skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

Mis toimub Euroopa Ülemkogu istungitel?

Euroopa Ülemkogu lepib kokku ELi poliitilistes üldsuunistes. Samuti langetab ülemkogu põhjapanevaid otsuseid ELi tuleviku kohta, võtab vastu asutamislepingute muudatused ja arutab problemaatilisemaid otsuseid.

Euroopa Ülemkogus välja töötatud poliitilised üldsuunised sätestatakse kohtumise järeldustes. Järeldused kujutavad endast poliitilist kokkulepet ja neil ei ole õiguslikku staatust, kuid sageli panevad ülemkogu järeldused aluse poliitika praktilisele rakendamisele nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni poolt.

Kuna Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest ning komisjoni presidendist, mängib see sageli keskset rolli selliste küsimuste vahendamisel ja lahendamisel, mille suhtes konkreetse poliitikavaldkonna eest vastutavad ministrid ei ole suutnud tavalistel nõukogu istungitel kokkuleppele jõuda.

Ehkki Euroopa Ülemkogu tegeleb väga kõrgetasemelise poliitikaga, ei pruugi see tähendada, et otsused on kuivad ja igavad. Laekeni tippkohtumisel detsembris 2001 arutasid ELi liidrid muu hulgas seda, millistes riikides erinevad ELi asutused peaksid paiknema. Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Meresõiduohutuse Amet olid liikmesriikide hulgas väga populaarsed: Portugal ja Prantsusmaa olid mõlemad väga huvitatud meresõiduohutuse ameti võõrustamisest, samal ajal kui Soome, Itaalia ja jällegi Prantsusmaa nõudsid endale toiduohutusametit.

Uudisteagentuur Reuters vahendas sellelt kohtumiselt järgmist sõnavahetust Itaalia peaministri Silvio Berlusconi, Austria kantsleri Wolfgang Schüsseli, Rootsi peaministri Göran Perssoni, Belgia peaministri Guy Verhofstadti (eesistuja), Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci ja Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi vahel.

Reutersi andmetele toimus Laekeni Euroopa Ülemkogul detsembris 2001 järgmine diskussioon:

Berlusconi: Parma on hea köögi sünonüüm. Soomlased ei tea isegi seda, mis on prosciutto. Ma ei saa sellega leppida.

Schüssel: Ma ei ole rahul. Meie ei saanud midagi.

Persson: See ei ole kerge ülesanne. Meil oli ka probleem Rootsi eesistumise ajal Göteborgis. Kuid on veider, et IT-asutus peaks Hispaanias asuma.

Verhofstadt: Ühe piirkonna gastronoomiline veetlus ei ole ELi asutuse asukoha määramiseks mingi argument.

Chirac: Kuidas oleks sellega, et Rootsi saaks modellikoolitusagentuuri, sest teil on nii kaunid naised?

Berlusconi: Ma olin juba nõus (Euroopa) vahistamismäärusega. Minu viimane sõna on (karjub) ei!

Schröder: Ma armastan Parmat, aga te ei saa seda iialgi, kui te niimoodi vaidlete.

Chirac: Ka Lille on kandidaat. See asub (ELi) poliitilise maastiku südames.

Schüssel: (ELi) rassismi vaatluskeskuses (Viinis) on ainult 19 teenistujat. Teistes on tuhandeid.

Verhofstadt: Aitab küll. (Lõpetab tippkohtumise.)