skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

96. Mis on EFTA ja EMP?

EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon) on rahvusvaheline vabakaubandusorganisatsioon, millel on neli liikmesriiki: Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.

EMP (Euroopa Majanduspiirkond) on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (EMP leping) loodud ühine majanduspiirkond, mis hõlmab ELi ja kolme EFTA riiki (Norra, Island ja Liechtenstein). Selle lepingu kohaselt kohaldatakse ELi siseturu sätteid ka nendele riikidele.

EFTA taust

EFTA loodi 1960. aastal Austria, Norra, Portugali, Rootsi, Šveitsi, Taani ja Ühendkuningriigi vahelise vabakaubandusassotsiatsioonina. Koostöö aluseks oli ja on EFTA konventsioon ehk Stockholmi konventsioon. EFTA loodi vastukaaluks Euroopa Ühenduste koostööle, mis algatati 1957. aastal.

1960. aastatel soovisid Iirimaa, Norra, Taani ja Ühendkuningriik astuda Euroopa Ühenduse liikmeks, kuid Prantsusmaa toonane president Charles de Gaulle blokeeris nende riikide vastuvõtmise. Pärast de Gaulle'i tagasiastumist 1969. aastal kordasid Iirimaa, Norra, Taani ja Ühendkuningriik oma taotlust ühendusega liitumiseks.
Iirimaa, Taani ja Ühendkuningriik liitusid ühendusega 1. jaanuaril 1973 ja lahkusid EFTAst. Norra rahvahääletusel hääletas enamus aga ühenduse liikmeksoleku vastu ning Norra ei astunud ühendusse. Portugal astus ühenduse liikmeks ja lahkus EFTAst 1986. aastal. Soome sai EFTA täisliikmeks 1986. aastal, kuid ühines koos Rootsi ja Austriaga 1995. aastal ELiga ja lahkus seetõttu EFTAst.

EFTA peakorter on Genfis ning kontorid Brüsselis ja Luxembourg'is. Teavet EFTA kohta saab organisatsiooni kodulehelt www.efta.int

Šveits

EMP lepingu allkirjastasid 1992. aasta mais EL ja kuus toonast EFTA liiget (Austria, Island, Norra, Rootsi, Soome ja Šveits). Šveitsi referendumil 1992. aastal hääletas enamus aga EMP lepinguga liitumise vastu. Vastu hääletas 50,3% ja poolt 49,7%, osales 79% elanikkonnast. Leping jõustus seetõttu alles 1994. aastal ja ilma Šveitsi osaluseta.

Seejärel avati Šveitsi ja ELi vahel lepinguläbirääkimised seitsmes konkreetses valdkonnas. Need lepingud kiideti Šveitsis rahvahääletusel heaks 6. mail 2000 ning jõustusid 1. juunil 2002.
ELi ja Šveitsi vahelised seitse lepingut puudutavad isikute vaba liikumist, õhu- ja maismaatransporti, riigihankeid, koostööd teaduse ja tehnika valdkonnas, vastavushindamiste vastastikust tunnustamist (lepinguosaliste territooriumide turule juurdepääsuks vajalike kohustuslike vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikust tunnustamist) ning põllumajandustoodetega kauplemist.

Tegemist on pakettlepingutega, st kõik jõustusid üheaegselt ning kui üks neist kehtetuks tunnistatakse, lõpetatakse kõigi kohaldamine.