skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

Kuidas EL alguse sai?

Praegune EL tugineb koostööle, mis algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisega 1952. aastal.

Söe- ja teraseliitu, nagu seda koostööd veel nimetati, tänapäeval enam ei eksisteeri, kuna selle aluseks olnud leping sõlmiti viiekümneks aastaks ja lõppes 23. juulil 2002. Selle tähtsus praegusele ELile ei ole enam suur, sest aastate jooksul on koostöö laienenud paljule muule peale söe ja terase.

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutasid kuus riiki - Belgia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik ja Itaalia. Ühendus hõlmas nende riikide koostööd söe- ja terase tootmise valdkonnas, mis oli oluline relvatööstusele ning oli nendevahelise kaubanduse põhiartikkel. Koostöö eesmärk oli sillutada teed Euroopa suurema ühtekuuluvuse poole, muutes riigid vastastikku sõltuvaks üksteise söe- ja terasetootmisest, vältimaks seeläbi nendevahelist sõjategevust ja tagamaks Euroopas kestva rahu.

Kuue riigi vahelise koostöö valdkondi laiendati aga viie aasta pärast, kui Euroopa Söe- ja Teraseühendusele lisandus kaks uut ühendust - Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom). Need kaks ühendust asutati alates 1. jaanuarist 1958.

Euratomi eesmärk oli "kaasa aidata elatustaseme tõstmisele liikmesriikides ja suhete arendamisele teiste riikidega, luues tuumatööstuse kiireks tekkeks ja arenguks vajalikud tingimused".

Domineerivaks ühenduseks sai EMÜ, mis nägi ette koostöö tolliliidu alal ning kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vabal liikumisel põhineva ühise turu loomist. Lisandusid eeskirjad konkurentsi, ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika, regionaal-arengumeetmete jms kohta.

EMÜ muutus hiljem EÜks ("Euroopa Majandusühendusest" sai "Euroopa Ühendus"). Muudatus jõustus 1. novembril 1993 koos Maastrichti lepingu jõustumisega. Nime muutus kajastab asjaolu, et koostööd ei tehtud enam ainult majanduse alal, vaid seda laiendati järk-järgult ka transpordipoliitikale, maksudele ja aktsiisimaksudele, sotsiaalpoliitikale, tööhõivepoliitikale, haridusele, kultuurile ja tarbijakaitsele, teadustegevusele, keskkonnale ja arenguabile.

Maastrichti lepinguga asutati Euroopa Liit ning laiendati veelgi koostööd, mis hõlmas nüüd majandus- ja rahaliidu loomist, ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, koostööd justiits- ja siseküsimustes, sotsiaalset mõõdet jne.

Viimase viiekümne aasta jooksul alates Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisest on EL oma tegevusvaldkondades ja koostöövormides läbi teinud väga kiire arengu. Viimane lisandus on uus põhiseaduse leping, mis valmis juunis 2004.

Lääne- ja Ida-Saksamaa

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamise ajal oli Saksamaa jaotatud Ida- ja Lääne-Saksamaaks - vastavalt Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks ja Saksamaa Liitvabariigiks. Pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal kirjutasid mõlemad riigid alla taasühinemise lepingule. Taasühinemise leping jõustus 3. oktoobril 1990 ning endisest Ida-Saksamaast sai EÜ osa.

Holland/Madalmaad

Madalmaade Kuningriik on Hollandi ametlik nimetus.

Euroopa ühendused ELi alusena

EL (Euroopa Liit) on EÜ asutamislepingul, Euratomi asutamislepingul ja Euroopa Liidu asutamislepingul põhineva koostöö üldnimetus.

Liitmisleping

Kolmel algsel ühendusel olid igaühel oma ülesannete täitmiseks eraldi institutsioonid. Kui liitmisleping 1. juulil 1967 jõustus, muudeti kolme ühenduse institutsioonid ühtseteks, kõiki kolme ühendust teenindavateks institutsioonideks. See tähendab, et EÜ ja EURATOMi asutamislepingus ning ELi lepingus "komisjoni" mainivad lõigud viitavad kõik samale institutsioonile.

Messinast Roomani ehk ESTÜst EMÜni

1955. aastal kohtusid kuue Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) liikmesriigi välisministrid Sitsiilias Messinas. Sellel kohtumisel otsustasid kuue riigi ministrid hakata tegutsema riikidevahelise tiheda majanduskoostöö raamistiku loomise nimel. Belgia välisministrile Paul-Henri Spaakile tehti ülesandeks koostada selle raamistiku üksikasjalik plaan ning 6. mail 1956 esitas ta teistele ESTÜ välisministritele Euroopa Majandusühenduse ja Euratomi asutamislepingu projekti.

Spaaki tekstiprojektid kiideti heaks ja 26. juunil 1956 alustasid välisministrid kahe asutamislepingu üle läbirääkimisi. ESTÜ liikmesriigid kirjutasid Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingule alla 25. märtsil 1957.