skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

42. Mis on COREPER?

COREPER tähendab kaht ametnike töörühma/ komiteed, kelle ülesanne on valmistada ette nõukogu kohtumisi. Lühend COREPER tuleb alaliste esindajate komitee prantsuskeelse nime, Comité des Représentants Permanents, esitähtedest.

COREPERi kuuluvad liikmesriikide alalised esindajad (st ELi suursaadikud) ja nende asetäitjad. Kuna COREPER tegeleb suure hulga küsimustega, on see jaotatud kaheks komiteeks: COREPER I, kuhu kuuluvad ELi suursaadikute asetäitjad, ning COREPER II, kuhu kuuluvad suursaadikud ise ning mis on seetõttu tähtsam kui COREPER I.

COREPER II tegeleb tavaliselt Euroopa Ülemkogu käsitlevate küsimuste, samuti üldasjade ja välissuhete nõukogu, majandus- ja rahandusasjade nõukogu ning justiits- ja siseküsimuste nõukogu pädevusse jäävate küsimustega.
COREPER I valmistab ette üldküsimusi, mis jäävad nõukogu teiste koosseisude pädevusse.

COREPERis arutavad ametnikud järgmise nõukogu kohtumise päevakorras olevad poliitilisi küsimusi juba enne kohtumist ning kui vähegi võimalik, üritavad küsimustes kokkuleppele jõuda. COREPERis tehakse ka otsuseid selle kohta, kas esitada küsimused otsustamiseks ministrite nõukogule või lisada need päevakorda nn "A-punktidena". A-punktid esitatakse nõukogule vastuvõtmiseks ilma aruteluta.

COREPER I ja COREPER II ametnikud esindavad nõukogu ka lepituskomiteedes, mis on moodustatud kaasotsustamis-menetlusega seotud vastuolude lahendamiseks nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel (vt küsimust 69).

COREPERi töörühmad

Üldjuhul tegeleb nõukogule esitatud õigusakti ettepanekuga kõigepealt üks COREPERi umbes 300 alalisest töörühmast. Töörühmad on loodud kõikide ELi koostöövaldkondade jaoks. COREPER võib luua ka ajutisi töörühmi, et käsitleda teatud küsimust, kui leitakse, et ükski alaline töörühm ei ole selle arutamiseks sobiv.

COREPERi töörühmadesse kuuluvad liikmesriikide valitsuste esindajad, st liikmesriigi keskvalitsuse ametnikud ja/või riikide Brüsseli alaliste esinduste ametnikud. Kohtumistel osalevad ka komisjoni ametnikud.

Kui komisjon on teinud ettepaneku nõukogu vastuvõetavaks õigusaktiks, saadetakse ettepanek nõukogu peasekretariaati, kes saadab selle edasi liikmesriikide alalistele esindustele ELi juures. Reeglina otsustab COREPER seejärel, milline COREPERi töörühm peab nõukogu käsitletava ettepaneku koostama.

Töörühmade ülesanne on püüda koostada ettepanek, milles on võimalik nõukogus kokkuleppele jõuda. Töörühmad vaatavad ettepanekud tehniliselt üle ning räägivad läbi ja koostavad algsele ettepanekule oma muudatusettepanekud, et jõuda nõukogule vastuvõetava ettepanekuni. Töörühma-arutelude tulemusena saavutatakse läbirääkimiste olukorrast ülevaade ning töörühmad koostavad küsimuse kohta raporti. Kui töörühm on oma töö lõpetanud või läbirääkimised ummikusse jooksevad, antakse küsimus edasi COREPERile.