Millised riigid maksavad ELi eelarvesse rohkem kui tagasi saavad?

Tabelis on näidatud liikmesriikide puhasmaksed ELi aastaeelarvesse perioodil 1997-2003. Nimekirja koostas komisjon ning tuleb meeles pidada, et riikide osamakset, võrreldes nende poolt saadavaga, on võimalik arvutada erinevalt ning saada erinevaid tulemusi.

Komisjoni koostatud puhasmaksjate nimekirja aluseks on meetod, milles osamakseteks loetakse riikide omavahendite arvelt tehtud makseid (käibemaks, RKT). Põllumajandusmakse ja tollimakse ei arvestata niisuguse arvestuse puhul osamaksete hulka, sest neid ei loeta konkreetse riigi osamakseks. Nimekirja kulude poolel ei võeta arvesse halduskulusid.

Kõigepealt arvutatakse riigi käibemaksu- ja RKT-osamakse protsentuaalse osakaal kogu käibemaksu ja RKT-osamaksest. Saadud osakaalu abil leitakse summa, mille liikmesriik peaks ELilt saama, kui liikmesriigi ja ELi vahelised maksed ja laekumised oleksid tasakaalus. Kui näiteks riigi osamakse on 7% kõikide osamaksete summast, peaks riik saama ka summa, mis vastab 7%-le ELi kõikidest maksetest.
Seejärel arvutatakse puhasosamakse, lahutades summast, mille riik tegelikult ELilt saab, summa, mille riik peaks eelmise arvutuse kohaselt saama. Lõpuks lahutatakse riigi poolt Briti tagasimakse rahastamiseks tehtud osamakse.

Kui eespool osutatud arvutuse tulemus on negatiivne, tähendab see, et riik on saanud ELilt vähem makseid, kui ta peaks ning on seega ELi eelarve puhasmaksja.

Puhasmaksed miljonites eurodes