skip to content

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 
09/09/2015

Junckeri kõne olukorrast ELis: esmaseks prioriteediks olgu põgenikekriis

#SOTEU

"Täna on ja peab olema esmaseks prioriteediks põgenikekriisiga tegelemine," ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kolmapäeval, 9. septembril parlamendis peetud kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus. "EL seisab vastakuti migratsiooni, majanduskriisi ja sõdadega naabruskonnas ning meil tuleb anda oma panus nende väljakutsete lahendamisse," märkis EP president Martin Schulz.

"Annan Teile sõna, et saaksite parlamendis, selles Euroopa demokraatia kojas esitleda ettepanekuid Euroopa Liidu jaoks," ütles president Schulz Junckeri pöördumise sissejuhatuseks.

"Täna peab olema esmaseks prioriteediks põgenikekriisiga tegelemine. Küsimus on inimlikkuses ja inimväärikuses, Euroopa jaoks on küsimus ajaloolises õigluses," lausus Juncker saadikute ees. "Me võitleme Islamiriigi vastu, kuid miks ei ole me nõus võtma vastu inimesi, kes sealt põgenevad?"

Rääkides majanduskriisist rõhutas Juncker, et nn Grexitile avalikult ei ütlemine oli absoluutselt vajalik. "Kui me ei oleks seda valjult ja selgelt teinud, võinuks Grexit aset leida." Mainides Iirimaad, Portugali ja Hispaaniat tunnustas Juncker riike, kes on tõestanud, et õigete reformide elluviimine toob tulemusi.

Komisjoni presidendi sõnul ei ole majanduskriis sugugi lõppenud, see saab läbi alles siis, kui Euroopas on täielikult tagatud tööhõive. "Tean, kuivõrd nõrk oleks Euroopa manner ilma Euroopa Liiduta," lisas Juncker.

Probleemi keskmes inimesed

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees Manfred Weber palus põgenikekriisi kontekstis kõigil meeles pidada, et debati keskmes on inimesed. Probleem ei seisne tema sõnul "Euroopas ega Brüsselis, vaid rahvuslikus egoismis."

Kreeka kohta märkis parlamendis Saksamaad esindav Weber, et Tsipras pälvis austuse kursi muutmise eest. "Kreeka ei ole enam tulevikuta koht. Tsipras näitas, et vasakpoolne ideoloogia on sel kontinendil läbi kukkunud."

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonijuht Gianni Pittella õhutas komisjoni võitlema sotsiaalse dumpingu ja nn null-töödundidega lepingute vastu. Itaaliat esindav saadik märkis migratsioonipoliitika kohta, et "meil tuleb põgenikke tervitada, sest vastasel juhul ei püsi ei Euroopa idee ega solidaarsusele rajatud liit."

"Leidkem koos lahendused. See ei ole vaid ELi mure, tegemist on rahvusvahelise kriisiga, mis vajab rahvusvahelist vastust," rääkis Euroopa Konservatiivide ja Reformistide liider Syed Kamall. Tema sõnul tuleb probleemidele läheneda realistlikult, teistele näpuga näitamise aeg on möödas. "Euroopa ei vaja uut raudset eesriiet, Euroopa vajab raudset tahet ühiseks debatiks, koostööks ja lahendusteks," sõnas Ühendkuningriigi esindaja.

Poliitilise tahte puudumine

Liberaalide fraktsioonijuht Guy Verhofstadt rõhutas, et probleemi tuumaks on poliitilise tahte ja ühtsuse puudumine. "Kriis ei seisne Euroopas, kriis peitub väheses Euroopas," lausus Belgiast parlamenti valitud Verhofstadt.

"Me ei tohi lubada valitsusjuhtidel ajada natsionalistlikku ja kitsarinnalist poliitikat, sest nii hävitatakse Euroopa Liit," rääkis vasakpoolsete liitfraktsiooni juht Gabriele Zimmer. Saksamaalt valitud saadik lisas, et Juncker ei puudutanud oma kõnes kordagi sotsiaalseid prioriteete.

Roheliste / Euroopa Vabaliidu kaasjuht Philippe Lamberts'i sõnul tuleb põgenike eest seista ning olla avatud muutusele ja tulevikule. "Meil tuleb rajada liite ja taasluua Euroopas kadumaläinu," märkis EPs Belgiat esindav Lamberts.

Majanduspõgenikud

Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsiooni kaasjuhi Nigel Farage'i sõnul on Juncker migratsiooniprobleemist valesti aru saanud. "Nagu me teame, siis enamik saabujaid on majanduspõgenikud. Peale selle on näha tõendeid, et ISIS kasutab seda teed džihadistide saatmiseks Euroopa pinnale. Peame olema peast põrunud, et võtta oma ühiskondadele selline risk," rääkis Ühendkuningriigi esindaja.

Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsiooni liige Florian Philippot lausus, et Euroopa ei ole Pärsia lahe riikidele avaldanud mingit survet põgenike vastuvõtmiseks. Prantsusmaalt valitud saadik lisas, et illegaalide sissetoomist soovivad suurfirmad.

Fraktsioonilise kuuluvuseta ja Ungarit esindava Krisztina Morvai sõnul on kõigil üks ja sama unistus. "Elada ja töötada rahus oma kodumaal, hoida oma juuri, kultuuri ja traditsioone."

"See on ajalooline hetk. Euroopa seisab vastakuti suure kriisiga," märkis ELi Nõukogu eesistujariigi, Luksemburgi esindaja Nicolas Schmit. "Võin öelda, et nõukogu teeb kõik endast sõltuva täna Junckeri poolt esitatud uute ettepanekute paikapanemiseks," kommenteeris Schmit kolmapäeval komisjoni esitatud paketti põgenikekriisi leevendamiseks.

Eesti saadikute kommentaarid:

Urmas Paet: " Kui põgenikekriisile ei suudeta või ei taheta kiiresti inimlikku ja toimivat lahendust leida, siis kasvab oluliselt risk Euroopa lõhenemiseks. Selle kriisi lahenduskäik mõjutab olulisel määral ka ELi tulevikku. Mõned riigid teevad tõsiseid pingutusi, kuid samas mitmed pole seni panustanud. Iinimlikku arvestatavat lahendust põgenikekriisi lahendamiseks peaksid pakkuma kõik liikmesriigid."

Kaja Kallas: " Junckeri esinemine oli esimene omataoline. Loomulikult oli arvestades asjaolusid suurem rõhuasetus pagulaskriisi lahendamisel, kuid samas ei tohi me unustada teisi väga olulisi ühiseid teemasid nagu Energialiidu ja kapitaliturgude liidu loomine, rahaliit ja digitaalse ühisturu arendamine."

Viited:

#SOTEU veebileht

Kokkuvõte Storify lehel

Junckeri kõne (ingl.k.)

SOTEU debati salvestis

Sõnavõttude salvestised

Schulzi ja Junckeri pressikonverentsi salvestis

Lisainfo:
Jaan SOONE
Pressiteenistus

(+32) 2 28 32282 (BXL)
(+32) 3 881 73473 (STR)
(+32) 498 98 33 29
press-ET@europarl.europa.eu