skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
LUX filmiauhindLUX filmiauhind 2016 3 finalisti.
LUX filmiauhind 2016, 3 finalisti
 

Isekas hiiglane / The Selfish Giant

Kristina Liik
Kristina Liik

Festivalid ja auhinnad: Cannes 2013, Directors’ Fortnight, LUX Prize Official Selection Competition

Sünopsis

Režisöör: Clio Barnard
Riik: Ühendkuningriik
Aasta: 2013
Kestus: 93’
Osades: Sean Gilder, Siobhan Finneran, Lorraine Ashbourne, Steve Evets, Elliott Tittensor, Conner Chapman, Shaun Thomas
Produtsent: Tracy O’Riordan
Tootja: Moonspun Films, BFI Film Fund, FilmFour

Tegemist on kaasaegse muinasjutuga 13-aastasest Arborist ja tema parimast sõbrast Swiftyst, kes visatakse koolist välja. Poisid kohtuvad kohaliku vanarauakaupmehe Kitteniga ja asuvad tema jaoks hobuse ja vankriga vanarauda koguma. Poisid moodustavad hea paari, sest Swifty klapib hästi hobustega ning Arboril on ärivaistu. Kui aga Arbor hakkab jäljendama Kittenit, muutudes ahneks kurnajaks, hakkavad suhted pingestuma ning viivad traagilise pöördeni, mis muudab osalisi pöördumatult.

Lühitutvustus

Kaudselt Oscar Wilde’i muinasjutul „Isekas hiiglane” pohineva filmi peategelasteks on kaks teismelist poissi, kes elavad uhes tanapaeva Inglismaa vaeses ja puudust kannatavas piirkonnas. Arbor poeb tapselt diagnoosimata tervisehairet: ta on pusimatu, ei allu kellelegi ning visatakse lopuks koolist valja. Ka tema sobral Swiftyl keelatakse kaklemise parast moneks paevaks kooli tulla. Omapäi jaetud poisid avastavad, et nad saavad raha teenida Kitteni nimelisele kokkuostjale metalli muues. Kui Arborit innustab eelkoige rahateenimisvoimalus, siis Swiftyt huvitavad rohkem Kitteni hobused, eriti uks imeilus veohobune, kes oskab uhtlasi suureparaselt traavi joosta.

Vankumatu sõprus

Samaealistel poistel on lisaks vanusele palju muudki ühist. Nende sotsiaalne ja kultuuriline taust on ühesugune ning mõlemad poisid pärinevad problemaatilisest perekonnast. Swiftyl on mitu nooremat õde-venda ja tema vanemad elavad suures vaesuses: emal ei ole raha elektriarvete maksmiseks, isa on sunnitud elutoa diivani maha müüma, nende toit on hädapärane ja üksluine… ning külm, sest elektrit ei ole. Arbor elab emaga, kes näeb oma kahe poja üksi kasvatamisega suurt vaeva: vanem poeg tarvitab narkootikume, käitub kontrollimatult, teda kimbutavad sageli jõhkrad võlausaldajad ning ta näppab tõenäoliselt ravimeid, mis on mõeldud tema vennale Arborile, kes peab neid võtma oma tervisehäire (hüperaktiivsuse?) mahasurumiseks.

Arbor ja Swifty on oma lähedaste suhtes äärmiselt lojaalsed: kuigi nende omavaheline suhtlus on tihti jäme ja vägivaldne, üritavad nad eluprobleeme koos lahendada. Poisid annavad näiteks meeleldi vanametalliga teenitud raha perekonna arvete ja võlgade maksmiseks.

Kuid teisalt on kaks teismelist ka väga erinevad. Arbor on väikest kasvu, heledapäine, kõhnuke, kergesti erutuv ja ärrituv poiss. Swifty on pikem ja kogukam, natuke kohmakas ja rahumeelne. Esimene juhib ja teine järgneb talle. Kuid kõige hämmastavam on nende sõpruse ilmne vankumatus: Swifty näib olevat ainus inimene, kes suudab Arborit kriisihoogudes maha rahustada ja talle kindlustunnet pakkuda, nagu näeme filmi avastseenis, mis lõpeb lähikaadriga poiste käepigistusest. Sõprade vahel valitseb kahtlemata füüsiline lähedus, mis väljendub teineteise õrritamises, mängudes või vahel ka õrnuseavaldustes.

Teineteisest kaugenemine

Poiste erakordne sõprus hakkab aga üha rohkem vankuma, kui suhted nende ja Kitteni vahel süvenevad ja erinevad iseloomud rohkem välja löövad. Kitten märkab, et Swifty oskab hobustega umber käia ja et poisile meeldib nendega tegeleda, ning usaldab talle järjest rohkem ülesandeid, sealhulgas armastatud traavli eest hoolitsemine ning isegi temaga sõitmine. Swifty on Kittenile selle eest väga tänulik (iga „edutamist” tähistab ta väikse entusiastliku rõõmuhüüdega) ja püüab iseenesestmõistetavalt nende vahel tärganud usaldust säilitada.

Arboril seevastu puudub täielikult Swiftyle loomupärane tundlikkus. Kui Swifty suudab looma nii maha rahustada, et see sööb tal peost, avaldab Arbori rohmakus ja impulsiivsus täpselt vastupidist mõju. Kitten võtab Swifty eestkostjana oma kaitsva tiiva alla, kuid tõrjub Arbori jõuliselt eemale.

Kõrvale tõrjutud Arbor reedab seejärel Swifty ja Kitteni. Ta tapab ilma igasuguse põhjuseta ühe varsa. (Esialgse kavatsuse kohaselt tahtis Arbor ohverdada varsa, et teha kindlaks, kas mahalangenud elektriliin on pinge all; aga isegi kui liin poleks pinge all olnud, ei oleks Arbor kaablit ilma Swifty abita eemaldada ega minema viia suutnud.) Nii saab varsa tapmist tõlgendada ainult hobusearmastajast Swiftyle haigettegemise püüdena, et teda karistada Arbori mahajätmise eest. Teise vähem ilmse tõlgenduse kohaselt võis see olla lihtsalt igavuse peletamise katse. Arbor on ka Kitteni varudest järjekindlalt suurtes kogustes vaske kõrvale toimetanud ja otsustab müüa metalli teisele kokkuostjale (kasutades selleks Kitteni hobust ja vankrit!), mis on talle peale sattunud Swifty jaoks uus reetmine, sest Kitten on justkui Swifty ülemuseks saanud. Arbori plaan kukub läbi ja Kitten saab kõigest teada. Ta ähvardab hirmunud Swifty juuresolekul Arbori käe lömastada.

Tragöödia ja lõpplahendus

Võla tagasimaksmiseks (teine kokkuostja võttis Arbori varastatud vase ilma midagi vastu andmata) saadab tulivihane Kitten Arbori varastama samas koguses vaske elektrijaama lähedusest. Selleks tuleb avada betoonplokiga suletud luuk, ronida sisse ja krabada nii palju kaablit kui saab. Samal ajal sumisevad pea kohal ärevusttekitavalt kõrgepingeliinid. Koos veohobusega üksi tegutsema jäetud Arbor ei suuda betoonplokki nihutada ja Swifty tuleb sügavat haavumist alla surudes kaaslasele appi. Ta laskub šahti ja saab surmava elektrilöögi. Arbor viib Swifty elutu keha Kitteni juurde, kes vastu igasuguseid ootusi võtab kogu vastutuse juhtunu eest enda peale.
Nüüd algavad Arbori kannatused. Ta üritab kokku saada Swifty emaga, koputades korduvalt tema uksele, kuid iga kord kästakse tal minema minna. Poiss redutab viimaks voodi all, kus me nägime teda ärevushoos ka filmi alguses. See on pelgupaik, kust ainult Swifty oli suuteline teda välja tooma. Lõpuks tuleb Swifty ema Arborit vaatama ja poiss saab oodatud andeksandmise, kui sõbra ema teda tugevasti kallistab.

Film lõpeb rahumeelselt: Arbor harjab hobust ja kaamera püüab lõpetuseks pikalt looma pilgu, mille tõlgendamine jääb vaataja hooleks. Kuid Arbori põhjalik hoolitsus hobuse eest on kindlasti austusavaldus hukkunud sõbrale.

Trööstitu õhkkond

Filmi võib mõista kui katkenud sõpruse ja kaotuse lugu tööstuse allakäigu taustal. Filmis valitseb trööstitu õhkkond: lisaks ilmselgetele majandusliku laostumise märkidele (mõlema poisi vanemad on vaesed, ei suuda arveid maksta ja on sunnitud oma igapäevased majapidamisesemed müüma; vanaraua ja muude taaskasutusmaterjalide äri õitseb, mis ahvatleb ühiskonna vaesemaid liikmeid neid materjale varastama...) lisanduvad muud, raskemini tõlgendatavad sümbolid. Näiteks filmib režissöör tööstusrajatisi (jahutustorne, tööstushooneid) udusse mähkununa või teatud valguses, nii et need ei paista aukartustäratavad, vaid hoopis hääbuvad ja justkui täiesti mõttetuks muutunud. Loomade (hobused, lambad jne) olemasolu neis väga ilusates kaadrites rõhutab võibolla seda tunnet veelgi – justkui loodus võtaks jälle võimust.

Majanduslik häving ilmutab end ka filmis käsitletud sotsiaalprobleemides: Arbor visatakse koolist välja, sest seal ei ole väidetavalt võimalusi nii erineva lapsega toimetulemiseks; poisi venna elu hävitab narkootikumidega kauplemine ja nende tarvitamine; nende ema ei ole suuteline kahe raske lapsega üksi hakkama saama. Võibolla seetõttu, et kõik nende ümber laguneb koost, on inimesed kaotanud igasuguse hea ja halva tunnetuse: lapsed kiusavad koolitundide vaheajal üksteist, Arbori venda käivad jõhkralt ähvardamas võlausaldajad
ja metalliärikate maailm on iseäranis karm: näiteks vähendab Kitten otsustavalt Arbori ja Swifty tasu, tuues ettekäändeks laest võetud
põhjenduse, et poisid on alaealised; lisaks korraldab Kitten ebaseadusliku ja ohtliku hobuste võiduajamise ning ähvardab Arbori käe varastamise eest karistuseks lömastada; üks teine metallikokkuostja võtab ära Arbori vase talle midagi vastu andmata… Sellistes asjaoludes paistavad traditsioonilised autoriteedid väga nõrkadena: õpetaja ei suuda end maksma panna ja isegi politsei kuuletub Arbori käsule enne majja sisenemist jalatsid ära võtta. Ühiskond on liimist lahti (pidagem silmas ka tausta, kus lugu hargneb: lagunenud kõnniteed, räämas poed ja viletsas seisundis majad…) ning tugevama õigus võtab üha rohkem võimust, kuid seetõttu muutuvad veelgi olulisemaks mõned moraalsed väärtused, nagu Arbori ja Swifty sõprus, hoolimata esimese reeturlikkusest, poiste lojaalsus oma perekonnale, Kitteni süü omaksvõtmine ja Swifty ema andestamine Arborile.

„Isekat hiiglast” võib seega käsitada õpetliku loo või jutustusena, mis on paigutatud reaalsesse konteksti (kaablivargused on tõusuteel paljudes Euroopa riikides, vanametalliäri õitseb, metallihinnad tõusevad, töötus kasvab ja perekonnad vaesuvad paljudes Euroopa piirkondades), kus humanistlike väärtuste kaitsmine on vältimatult vajalik.

Mõned mõtteainet pakkuvad küsimused

Filmisündmused leiavad aset Suurbritannias, Yorkshire krahvkonnas Bradfordi lähistel. Kas samasugune lugu võiks juhtuda ka mujal Euroopas? Kui jah, siis miks? Miks mitte?

• Elekter on filmis üks läbiv teema: kõrgepingeliinid, varsa ja Swifty surm, Swifty perekonna maksmata elektriarved, kaabel, mis on vanametalli kogujatele potentsiaalseks sissetulekuallikaks… Milliseid järeldusi saaks kõigist neist nn elektriühendustest teha ja milliseid
metafoore nad esile kutsuvad (pinge, takistus ja vastupanu, Arbor särtsub energiast… jne)?

• Mõned filmiga seoses tehtud esteetilised valikud on samuti silmatorkavad: näiteks puudub filmis muusika ning esineb palju staatilisi kaadreid keskkonnast koos loomade (lambad, hobused jne) ja tööstusrajatistega. Kuidas võiks selliseid valikud tõlgendada?