skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

43. Mida tähendab kvalifitseeritud häälteenamus?

"Kvalifitseeritud häälteenamus" põhineb ideel, et nõukogu hääletustel ei ole ELi liikmesriikidel mitte üks hääl, vaid erinev, nn "kaalutud" arv hääli (vt küsimus 44).

Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisel on 27 ELi riigil kokku 345 häält. Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi häälte kaal on kõige suurem - neist igaühel on 29 häält - , kõige väiksem kaal on Maltal (3). Kvalifitseeritud häälteenamuse süsteem tähendab, et ettepaneku vastuvõtmiseks ei piisa lihthääleenamusest, vaid selleks on vaja vähemalt 255 poolthäält.

Lisaks sellele peab komisjoni esitatud ettepaneku poolt hääletama enamik liikmesriike ning muudel juhtudel kaks kolmandikku liikmesriike. Nizza lepingus kehtestati eelmise kahe tingimuse suhtes ülimuslik tingimus, et liikmesriik võib nõuda, et mingis küsimuses kvalifitseeritud häälteenamuse moodustanud liikmesriigid esindaksid vähemalt 62% kogu ELi rahvastikust. Neid nõudeid tuntakse ka kolmekordse kvalifitseeritud häälte-enamuse nõudena.

Nõukogus hääletamine algab tegelikult nõukogu liikmete lihthäälteenamusega, milles igal liikmesriigil on üks hääl. See alguspunkt on aga puhtalt teoreetiline, sest sisuliselt nõuavad kõik asutamislepingute sätted, et seadusandliku ettepaneku vastuvõtmiseks nõukogus on vajalik kas ühehäälne otsus, mille puhul kõik liikmesriigid hääletavad ettepaneku poolt, või kvalifitseeritud häälteenamus.