skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

Mis on siseturg?

Siseturg on üks ELi tugisammastest, mille eesmärgiks on kaotada tõkked kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vabalt liikumiselt ELi liikmesriikide vahel, luues sel moel ELis "siseturu".

Lisaks kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumise põhiprintsiibile reguleerivad siseturgu põhimõtted ja eeskirjad, millega tagatakse, et siseturul ei moonutataks konkurentsi ning et liikmesriikide eeskirjad ühtlustataks siseturu toimimiseks vajalikul määral. Lisaks sellele mängivad siseturu toimimises olulist rolli nn tugipoliitikad - sealhulgas keskkonnakaitse ning sotsiaal- ja tööturupoliitika.

Tolliliit/ vabakaubanduspiirkond

Tolliliit erineb vabakaubanduspiirkonnast, näiteks EFTAst selle poolest, et kaotatakse liikmesriikide vahelised tollitariifid ning samas kehtestatakse ühine tollitariif tolliliidu-välistest riikidest imporditavatele kaupadele, samuti kehtestatakse ühine kaubanduspoliitika.

EFTAs kaotatakse tollitariifid EFTA riikide vaheliselt kaubanduselt, kuid puudub ühine tollitariif ja ühine kaubanduspoliitika, nii et EFTA riikide vahelises kaubanduses eristatakse siiski EFTA riigist pärinevaid kaupu ja väljastpoolt EFTA koostöösüsteemi riike pärinevaid kaupu.

Siseturu ajalugu

Juba EMÜ lepingus (s.o Rooma leping) sätestati, et tuleb luua "ühine turg", kuid ei määratletud täpselt, mida ühine turg endas kätkeb. Tolliliidu loomine EÜ riikide vahel oli aga üks ühisturu nurgakive.

Tolliliit jõustus 1. juulil 1968. aastal ning tollimaksud EÜ-siseselt kaubanduselt kaotati. Tolliliit tähendas ka seda, et EÜ riikide tollimaksud kaubandusele EÜ-väliste riikidega tuli asendada ühise tollitariifiga ning kasutusele võtta ühine kaubanduspoliitika.

Siseturu tegelik raamistik kehtestati esmalt Ühtse Euroopa akti vastuvõtmisega, mis jõustus 1. juulil 1987. Selles nähti ette, et tuleb luua siseturg, mida iseloomustab kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine, ning pandi paika raamistik ja ressursid eesmärgi saavutamiseks.

Euroopa Ülemkogu oli 1980. aastate alguses saavutanud mitmeid kokkuleppeid EÜ siseturu ning seeläbi EÜ riikide majanduse tugevdamiseks. Seetõttu seadis Euroopa Ülemkogu 1985. aasta märtsi tippkohtumisel komisjoni ette ülesande koostada konkreetse ajakavaga üksikasjalik programm ühise suure turu loomiseks aastaks 1992.

Silmapaistva presidendi Jacques Delors'i juhtimisel avaldas komisjon 1985. aastal siseturu kujundamist käsitleva valge raamatu. Valge raamat oli väga üksikasjalik ja sisaldas 279 seadusandlikku ettepanekut, mille eesmärk oli kõrvaldada ELi riikide vahelised kaubandustõkked. Valges raamatus tehti ettepanek seada siseturu väljakujundamise tähtajaks 31. detsember 1992.

Komisjoni valgele raamatule järgnes asutamislepingu muudatus Ühtse Euroopa akti näol. Et muuta siseturu loomine 31. detsembriks 1992 võimalikuks, täiendati EÜ asutamislepingut uue sättega (EÜ asutamislepingu artikkel 95), mille kohaselt nõukogu saab siseturu rajamist käsitlevaid eeskirju vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega. Sätte eesmärk oli tagada, et ELi otsustamisprotsessi ei blokeeritaks otsustega, mille vastuvõtmiseks oli vaja ühehäälset otsust.

Küsimustes 89-94 on kirjeldatud, kuidas siseturu põhiprintsiipe eri juhtudel rakendatakse.

Valged raamatud

Valge raamat on komisjoni koostatud dokument konkreetsete ja üksikasjalike ettepanekutega mingi valdkonna poliitika kohta. Valged raamatud on sageli kasutusel tegevuskavana, mida järgitakse seadusandlike meetmete ettepanekute koostamisel.

SOLVIT

Siseturu plaanipäraseks toimimiseks on oluline, et liikmesriigid peaksid kinni vastuvõetud ELi määrustest - üks asi on vaba liikumist käsitlevate sätete olemasolu, teine asi aga seadusetähe praktiline kohaldamine. Mõnikord leiavad ettevõtjad end ebaseaduslike kaubandustõkete eest, sest ühe või teise riigi asutused ei kohalda siseturu eeskirju.

Seesuguste probleemdie lahendamiseks lõi komisjon SOLVIT-võrgustiku, mille eesmärk on leida kiire ja tõhus lahendus kodanike ja ettevõtjate probleemidele seoses siseturueeskirjade väärkohaldamisega. SOLVIT-võrgustiku harukontorid asuvad kõigis ELi liikmesriikides.

SOLVITi kohta leiab rohkem teavet kodulehelt, sealtsamast on võimalik ka uurida, kas võrgustik saab teie juhtumil abi pakkuda:
http://europa.eu.int/solvit/site/index_en.htm