skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

Millised rahvusvahelised organisatsioonid tegutsesid Euroopas enne ELi?

Euroopa Söe- ja Teraseühendus

Euroopa Söe- ja Teraseühendus ei olnud esimene katse sisse seada organiseeritum koostöö Euroopa riikide vahel. Ühendatud Euroopa idee tuli tõsiselt päevakorda pärast Esimest maailmasõda. Eesmärk oli rahumeelne Euroopa, mis muudaks sinna kuuluvate riikide vahelise sõja võimatuks.

Rahvasteliit

Kohe pärast Esimest maailmasõda püüti Versailles' rahulepingu kaudu koondada riike Rahvasteliitu, mis tagaks tõhusalt rahu ja edendaks riikide koostööd.

Kuid Rahvasteliit ei olnud mõeldud üksnes Euroopa riikidele, seda võib vaadelda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eelkäijana. Rahvasteliit põhines liikmesriikide suveräänsuse aktsepteerimisel ning idee järgi pidid liikmesriigid lahendama kõik konfliktid lepituse ja vahenduse kaudu ning võimalik oli rakendada ka majanduslikke sanktsioone.
Kuid Rahvasteliit ei kujunenud nii tõhusaks, kui loodeti, ja kõik suuremad riigid sellega ei ühinenud. USA ei ühinenud Rahvasteliiduga kunagi ja NSVLi ühinedes lahkus liidust kohe natslik Saksamaa ja hiljem Jaapan. Rahvasteliit lõpetas ametlikult tegevuse 1946. aastal, kuid selleks ajaks ei olnud organisatsioon juba mitu aastat tegelikult toiminud.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Pärast Teist maailmasõda keskendusid rahu tagamise raamistiku loomise katsed esmalt Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile (ÜRO), mis oli moodustatud juba 1945. aastal. Jõu kasutamine rahvusvahelistes suhetes oli keelatud ning Julgeolekunõukogule anti volitused tagada keelu järgimine.

Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon

Üks esimesi Euroopa majanduskoostöö algatusi pärineb aastast 1948, mil loodi Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC). Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon põhines iseseisvate riikide vahelisel traditsioonilisel valitsustevahelisel koostööl. Organisatsiooni peamine ülesanne oli hallata Marshalli plaani, mis oli Ameerika ulatuslik abiprogramm Teisest maailmasõjast räsitud Euroopa ülesehitamiseks.
1961. aastal reorganiseeriti Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniks (OECD) ning samal ajal hakati liikmeks võtma ka Euroopa-väliseid riike, sealhulgas USA ja Jaapan.

Haagi kongress, Euroopa Liikumine ja Euroopa Nõukogu

Paralleelselt Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni asutamisega tehti ka muid Euroopa koostöö algatusi. Mitmesugused organisatsioonid, kes töötasid uue koostöövormi leidmise nimel Lääne-Euroopa riikide vahel, korraldasid Haagis 1948. aasta mais kongressi.

Kongressi põhieesmärk oli "Euroopa assamblee" asutamine, inimõiguste harta vastuvõtmine ja kohtu loomine nende õiguste kaitseks. Kongressi eesistuja oli endine Briti peaminister Winston Churchill ning sellel osales hulk poliitikuid, nende hulgas Robert Schuman (vt küsimust 4), kellel oli hiljem keskne osa Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning EMÜ asutamisel.

Pärast Haagi kongressi jätkas selle eesmärkide saavutamise nimel tööd Euroopa Liikumine. 1949. aastal moodustati Euroopa riikide laiema koostööfoorumina Euroopa Nõukogu.

Kuid enamikus Lääne-Euroopa riikides tegutsesid tugevad liikumised, kes soovisid Euroopa koostööd rohkem organiseerida. Nende arvates ei olnud traditsiooniline rahvusvaheline koostöö sel ajal Euroopa ees seisnud suurte majanduslike, sotsiaalsete ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks piisav. Uute rahvusvaheliste koostöövormide loomise soov realiseerus Schumani deklaratsiooni vastuvõtmisega 9. mail 1950 ja sellele järgnenud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisega.

07/06/2010