skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

38. Mida tähendab eesistujariik?

Nõukogu eesistujariigiks saab iga kuue kuu järel üks liikmesriik nõukogu poolt kindlaksmääratud järjekorras. Nõukogu eesistujariigist oleneb suures osas nõukogu töökorraldus. Eesistujariik peab korraldama ja juhatama kõiki nõukogu koosolekuid ning igal riigil on omad prioriteedid küsimuste ja valdkondade osas, mida ta soovib eesistumisajal edendada.

Kui läbirääkimised ummikusse jooksevad või tekivad muud probleemid, lasub eesistujariigil kohustus otsida aktiivselt lahendust. Seetõttu on oluline, et eesistujariik ei kasutaks oma ametiaega enesele kasu lõikamiseks. Eesistuja ülesandeid tuleb täita erapooletult ning eesistujariik peab sageli ohverdama oma huvid liikmesriikide suurema ühtsuse saavutamise nimel.

Eesistuja ülesannete hulka kuulub ka ELi välisesindamine ELi välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes. Muu hulgas tähendab see, et eesistujariik võtab ELi nimel sõna rahvusvahelises kontekstis, st rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu näiteks ÜRO ja WTO korraldatavatel kohtumistel ja konverentsidel. Teatavatel juhtudel peab eesistujariik ka ELi nimel läbirääkimisi.

Asutamislepingu mõnes sättes on eesistujariigile kehtestatud teatud ülesanded, kuid täpne määratlus eesistujariigiks olemise kohta puudub. Eesistujariigi rolli määratlemisel on väga olulisel kohal tegelik praktika, lisaks aitab eesistujariigi ülesandeid määrata nõukogu kodukord.

Küsimus, milline riik on eesistujariik, on poliitiliselt väga oluline, sest eesistujariik on ELi koostöö liikumapanev jõud, mis koostab programmi ja otsustab, millistele valdkondadele anda prioriteet. Näiteks Taani eesistumisajal 2002. aasta teisel poolel oli absoluutne prioriteet viia lõpule laienemisläbirääkimised uute liikmesriikidega.

Nüüd, kui ELil on 27 liiget, saab iga riik eesistujariigiks 12-aastase intervalliga.