kolmapäev, 22. Aprill 2009

EP info nr. 1 - gaasi- ja elektrituru liberaliseerimine, kindlustussektori parem järelevalve, rändlustasud

·         Maagaasi ja elektrienergia siseturu laiendamine
·         Kindlustussektori parem finantsjärelevalve
·         Mobiilside rändlustasud odavnevad

Maagaasi ja elektrienergia siseturu laiendamine

Parlament kiitis suure häälteenamusega heaks nn kolmanda energiapaketi, mis näeb ette Euroopa maagaasi ja elektrienergia turu edasise liberaliseerimise ja tarbijate õiguste tugevdamise.

Gaasi ja elektri tarnimise ja tootmise eraldamine ülekandest


Kompromissi kohaselt on liikmesriikidel kolm võimalust gaasi ja elektri tarnimise ja tootmise eraldamiseks ülekandest:

täielik omandisuhete eraldamine;
sõltumatu süsteemihalduri mudel (ISO);
sõltumatu ülekandehalduri mudel (ITO).

Täieliku omandisuhete eraldamise puhul peaks integreeritud energiaettevõtted müüma ära oma gaasi ja elektri ülekandevõrgud, mille tulemusel loodaks eraldiseisvad ülekandeoperaatorid, kes tegelevad ülekande kõikide aspektidega. Kompromissi kohaselt ei tohi tarne- ja tootmisettevõttel sellisel juhul olla enamusosalust ülekandesüsteemi operaatori ettevõttes.

Alternatiivsete ISO ja ITO süsteemide puhul võib energiaettevõtte jääda ülekandevõrkude omanikuks. Energiaturu liberaliseerimiseks võivad liikmesriigid nõuda, et võrgu käitamise eest vastutaks täiesti eraldiseisev ettevõte - sõltumatu süsteemihaldur (ISO).

Sõltumatu ülekandehalduri mudeli puhul on äriühingul lubatud gaasi tarne- ja ülekandevõrku omada, kuid ettevõtte peab järgima teatud reegleid tagamaks, et need kaks ettevõtte osa tegutsevad teineteisest sõltumatult. Ülekandehalduri sõltumatus tagatakse mh järelevalveasutuse, nõuetele vastavuse programmi ning järelevalveametniku abil.


Tarbijakaitse

Parlamendiliikmete survel tugevdati eelnõude tarbijakaitset puudutavaid külgi. Nii on kompromissi kohaselt tarbijatel õigus:

vahetada oma gaasi- ja elektritarnijat kolme nädala jooksul ja teha seda tasuta;
saada ettevõttelt lõpparve hiljemalt kuus nädalat pärast tarnija vahetamist;
saada põhjalikku teavet oma tegeliku gaasi ja elektri tarbimise ja kulude kohta;
hüvitisele kui teenuste kvaliteet ei vasta nõutud tasemele (nt kui arved on ebatäpsed või hilinevad);
sõltumatule ja tõhusale kaebuste käsitlemisele, nt energia ombudsmani või tarbijakaitse asutuse vahendusel;
leida infot oma õiguste kohta arvete pealt ja gaasiettevõtte veebilehelt.  
Kompromissteksti kohaselt peab Euroopa Komisjon esitama selge ja täpse "energiatarbija kontrollnimekirja", milles antakse tarbijatele praktilist teavet nende õiguste kohta ja mis edastataks kõigile tarbijatele.


Lisaks tuleb juhul kui arukate energiaarvestite kasutuselevõtmine saab positiivse hinnangu, varustada 2020. aastaks vähemalt 80% tarbijatest arukate arvestisüsteemidega.

Saadikute survel viidi teksti sisse eraldi sätted haavatavate tarbijate kaitsmiseks. Liikmesriigid peavad energiavaesuse leevendamiseks võtma kohaseid meetmeid, näiteks riiklikud energiakavad ja soodustused sotsiaalkindlustussüsteemis, et tagada vajalik elektritarne kaitsetutele klientidele.

Samuti peavad liikmesriigid tagama, et kõikidele kodutarbijatele ja, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, väikestele ettevõtetele (st ettevõtted, millel on kuni 50 töötajat ja mille aastakäive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot) osutataks universaalteenust, mis tähendab, et neil on õigus saada oma territooriumil kindlaksmääratud mahus elektritarneid mõistliku, hõlpsasti ja selgelt võrreldava, läbipaistva ja mittediskrimineeriva hinnaga.

Muud meetmed


Kolmanda energiapaketi kaks direktiivi ja kolm määrust näevad muu hulgas ette ka järgmised meetmed:

luuakse energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet, mis esitab mittesiduvaid juhiseid;
Euroopa Komisjon peab agentuuri juhiste alusel võtma vastu siduvad võrgureeglid eriolukordade jaoks;
luuakse võrgureegleid rakendav Euroopa elektri ja gaasi põhivõrguettevõtjate võrgustik;
sõltumatud ülekandehaldurid peavad iga kahe aasta järel esitama 10-aastase võrgu arengukava;
meetmed erinevate riiklike reguleerivate asutuste koostöö parandamiseks;
meetmed riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse kindlustamiseks.

Kolmandate riikide ettevõtted


Pakett näeb ette sätted, millega saab teatud tingimustel takistada kolmandate riikide ettevõtetel omandada kontrolli põhivõrgu või põhivõrguettevõtja üle. Sertifitseerimisest võib keelduda nt siis, kui ettevõtte ei täida omandisuhete eraldamise nõudeid või kui sertifitseerimise võimaldamine seab ohtu liikmesriigi ja ühenduse energiavarustuse kindluse.


Erandi tegemise võimalus väikestele või isoleeritud süsteemidele

Gaasivõrgustiku puhul võib väikestele või isoleeritud süsteemidele teha erandi omandisüsteemide eraldamisel. Erand võidakse teha ka Eestile ning see kehtiks nii kaua, kuni kas Eesti, Läti või Soome pole loonud otseühendust mõne muu liikmesriigi kui Eesti, Läti, Leedu või Soome süsteemiga.


Elektrienergia siseturg

Soovitus teisele lugemisele

Eluned MORGAN (PSE, UK)

Dokument: A6-0216/2009

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)

Arutelu: 21.04.2009

Hääletus: 22.04.2009



Energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet

Soovitus teisele lugemisele

Giles Bryan CHICHESTER (EPP-ED, UK)

Dokument: A6-0235/2009  

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)

Arutelu: 21.04.2009

Hääletus: 22.04.2009



Võrkudele juurdepääsu tingimused piiriüleses elektrikaubanduses

Soovitus teisele lugemisele

Alejo VIDAL-QUADRAS ROCA (EPP-ED, ES)

Dokument: A6-0213/2009

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)

Arutelu: 21.04.2009

Hääletus: 22.04.2009



Maagaasi siseturg

Soovitus teisele lugemisele

Antonio MUSSA (UEN, IT)

Dokument: A6-0238/2009

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)

Arutelu: 21.04.2009

Hääletus: 22.04.2009



Kindlustussektori parem finantsjärelevalve

Parlament kiitis heaks raporti, millega muudetakse kindlustussektori järelevalveraamistikku ning parandatakse seega finantssüsteemi stabiilsust. Tulevikus tuleb ettevõtte riskide hindamisel arvestada lisaks olemasolevate kindlustusriskidega ka turu-, krediidi- ja siseprotsesside riskidega. Kuna parlament jõudis nõukoguga kokkuleppele, on menetlus sellega lõppenud. Raporti poolt hääletas 593, vastu 80 ja erapooletuks jäi 3 saadikut.


Peter William SKINNERi (PSE, UK) raportis käsitletakse kindlustussektori seadusandliku raamistiku läbivaatamist, et parandada riskide hindamist.

Kokkuleppe kohaselt rakendataks kindlustusettevõtete maksevõime suhtes tõhusamaid nõudeid, kusjuures arvesse tuleb võtta olemasolevaid kindlustusriske, aga ka turu-, krediidi- ja siseprotsesside riske. Järelevalveasutused peavad edaspidi kontrollima ettevõtete riskijuhtimist selgete põhimõtete alusel.

Kapitalinõuded

Kindlustusettevõtte suhtes rakendatakse edaspidi solventsuskapitalinõuet ning miinimumkapitalinõuet. Solventsuskapitalinõue arvutatakse riskipõhiselt ning kui kapital langeb alla selle taseme, on vajalik järelevalvealast sekkumist.

Miinimumkapitalinõue peab olema 25%-45% solventsuskapitalinõudest (saadikud sätestavad ka konkreetse miinimumsumma erinevate ettevõttetüüpide jaoks) ning alla selle miinimumi langemist tühistatakse ettevõtte tegutsemisluba.


Järelevalvajate kolleegiumid

Järelevalve ja riskijuhtimise parandamiseks soovisid saadikud, et loodaks järelevalvajate kolleegiumid, kuhu kuuluvad kindlustuse ja edasikindlustuse konsolideerimisgruppide järelevalvajad. Järelevalvajate kolleegiumid peaks lihtsustama koostööd, teabevahetust ning kooskõlastamist järelevalvajate vahel.

Uus järelevalvemehhanism on kasulik ka ettevõtetele, sest ELi ettevõtteid ei pea enam tegelema mitme riikliku asutusega, vaid ühe grupiga.


Jõustumine

Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma 31. oktoobriks 2012.



Peter William SKINNER (PSE, UK)

Dokument: A6-0413/2008

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)

Arutelu: 22.04.2009

Hääletus: 22.04.2009



Mobiilside rändlustasud odavnevad

Alates 1. juulist 2009 alanevad mobiilikõnede rändlustasud, tekstisõnumite saatmine ja andmeside hinnad Euroopa Liidu piires. Parlament jõudis rändlustasusid käsitleva määruse kohaldamisala laiendamise ja kehtivusaja pikendamise osas nõukoguga kokkuleppele ja menetlus on sellega lõppenud. Raporti poolt hääletas 646, vastu 22 ja erapooletuks jäi 9 saadikut.


Parlamendi raportöör oli Adina-Ioana VẶLEAN (ALDE, RO).


Mobiilikõnede rändlustasude alandamine

Kompromissiga pannakse paika, et päritoluriigi operaatorid võivad küsida tarbijatelt väljuvate kõnede eest maksimaalselt järgmist tasu:
  
Alates 01.07.2009
Alates 01.07.2010
Alates 01.07.2011

Väljuva kõne jaehind (käibemaksuta)
0,43 EUR (6,73 EEKi)
0,39 EUR (6,10 EEKi)
0,35 EUR (5,48 EEKi)

Siseneva kõne jaehind (käibemaksuta)
0,19 EUR (2,97 EEKi)
0,15 EUR (2,35 EEKi)
0,11 EUR (1,72 EEKi)


Alates 1. juulist 2009 peavad operaatorid arveldama sekundilise täpsusega, ent neil on õigus võtta kõne alustamise miinimumtasu esimese 30 sekundi eest.


Odavamad tekstisõnumid ja andmeside


Kokkuleppe kohaselt ei tohi 1. juulist 2009 reisijatelt küsida rohkem kui 0,11 eurot (käibemaksuta; 1,72 EEKi) välismaalt saadetava tekstisõnumi eest.

Andmeside (nt fotode saatmine ja interneti kasutamine) osas kehtestatakse rändlustasude maksimaalsed hulgihinnad, mida "külastatava" võrgu operaator võib küsida "külastava" võrgu operaatorilt:

  
Alates 01.07.2009
Alates 01.07.2010
Alates 01.07.2011

Tasu 1 megabaidi eest (käibemaksuta)
1 EUR (15,65 EEKi)
0,80 EUR (12,51 EEKi)
0,50 EUR (7,82 EEKi)

Hinnašoki vältimiseks peab tarbijatel olema võimalus seada alates 1. märtsist 2010 oma andmesidele limiit. Üks limiitidest oleks 50 EURi (782 EEKi) või sellele vastav andmeside maht. See limiit kohalduks automaatselt kõikide klientide suhtes, kes ei ole teinud 1. juuliks 2010 otsust.

Kokkuleppe kohaselt peavad operaatorid klienti hoiatama kui 80% limiidist on ära kasutatud. Kui tarbija on kogu limiidi ära kasutanud, tuleb saata uus teadaanne, kus selgitatakse, mida tarbija peab tegema kui ta soovib andmeside rändlusteenust edasi kasutada. Kui klient ei vasta, peab operaator andmeside rändlusteenuse katkestama.


Määruse läbivaatamine 2011. aastal

Saadikud soovivad, et Euroopa Komisjon vaataks määruse 2011. aastal läbi, et otsustada, kuivõrd on tarbijad määrusest kasu saanud ning kas rändluse osas on saavutatud konkurentsivõimeline siseturg. Määrus kehtib kuni 30. juunini 2012.



Adina Ioana VẶLEAN (ALDE, RO)

Dokument: A6-0138/2009

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)

Arutelu: 21.04.2009

Hääletus: 22.04.2009