skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 
02/03/2016

Marie Dorigny fotonäitus ELi Maja Infokeskuses

ELi Maja Infokeskuses Laikmaa 15 on avatud prantsuse fotograaf Marie Dorigny fotoreportaaž naispõgenike ja varjupaigataotlejate olukorrast. Näitust saab vaadata märtsikuus esmaspäevast neljapäevani kell 11-17, reedeti 11-14.

Fotograafist

Marie Dorigny (56) õppis ülikoolis kirjandust ning töötas seejärel toimetajana. Tema teekond fotograafia juurde algas 1989. aasta detsembris Rumeenia revolutsiooni ajal.

Tänaseks on Dorigny' fotoreportaaže lapstööjõu kasutamisest, XXI sajandi orjuse vormidest ja naiste kohast arengumaades, avaldatud paljudes maailma ajalehtedes ja ajakirjades.

Lisaks päevakajalistele meediaprojektidele töötab Marie Dorigny ka isiklikumate teemadega. Üks neist on Kašmiiri tegelikkus. Esmakordselt külastas fotograaf Kašmiiri 1991. aastal, 2004. aastal ilmus kirjastuselt Chêne tema fotoraamat "Kašmiir, unustatud paradiis". Kašmiiri teemale keskendus ka 2007. aastal Lyoni Muuseumis ja Barcelona Kaasaegse Kultuuri Keskuses toimunud näitus "Piirid".

1991. aastal pälvis Dorigny World Press Photo auhinna reportaaži eest, mis jäädvustas Agent Orange'i hävitustööd Vietnamis, 1998. aastal hinnati tema Prantsusmaa koduorjust avavat seeriat Kodaki noore fotoreporteri auhinnaga.

2013. aastal võitis Dorigny Saint-Brieuc' fotofestivali stipendiumi, et dokumenteerida maapiirkondadest lahkumist ja naistevastast vägivalda Nepalis.

Dorigny' värskeim projekt (2014) jäädvustab suurkorporatsioonide maadekrabamist arenguriikides. Seda toetas Prantsuse Arenguagentuur (AFD), mille fotopreemia laureaat Dorigny on. Mosambiigis üles võetud fotonäitus oli üleval Pariisis, Euroopa Fotograafia Majas.

Naispagulased ja varjupaigataotlejad ELis

Süveneva humanitaarkriisi olukorras on ELis pagulasstaatust taotlevate inimeste arv järjest kasvanud. Seejuures moodustavad üha suurema osa vägivalla eest põgenejatest naised ja lapsed. ÜRO andmeil olid jaanuaris 2016 enam kui 55% Euroopasse jõudnud põgenikest naised ja lapsed, samas kui veel 2015. aasta juunis oli nende osakaal 27%.

Naised ja lapsed on vaieldamatult ka kõige haavatavam põgenikegrupp. Sõja ja konfliktide eest põgenevad naised seisavad erinevate soopõhiste vägivallavormidega silmitsi nii oma kodumaal, põgenemisteekonnal kui juba Euroopasse jõudnuina.
Aina sagedamini kogevad naised konfliktipiirkondades vägivalda, sealhulgas vägistamist kui sõjarelva. Sõjakolletest põgenevad naised on ka kerge saak inimkaubitsejaile ja sutenööridele. Lisaks on kodanikuühendused viimasel ajal juhtinud tähelepanu laialt levinud naiste- ja tüdrukutevastasele vägivallale transiittsoonides.

Sel taustal on ilmselge, et Euroopas varjupaiga leidnud naised ja lapsed vajavad erilist tähelepanu. Euroopa Parlament on seisukohal, et soopõhine lähenemine sellele tundlikule küsimusele on hädavajalik. Arvestades kasvavat naistevastast vägivalda konfliktipiirkondades, levivat vägistamise kasutamist sõjarelvana ja suguelundite moonutamist, on viimane aeg mõista, et need julmused on üks peamisi põhjuseid, mis sunnib naisi oma kodumaalt põgenema, ja oluline argument, mida tuleb asüülitaotlusi läbi vaadates arvestada.

Projektist lähemalt

Et anda tõetruu ülevaade naispõgenike ja varjupaigataotlejate olukorrast, palus Euroopa Parlament auhinnatud fotoajakirjanikul Marie Dorigny`l jäädvustada teekond, mille põgenikud läbivad ning mida on meedias seni vähe kajastatud. Näitusel kasutatud fotod on tehtud ajavahemikus detsember 2015-jaanuar 2016 ning peegeldavad põgenike kurnava teekonna erinevaid etappe alates randumisest Kreekas kuni asüülitaotluse esitamiseni Saksamaal.


Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis