Euroopa Parlament jagab õigusloomevolitusi Euroopa Liidu Nõukoguga. Seega on ta pädev vastu võtma Euroopa Liidu õigusakte (direktiive, määrusi jne). Parlament võib Euroopa Liidu õigusaktidega nõustuda, neid muuta või tagasi lükata.
Parlamendi õigusloomevolitused on tagatud kolme menetlusega.

1. Kaasotsustamismenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga. Praeguseks on kaasotsustamisest saanud enimlevinud õigusloomemenetlus, mis annab parlamendile ja nõukogule võrdse sõnaõiguse paljude valdkondade reguleerimisel (näiteks transport, keskkond, tarbijakaitse jne).
Kaks kolmandikku Euroopa Liidu õigusaktidest võtavad vastu parlament ja nõukogu ühiselt.

2. Nõuandemenetluse puhul on parlamendi roll seadusloomes pelgalt nõuandev, sellised valdkonnad on näiteks maksud, tööstuspoliitika, põllumajanduspoliitika.

3. Nõusolekumenetluse puhul seisneb Euroopa Parlamendi roll õigusakti ettepaneku heakskiitmises või tagasilükkamises. Nõusolekumenetlus annab seega parlamendile vetoõiguse ning nõukogu ei saa parlamendi arvamusest mööda minna.