skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

24. Millistele nõuetele peavad riigid ELi liikmeks saamiseks vastama?

Nimekirja konkreetsetest tingimustest, millele riik peab ELi vastuvõtmiseks vastama, ei ole olemas. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 võib liikmeks astumise avalduse esitada iga Euroopa riik, kes austab artikli ELi aluspõhimõtteid.

Ei ole määratletud, mida on mõeldud "Euroopa riigi" all, ent kui Maroko esitas 1987. aastal ELiga ühinemise taotluse, lükati taotlus tagasi komisjoni põhjendusel, et Maroko ei ole Euroopa riik.

ELi laienemine 1. mail 2004 ajendas formuleerima "Kopenhaageni kriteeriume" , mida kasutatakse tingimuste määratlemiseks, millele taotlejariik peab ELi liikmeks saamiseks vastama.

Eesistujariigi lõppjäreldustest, Kopenhaagen, 21.-22. juuni 1993 - Kopenhaageni kriteeriumid

Euroopa Ülemkogu leppis täna kokku, et assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeteks. Ühinemine toimub niipea, kui assotsieerunud riik suudab võtta liikmekohustusi, täites nõutavaid majanduslikke ja poliitilisi tingimusi.
Liikmeks saamine eeldab, et kandidaatriigil on stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi ja inimõigused ning rahvusvähemuste austamise, toimiva turumajanduse ning suutlikkuse toime tulla konkurentsi ja turujõudude survega Euroopa Liidus. Liikmesus eeldab kandidaadi suutlikkust võtta liikmesusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkide täitmine.
Liidu võime võtta vastu uusi liikmeid, säilitades samas Euroopa integratsiooni hoo, on samuti oluline kaalutlus nii liidu kui ka kandidaatriikide üldistes huvides.
Euroopa Ülemkogu jätkab hoolikalt iga assotsieerunud riigi arengu jälgimist liiduga ühinemise kriteeriumide täitmise suunas ja teeb asjakohased järeldused.

Kopenhaageni kriteeriumid on hulk liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt Euroopa Ülemkogu kohtumisel Kopenhaagenis 1993. aastal sätestatud poliitilisi- ja majandustingimusi.

Lõppkokkuvõttes on aga nõukogu see, kes otsustab riigi ühinemise ühehäälse otsusega pärast komisjoniga konsulteerimist ja Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist, mis tähendab, et Euroopa Parlament peab nõukogu otsuse heaks kiitma.

Üldjoontes võib Kopenhaageni kriteeriumid jagada kolmeks tingimuseks, mis tuleb täita, enne kui võetakse vastu otsus, kas riik võib saada ELi liikmeks:

1. Poliitiline kriteerium

Riigil peavad olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning rahvusvähemuste austamise ja kaitse.

2. Majanduslik kriteerium

Riigil peab olema toimiv turumajandus ning suutlikkus toime tulla konkurentsi ja turujõudude survega Euroopa Liidus.

3. Kriteerium, mis eeldab võimet võtta üle kogu ELi õigustik - acquis communautaire

Riik peab olema suuteline võtma liikmesusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkide täitmine.