skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 
24/11/2015

Iga neljas laps elab Euroopa Liidus vaesusriskis

Vaesusriskis elab statistika järgi iga neljas Euroopa Liidu laps. Teisipäeval, 24. novembril kiitis parlament heaks resolutsiooni, milles kutsutakse liikmesriike tõhustama tööd laste vaesusriski kõrvaldamiseks. Eestis elab vaesusriskis 22 protsenti lastest.

Resolutsiooni poolt hääletas 569 saadikut, vastu oli 77. Erapooletuks jäi 49.

Muu hulgas nõuavad saadikud, et liikmesriigid tagaksid kõikidele igas vanuses lastele juurdepääsu tasuta, kaasavale ja kvaliteetsele riiklikule haridusele.

Vaesusriskis 26 miljonit last

ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi tuleb lastele tagada haridus, tervishoiuteenus, majutus, vaba aeg ja tasakaalustatud toitumine. Eurostati andmetel elas 2014. aastal ELis vaesusriskis 26 miljonit last (nooremad kui 18), mis teeb 28 liikmesriigi lõikes 27,7 protsenti.

"Selle olukorra lõid kärpepoliitikad ja asi läheb pidevalt halvemaks," ütleb raportöör Inês Cristina Zuber. Vasakpoolsete liitfraktsiooni ja Portugali esindava saadiku sõnul peavad liikmesriigid tagama nii lastele kui nende vanematele ligipääsu haridusele, raviteenusele ja sotsiaalkindlustusele.

Vaesusriskis elavaid lapsi on kõige rohkem Rumeenias (51%), Bulgaarias (45,2%) ja Ungaris (41,4%). Kõige vähem aga Taanis (14,5%), Soomes (15,6%) ja Rootsis (16,7%). Eesti vastav näitaja on 22,3 protsenti.

Kaart: Vaesusriskis elava lapsed liikmesriigiti.

Samuti on probleemiks laste alatoituvus. UNICEFi 2014. aasta ülevaate põhjal on Eestis, Kreekas ja Itaalias võrreldes 2008. aastaga kahekordistunud laste protsent, kes ei saa igal teisel päeval süüa liha, kana või kala.

Sotsiaalne tõrjutus

Vaesus ei tähenda vaid rahalist kitsikust. Peale selle, et peredel on raskusi põhivajaduste nagu riided ja eluase tagamisega, käib vaesusega kaasas sotsiaalne tõrjutus ning puudulik ligipääs kvaliteetsele tervishoiuteenusele ja haridusele.

Raskemas olukorras on tihti üksikvanemate lapsed, eelkõige üksikemade lapsed.

Tutvu Euroopa Parlamendi kõikide uudistega.

Lisainfo

Vastuvõetud tekst (24.11.2015)
Täiskogu debati salvestis
Menetlusetapid
Raportöör Inês Cristina Zuber (GUE/NGL, PT)
EPRS taustainfo (ingl.k.)

Lisainfo:
Jaan SOONE
Pressiteenistus

(+32) 2 28 32282 (BXL)
(+32) 3 881 73473 (STR)
(+32) 498 98 33 29
press-ET@europarl.europa.eu