skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

Millised on ELi otsustamismenetlused?

ELis on mitu eri otsustamismenetlust olenevalt koostöö-valdkonnast. Üldiselt tugineb ELi seadusandlik menetlus skeemile, kus komisjon koostab õigusakti vastuvõtmiseks ettepaneku, õigusakti võtavad aga vastu nõukogu ja Euroopa Parlament ühiselt või nõukogu üksinda.

Neli peamist menetlust on nõuandemenetlus, koostöömenetlus, kaasotsustamismenetlus ja nõusolekumenetlus. Menetluste vahelised erinevused on peamiselt seotud Euroopa Parlamendi rolliga õigusloomeprotsessis.

Nõuandemenetlus

Nõuandemenetlus on klassikaline otsustamismenetlus, mis võeti kasutusele juba 1958. aastal Rooma lepinguga. Nõuandemenetluse kohaselt konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga, kellel on võimalus väljendada oma arvamust komisjoni ettepanekute kohta enne, kui nõukogu nendes otsuse teeb.

Koostöömenetlus

Koostöömenetlus võeti kasutusele 1987. aastal Ühtse Euroopa aktiga. Tänaseks koostöömenetlust enam peaaegu ei kasutata, selle on suures osas asendanud kaasotsustamismenetlus. Nüüd piirneb koostöömenetlus teatavate majandus- ja rahaliiduga (EMU) seonduvate küsimustega.

Nõusolekumenetlus

Nõusolekumenetlus võeti kasutusele 1987. aasta Ühtse Euroopa aktiga ning seda laiendati Maastrichti lepinguga mitmetele juhtudele, mis sooviti kaasotsustamismenetlusest välja jätta, kuid mille puhul taheti siiski anda oluline roll Euroopa Parlamendile.

Nõusolekumenetluse põhimõte seisneb selles, et nõukogu ja parlament peavad vastuvõetavas tekstis kokkuleppele jõudma. Nõukogu ei saa õigusakti vastu võtta ilma, et oleks saanud Euroopa Parlamendilt nõusoleva arvamuse. Parlament ei saa ettepanekuid muuta, kuid kui ta esitab negatiivse arvamuse, ei saa nõukogu õigusakti vastu võtta. Seda menetlust kasutatakse näiteks seoses uute liikmesriikide ühinemisega.

Kaasotsustamismenetlus

Kaasotsustamismenetlus on üks kõige olulisemaid menetlusi, mis muudab ELi õigusaktid Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiseks asjaks. Kaasotsustamismenetlus võeti kasutusele 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Lissaboni leping muutis kaasotsustamismenetluse üldiseks.