25. Millised riigid on ELi liikmestaatust taotlenud?
EL koosneb 27st liikmesriigist. Viimane laienemine leidis aset 1. jaanuaril 2007, kui uuteks liikmesriikideks said Bulgaaria ja Rumeenia.
Kandidaatriigid: Türgi, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Island
Ülemkogu kohtumisel juunis 2004 kinnitati kandidaatriigiks Horvaatia, ühinemisläbirääkimiste alustamises lepiti kokku oktoobris 2005.
Türgiga otsustati alustada ühinemisläbirääkimisi 3. oktoobril 2005.
16. detsembril 2005 kinnitati kandidaatriigiks Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.
24. veebruaril 2010 otsustati liitumisläbirääkimisi alustada Islandiga.
Potensiaalsed kandidaatriigid
Taotlused liikmeks astumiseks on veel esitanud: Montenegro, Albaania, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia.
Pärast dramaatilisi presidendivalimisi Ukrainas on vägagi võimalik, et ka Ukrainast saab riik, mis taotleb lähiaastatel ELi liikmeks astumist. Ametisse astumise kõnes 23. jaanuaril 2005 toonitas vastvalitud president Viktor Juštšenko Ukraina pikaajalist eesmärki saada ELi liikmeks.
Thessaloniki tegevussuunised
Thessalonikis 21. juunil 2003. toimunud ELi ja Lääne-Balkani maade tippkohtumise deklaratsiooni, nn Thessaloniki tegevussuuniseid, loetakse ELi ja Lääne-Balkani maade ühisteks arengukavaks. Thessaloniki tegevussuunistes määratletakse selgelt, et Lääne-Balkani riikide tulevik on seotud ELiga. Lääne-Balkani riikide hulka kuuluvad lisaks Horvaatiale ja endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile veel Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegro.
"Lääne-Balkani maad ja nende ettevalmistuste toetamine tulevaseks integreerumiseks Euroopa struktuuridega, silmas pidades nende lõppeesmärki liiduga ühineda, on ELi oluline prioriteet. Balkani riigid saavad ühendatud Euroopa lahutamatuks osaks. Jätkuv laienemine ja Ateena lepingu allkirjastamine aprillis 2003 peaksid innustama ja julgustama Lääne-Balkani riike käima sedasama edukat reformide rada ja suurendama oma jõupingutusi.
EL rõhutab, et Lääne-Balkani riikide edasise ELi suunas liikumise tempo on nende enda teha ja sõltub sellest, kuidas iga riik reforme rakendab, austades seega Kopenhaageni Euroopa Ülemkogus 1993. aastal määratud kriteeriume ning stabiliseerumis- ja assotsieerumisprotsessi tingimusi. Selles kontekstis meenutab EL ka 2000. aasta novembris vastu võetud Zagrebi tippkohtumise lõppdeklaratsiooni. "Erijoonte" ja "järelejõudmise" põhimõtet kohaldatakse paralleelselt piirkondliku lähenemisega, mis jääb ELi selle piirkonnaga seotud poliitika oluliseks osaks."
ELi 2004. aasta laienemisega seotud liikmeks astumise taotlused
Kandidaatriik Taotluse esitamise aeg
Türgi 14. aprill 1987
Poola 5. aprill 1990
Küpros 3. juuli 1990
Malta 16. juuli 1990*
Ungari 31. märts 1994
Rumeenia 22. juuni 1995
Läti 13. oktoober 1995
Eesti 24. november 1995
Leedu 8. detsember 1995
Bulgaaria 4. detsember 1995
Tšehhi Vabariik 17. jaanuar 1996
Sloveenia 10. juuni 1996
Slovakkia 27. juuni 1996
Horvaatia 21. veebruar 2003
Endine Jugoslaavia
Makedoonia Vabariik 22. märts 2004
* Malta peatas oma taotluse 1996, kuid uuendas seda 1998. aastal.
