skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

22. Milline üleminekukord kehtib vanade ja uute liikmesriikide vahel?

Üks nõudeid ELiga ühineda soovivatele riikidele on see, et nad peavad täitma kohustusi, mis tulenevad ELi õigustikust - acquis communautaire'ist.

Põhimõtteliselt peavad uued riigid seega kohaldama kõiki ELi õigusakte kohe liitumishetkest. Kuid ELi sätete ülevaatamisel koos komisjoniga ja järgnevatel läbirääkimistel määrasid liikmesriigid ja EL kindlaks valdkonnad, milles polnud võimalik kohaldada olemasolevaid ELi eeskirju täielikult ühinemise kuupäevast, 1. maist 2004. Seepärast leppisid riigid ja EL kokku üleminekukorras.

Üleminekukord on kirjas ühinemislepingu lisades. Kõik uute riikide 1. mail 2004 toimunud ühinemist käsitlevad dokumendid (kokku 988 lehekülge) avaldati 23. septembri 2003. aasta Euroopa Liidu Teatajas L 236. Sellest allikast on võimalik järele vaadata, millist üleminekukorda iga riigi puhul kohaldatakse.

Euroopa Liidu Teataja vastav väljaanne
 .

Tööjõu vaba liikumine

Tööjõu liikumisvabadust käsitlev üleminekukord on sätestatud erilisel viisil. Iga "vana" ELi liikmesriik oli vaba otsustama, kas ta soovib kohaldada ELi tööjõu liikumisvabadust käsitlevaid eeskirju kohe või kehtestada kuni seitsmeks aastaks üleminekukorra, nagu sätestatud ühinemislepingus.

Kõigi uute liikmesriikide suhtes, v.a Malta ja Küpros, kohaldatakse valemit 2+3+2. See tähendab, et viisteist vana ELi riiki ning uued ELi riigid võivad kaheks aastaks pärast ühinemist säilitada eeskirjad, mida kohaldati laienemise ajal, selle asemel, et kohaldada kohe ELi eeskirju tööjõu liikumisvabaduse kohta.

Kahe aasta pärast peavad riigid teatama komisjonile, kas nad soovivad üleminekukorda pikendada ja kohaldada siseriiklikke sätteid veel kuni kolme aasta jooksul. Kui pärast kolme aasta möödumist on teatud riikide tööturg tõsiselt lõhenenud või on tõsist lõhenemist ette näha, on nimetatud riikidel õigus taotleda komisjonilt luba kohaldada siseriiklikke sätteid veel kaks aastat.

Üleminekukorda ei tohi siiski kohaldada kauem kui seitse aastat. Riigiti on tööjõu vaba liikumise korraldus väga erinev. Täpset teavet saab EURESi, Euroopa tööalase liikuvuse portaali veebilehelt.

EURES
 .