IDEE
Projekti peamine eesmärk:   2010.aastal tähistatakse looduskaitse 100. sünnipäeva Eestis. Meie eesmärgiks on kaasa aidata kaitsealade korrastamisele suvel sinna kogunenud prügist.
Mitu õpilast kuulub projektigruppi?   20 õpilast 10.klassist
Kui palju teisi inimesi saate kaasata?   Kavatseme kaasata lisaks 20 kümnenda klassi õpilasele veel vähemalt 30 inimest oma vanemate, Tamsalu elanike ja Tamsalu Gümnaasiumi õpilaste hulgast.
Kuidas kavatsete ideed ellu viia ja millised on peamised tegevused?   1. Tegime klassis ajurünnaku ja kogusime ideid projektikonkursil osalemiseks. 2. Valisime välja parime idee - selleks osutus meie läheduses olevate kaitsealade korrastamine. 3. Projektigruppi kuuluvad õpilased pöördusid kohaliku vallavalitsuse ja RMK töötajate poole. 4. RMK töötajatega saavutasime kokkuleppe selle kohta, et teeme suvel kogunenud prügist puhtaks Udriku matkaraja.Tamsalu valla esindajaga leppisime kokku, et aitame korrastada Tamsalus asuvat unikaalset paeparki, kus muuhulgas korraldatakse ka Tamsalu õpilastega õuesõppe tunde. 5. Oktoobris teeme korrastustöid mõlemal objektil, kaasates oma vanemaid ja teisi õpilasi. 6. Peale matkaraja ja paepargi korrastamist teeme kokkuvõtte, ühtlasi teeme RMK ja vallavalitsuse esindaja abiga endale selgeks, miks on Udriku kaitseala ja Tamsalu paepark olulised, mida me seal töö käigus tähele panime jne.
Mis muutub peale idee teostamist ja kui pikk mõju sellel on?  
1.Loodame, et meie poolt prügist puhtaks tehtud objektid püsivad sellisena vähemalt järgmise suveni.
2. Loodame, et meile hakkab meeldima vabatahtlik töö ja tahame ka edaspidi midagi oma kodukandi heaks teha.
3. Loodame, et koristustöödest osavõtjad pööravad edaspidi ka ise rohkem tähelepanu looduse hoidmisele puhtana ja kutsuvad korrale neid, kes viskavad oma prahi, kuhu juhtub.
Kas tegevuste tulemused on teistele nähtavad? Kuidas saad sellest tegevusest teistele rääkida, idee tulemusi levitada?   Meie töö tulemus rõõmustab neid, kes kaitsealal ja paepargis käivad. Tehtud tööst paneme kokkuvõtte ja pildid koolimajja stendidele, räägime teistele tehtud tööst interneti vahendusel, saadame artikli ka kohalikule ajalehele.


TEOSTUS
KUIDAS PROJEKTIST "LOODUSE HEAKS" KUJUNES HOOPIS PROJEKT "LOODUSE JA LASTE HEAKS"
I osa "Looduse heaks"
Kuna aasta 2011 on Euroopas vabatahtliku tegevuse aasta, siis otsustasime kõigepealt selgeks teha, mis on vabatahtlik töö. Otsisime materjali internetist ja rääkisime sellest klassijuhatajatunnis.

Tegime klassis ajurünnaku: pakkusime välja mõtteid, kus ja kuidas võiksime vabatahtlikku tööd teha. Esialgu otsustasime teha midagi looduse heaks. Pöördusime kõigepealt oma ettepanekutega RMK ja kohaliku vallavalitsuse poole.

Tegime valmis esialgse plaani ja pärast üsna pikka kõhklemist otsustasime ära saata taotluse Euroscola projektikonkursil osalemiseks.
Oktoobris olid aga ilmad juba heitlikud ja seepärast ei saanud me enam minna Tamsalu paeparki. Lihtsalt meil tuli enne lumi maha, kui paeparki jõudsime. See töö jääb kevadeks 2011 - siis ongi ju vabatahtliku tegevuse aasta. Ega kõike ei saagi korraga teha. See-eest projekt, mis nägi ette koostööd RMK-ga, õnnestus. Käisime küll mitte Udriku, vaid Uljaste matkarada puhastamas.

Uljaste järve äärset matkarada käis 18. oktoobril koristamas 17 õpilast 10. klassist, 1 õpilane 12. klassist, samuti võtsime kaasa klassijuhataja ja ühe lapsevanema. RMK poolt oli meile tööd kätte näitama tulnud 1 inimene. Tema rääkis meile, kuidas likvideerida inimeste poolt suvel ebaseaduslikult tehtud lõkkekohti (nimelt on RMK poolt rajatud igati reeglitele vastavad lõkkeplatsid, kus lõket teha on ohutu. Inimesed aga millegipärast ei hooli sellest alati, teevad lõkke üles, kus juhtub). Matkaraja äärest korjasime ära ka päris hulga prügi: kilet ja kilekotte, plastikpudeleid jm.


Fotod meie tööst Uljaste järve ääres:

Osavõtjad kirjutavad:

" Uljastel oli minu meelest hästi tore käia. Mulle meeldivad üldse klassiüritused, kus saab midagi koos teha. Seal käik ei olnud üldsegi mitte piin ega asi, mida ma oleks vastumeeli teinud. Seal oli hästi tore." (Teele)

"Metsas käik oli väga hea, kuna me saime teha midagi looduse heaks, et see oleks ilusam ja puhtam. Samuti puhastas see värske õhk ka meie hinge, kohe oli tunda. Kuna see koht, kus me käisime, oli nii ilus, siis mulle väga meeldis seal. Saime rahulikult teha oma tööd ja ka loodust nautida." (Anne)

Osavõtjad kirjutavad:
" Tore on looduse heaks midagi teha ja seepärast oli tore Uljastel koristamas käia.  Tundsin end väga hästi, kui hiljem autokastis nii palju prügikotte nägin, sest oli hea teada, et saime looduse puhtamaks teha. Halb on näha, et paljud inimesed viskavad prügi metsa alla ega mõtle, mida see maakerale teeb. Taoliste vabatahtlike üritustega saabki inimeste tähelepanu sellele juhtida, et mets ja taimed on meile vajalikud ja neid ei tohiks prügi alla matta." (Tuuli)


Kui bussiga kodu poole sõitsime, tegime viktoriini Eesti rahvusparkidest ja looduskaitsealadest. Möödus ju 2010. aastal 100 aastat esimese looduskaitseala loomisest Eestis.
KOKKUVÕTTEKS räägime kõigile oma sõpradele-tuttavatele, kui tore oli vabatahtlikku tööd teha; paneme eespool olevad pildid Uljaste matkaraja korrastamisest kooli stendile üles; loodame, et varsti ilmub kohalikus lehes ka artikkel meie tegemistest.
Vastutust projekti selle osa eest kandsid põhiliselt Marleen, Brigita ja Teele.

II osa "Looduse ja laste heaks"

Kuna me paeparki minna ei saanud (lumi tuli ootamatult nagu ikka kipub olema), tegime teoks varuplaani: nimelt koolivaheajal, 28.oktoobril tegime Tamsalu lasteaia kahe vanema rühma lastele väikese maastikumängu, mille käigus rääkisime liiklusohutusest nii auto-kui ka raudteel ja sellega seoses loodushoiust.
Kõigepealt jagasime omavahel ülesanded. Valmistasime ette kontrollpunktid ja laste tegevuse seal. Enne pidime välja uurima selle, millised ülesanded ja tegevused on üldse lastele jõukohased. Nii tutvusime ise ka lasteaiaõpetaja ametiga.
Kontrollpunktides pidid lapsed küsimustele vastama (näiteks miks on helkur vajalik; kuhu helkur kinnitada; kuidas teed ületada; miks on ohtlik käia raudteel; miks on loodusele parem, kui inimesed sõidavad rohkem reisirongi, mitte autodega jne). Peale selle korraldasime kontrollpunktides võistlusi, mänge, võimlesime, laulsime. Lõpuks näitasime lastele Tamsalu raudteejaama juures olevat uut jalakäijate tunnelit - seal laulsid lapsed rongilaulu, ise pidime muidugi ka kaasa laulma.

Maastikumängu lõpus andsime igale lapsele endatehtud papist medalid ja jagasime kommi.
Osalejateks olid sel päeval peale meie veel lasteaia kahe rühma lapsed ja nende neli kasvatajat.
Kasulik oli see hommikupoolik nii korraldajatele kui ka lastele, kes sel päeval said suhelda endast vanematega. Lapsed said juurde või tuletasid meelde liikluskeerises, metsas ja mujal looduses käitumise reegleid Paljud meie 10. klassi õpilastest on ise ka selles lasteaias käinud, nüüd olime rõõmsad, et saime midagi oma lasteaia heaks teha.

Korraldajate mõtteid kokkuvõtteks

"Lasteaias lastega tegeledes saime minu meelest esimese korra kohta hästi hakkama. Orienteerusime nedega metsatukas, mängisime mänge ja vahepeal võimlesime sooja saamiseks. Küsisime pisikestelt liiklusteemalisi asju, näiteks, milleks on helkur vajalik, kui kõrgel seda kandma peaks ja kummal pool teed peab käima. Nad olid kõik hästi toredad ja innukad kõigest osa võtma ja ka targad, sest teadsid kõigile küsimustele õigeid vastuseid. Lõpuks jagasime igale lapsele varem valmistatud papist medalid kaela, andsime neile märke ja kommi. Mulle tundus, et nad olid tõesti õnnelikud, et vahelduseks noored inimesed nendega midagi ette võtsid."(Caroli)

"Mulle meeldis see kõik tegelikult väga. Hea oli klassiga midagi ette võtta ja koos tegutseda. Lasteaias oli tore, ainult ilm oli külm. Me näitasime lastele rongijaama juures olevat tunnelit ning nad laulsid seal meile rongilaulu.. pärast pidime ise ka kaasa laulma. Teinekordki võiks midagi sellist ette võtta."
(Tuuli)

"Tegelikult oli kõik see väga tore, mis me tegime. See metsas käik ja lasteaia lastega üks tükk päevast. Me saime lastele meelde tuletada seda, mida nad õppinud on ja nad vastasid väga innukalt Ingeri küsimustele. Neile meeldis ka hommikuvõimlemine, mida Brigita tegi ja loomulikult ka muud mängud. Lõpus me läksime raudtee juurde tunnelisse, kus nad laulsid meile ühe laulu, mis oli väga armas. Teepeal saime nendega rohkem tuttavaks ja nad rääkisid meile toredaid jutte. Ühtlasi oli lasteaia päev väga lõbus, tekkis endalgi tunne, et olen lasteaias jälle tagasi." (Annike)

"Saime lastega hästi hakkama ja lastele rõõmu valmistada on ju tore. Lapsed said mitmeid väikesi mänge ise mängida ja ka veidikene laulda. Lastele ilmselt see ettevõtmine meeldis." (Liis)

Lasteajapäeva põhilised korraldajad - vastutajad olid Inger, Annike, Brigita ja Teele.
Projekti aruande koostajad: Inger, Annike, Teele, Marleen, Brigita ja kõik teised.