EP info nr. 1 - Maanteetranspordipakett, bussireisijate õigused, krediiidireitinguagentuurid

·         Maanteetranspordi pakett kiideti heaks
·         Bussireisijate ja veeteedel reisijate õigused
·         Krediidireitinguagentuuride töö parandamine

MAANTEETRANSPORDI PAKETT KIIDETI HEAKS

Parlament kiitis heaks kolmanda maanteetranspordi paketi, mis puudutab juurdepääsu bussiteenuste turule, juurdepääsu rahvusvahelisele autoveoturule ja maanteeveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimusi.

Rahvusvaheliste reiside bussijuhid võivad töötada kuni 12 päeva järjest

Mathieu GROSCHi (EPP-ED, BE) raportis kiidavad saadikud heaks ettepaneku, mille kohaselt on rahvusvahelist juhuvedu tegeval juhil lubatud töötada 12 järjestikusel päeval. Tänu sellele peaks bussireisid tulevikus odavnema, sest ühe reisi jaoks on vaja vähem bussijuhte. Samas peab tegemist olema üheainsa, mitte mitme reisiga. Praegu kehtiva direktiivi kohaselt peavad bussijuhid saama vähemalt ühe vaba päeva iga kuue tööpäeva järel.

Alates 1. jaanuarist 2014 peab vedudel, mis toimuvad ajavahemikus 22.00 kuni 6.00, olema üldjuhul mitu juhti.

Bussijuhtide 12-päevast tööaega puudutavad sätted rakenduvad jaanuarist 2010.

Juurdepääs rahvusvahelisele autoveoturule

Mathieu GROSCHi (EPP-ED, BE) teises raportis pannakse paika, et kabotaaž (kaubavedu kolmanda osapoole jaoks ühe riigi piires ja välisriigi ettevõtte poolt) peaks rahvusvahelise veo raames piirduma kolme järjestikuse veoga maksimaalselt seitsme päeva jooksul. Kabotaažvedu oleks lubatud liikmesriikides, mida juht läbib tagasiteel ning piirduda tuleb ühe kabotaažveoga liikmesriigi kohta kolme päeva jooksul alates selle territooriumile tühjalt sisenemisest.

Saadikud toetavad samas edasist liberaliseerimist ning kabotaažvedude hulga ja kestuse piirangute kaotamist, et vältida (pool)tühje vedusid. Kokkulepitud teksti kohaselt ei tohiks kabotaažvedu olla keelatud seni, kuni selliseid vedusid ei teostata vastuvõtvas liikmesriigis alaliselt ega pidevalt.

Uued kabotaažireeglid rakenduvad kuus kuud pärast määruse avaldamist ELi Ametlikus Teatajas.

Maanteeveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks nõutavad tingimused

Silvia Adriana ŢICẶU (PSE, RO) raportis käsitletakse maanteeveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks nõutavaid tingimusi. Raportis kiidetakse heaks kõrgemate nõudmiste esitamine maanteeveo alal tegutseda soovijatele, et tagada teenuste kõrge kvaliteet ning tagada, et ettevõtted täidavad töö- ja haldusregulatsioone oma asukohariigis. Liikmesriigid peavad looma riiklikud elektroonilised registrid, mis sisaldavad andmeid ettevõtete kohta ning saadikute soovil peavad riiklikud registrid olema 2012. aasta lõpuks omavahel ühendatud, et liikmesriikidel oleks juurdepääs teiste liikmesriikide registritele.

Vastu võetud teksti kohaselt peab maanteeveo teenuste osutaja olema ühe liikmesriigi resident ning neil peab olema asukohariigis kontor. Ettevõte peab olema suuteline esitama pädevale asutusele kõik äritegevusega seotud dokumendid, sh raamatupidamisdokumendid, personalijuhtimisega seotud dokumendid, sõiduaja ja puhkeaja kohta andmeid sisaldavad dokumendid. Samuti peab ettevõte vajadusel suutma näidata, kus hoitakse kasutuses mitte olevaid sõidukeid. Tänu sellele nõudmisele peaks lõppema olukord, kus mõned ettevõtted registreerivad end ühes liikmesriigis, ent tegutsevad tegelikult peamiselt teises riigis.

Ettevõtjad peavad lisaks tõestama oma ametialast pädevust eksamil ning kui nende juhtimise all leiavad aset tõsised rikkumised, siis kaotavad nad oma tegevusloa ja nad ei tohi edaspidi töötada ELis maanteeveo teenuse osutajana.

Bussiteenuste turule juurdepääs (uuesti sõnastatud)
Soovitus teisele lugemisele
Mathieu GROSCH (EPP-ED, BE)
Dokument: A6-0215/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)
Arutelu: 22.04.2009
Hääletus: 23.04.2009

Maanteeveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks nõutavad tingimused
Soovitus teisele lugemisele
Silvia Adriana ŢICẶU (PSE, RO)
Dokument: A6-0210/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)
Arutelu: 22.04.2009
Hääletus: 23.04.2009

Rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääs (uuesti sõnastatud)
Soovitus teisele lugemisele
Mathieu GROSCH (EPP-ED, BE)
Dokument: A6-0211/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)
Arutelu: 22.04.2009
Hääletus: 23.04.2009

BUSSIREISIJATE JA VEETEEDEL REISIJATE ÕIGUSED

Saadikud panevad vastu võetud raportites paika bussireisijate ning veeteedel reisivate isikute õigused. Saadikud keskenduvad puuetega reisijate õigustele, hüvitusele ning reisijate abistamisele hilinemiste või reiside tühistamise puhul ja transpordiettevõtete vastutusele reisijale tekitatud vigastuse või reisija surma puhul.

Parlament käsitles bussireisijate õigusi käsitlevat ettepanekut Gabriele ALBERTINI (EPP-ED, IT) raportis; raporti poolt hääletas 557, vastu 30 ja erapooletuks jäi 23 saadikut. Veeteedel reisivate isikute õiguste ettepanekut käsitleti Michel TEYCHENNÉ (PSE, FR) raportis; raporti poolt hääletas 587, vastu 8 ja erapooletuks jäi 19 saadikut.

Hüvitis hilinemise või reisi tühistamise puhul

Meretranspordi ettevõtted peavad reisi hilinemise puhul pakkuma reisijatele nii teavet kui ka hüvitist järgmiselt:

25% piletihinnast 60- kuni 119-minutilise hilinemise korral;
50% piletihinnast 120-minutilise või pikema hilinemise korral;
100% pileti hinnast, kui vedaja ei paku alternatiivset teenust või ei anna teavet alternatiivse transpordi kohta.

Kui buss hilineb väljumisel või saabumisel üle kahe tunni, peavad bussiettevõtjad pakkuma reisijale mõistlikel tingimustel kohe muud veoteenust või, kui see ei ole võimalik, tuleb reisijat teavitada võimalikest alternatiividest. Kui reisija ei võta muud veoteenust vastu, tuleb talle pileti hind täielikult hüvitada.

Kui bussiettevõtja ei paku muud veoteenust ega teavita reisijat muudest võimalustest, siis peab ettevõte maksma hüvitist, mis on võrdne 150% piletihinnast. Saadikud leidsid ka, et isegi kui reisija võtab muu veoteenuse vastu, tuleb talle maksta kompensatsiooni 50% ulatuses piletihinnast.

Samas on bussiettevõtja vastutusest vabastatud, kui tühistamise või hilinemise põhjus ei olnud seotud bussiveoteenuste osutamisega, kui bussiettevõtja ei oleks suutnud hilinemist või tühistamist vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida või kui põhjuseks oli reisija hooletus.

Ettemakse surma või kehavigastuse korral

Reisija surma või kehavigastuse korral, mis tekib bussiveoteenuse osutamisega seotud õnnetuse tagajärjel, peab bussiettevõtja tegema 15 päeva jooksul kahju suurusega proportsionaalse hüvitise ettemakse. Surma korral on ettemakse suuruseks reisija kohta vähemalt 21 000 eurot. Kahjutasu tuleb maksta siiski ainult juhul, kui on olemas piisavalt tõendeid selle kohta, et süü võib omistada bussiettevõtjale.

Väikeste ettevõtete kaitsmiseks võtsid saadikud vastu muudatusettepaneku, mille kohaselt ei ole ettevõtted kohustatud hüvitist maksma kui õnnetuse põhjustasid asjaolud, mis olid väljaspool ettevõtte kontrolli.

Vääramatu jõud

Saadikud otsustasid arvestada meretranspordi eriliste tingimustega ning määratlesid "vääramatu jõu" juhtumid, kui hüvitamise reeglid ei kehti - mh sõda, terrorism, natsionaliseerimine, valitsuse sanktsioon, embargo, streik, elektrikatkestus, aga ka äärmuslikud looded, tugevad tuuled, märkimisväärse lainekõrguse ületamine ja jäätumine.

Puudega või liikumispuudega isikute õigused

Puudega või liikumispuudega isiku vedamisest ei tohi keelduda, välja arvatud juhul kui nende ohutust ei suudeta tagada. Saadikud kindlustasid selle, et isiku vedamisest ei tohi keelduda tema puude tõttu.

Puudega isikutele tuleb sadamates pakkuda tasuta abi, ent vedajat, piletimüüjat või reisikorraldajat tuleb abi vajamisest teavitada broneeringu tegemise ajal või vähemalt 48 tundi ette. Meretranspordi ettevõttele tuleb anda piisavalt teavet puudega isiku kohta, et personal saaks pakkuda sobivat abi.

Bussiettevõtjad peavad pakkuma oma töötajatele nõuetekohast eriväljaõpet, mis võimaldaks neil asjakohaselt abistada puudega ja liikumispuudega isikuid.

Saadikud lisasid sätte, mille kohaselt ettevõtted peavad reisijale andma kirjaliku kinnituse abi osutamise kohta.

Samuti lisati teksti säte, mille kohaselt on peavad bussi- ja reisilaevaettevõtted vajadusel tagama, et reisija saab kaasa võtta juhtkoera.

Vaid riiklikud ning rahvusvahelised sõidud

Saadikud nõustusid, et liikmesriigid võivad teha määruse sätetest erandi linna-, linnalähis- ja piirkondliku transpordi suhtes. Samas peavad liikmesriigid võtma meetmeid reisijate õiguste tagamiseks sellistel liinidel.

Meritsi ja siseveekogudel reisivate isikute õigused
Michel TEYCHENNÉ (PSE, FR)
Dokument: A6-0209/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 22.04.2009
Hääletus: 23.04.2009

Bussireisijate õigused
Gabriele ALBERTINI (EPP-ED, IT)
Dokument: A6-0250/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 22.04.2009
Hääletus: 23.04.2009

KREDIIDIREITINGUAGENTUURIDE TÖÖ PARANDAMINE

Krediidireitinguagentuure käsitleva raporti vastu võtmisega soovib parlament parandada finantsstabiilsust. Raporti poole hääletas 569, vastu 47 ja erapooletuks jäi 4 saadikut.

Krediidireitinguagentuuride ettepanekut käsitleb parlament Jean-Claude GAUZÈSi (EPP-ED, FR) raportis.

Ettepaneku eesmärk on parandada krediidireitinguagentuuride tööd, suurendades nende läbipaistvust ja sõltumatust. Ette nähakse muu hulgas järgmised meetmed:

Analüütikute ringlus - pikaajalised suhted hinnatava ettevõttega võivad kahjustada krediidireitingu analüütikute sõltumatust. Seetõttu peaks analüütikute suhtes kohaldama kohustuslikku ringlusmehhanismi (iga 5 aasta tagant). Saadikud märgivad seejuures, et analüütikute ringlus peab toimuma etapiviisiliselt ja hõlmama konkreetseid reitinguid koostavaid analüütikuid, mitte kogu meeskonda. Lisaks peavad reitinguagentuurid avalikustama hinnatavate ettevõtete suhtes kehtiva hüvituskorra.

Parem järelevalve reitinguagentuuride üle - saadikud leiavad, et Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (CESR) peaks ainsana registreerima ning teostama järelevalvet Euroopa reitinguagentuuride üle (Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt toimuks registreerimine ELi tasemel ja järelevalve liikmesriigi tasemel).

Samuti luuakse järelevalvajate kolleegium, mis esindab 27 liikmesriigi pädevaid asutusi, et koordineerida riiklike asutuste tegevust ning vahetada teavet.

Kolmandate riikide krediidireitinguagentuurid - raportis sätestatakse, et kolmandates riikides antud krediidireitingud peab kinnitama uus loodav ELi reitinguagentuur ning seejuures tuleb täita reitinguagentuure puudutava määrusega ette nähtud tingimusi. Lisaks peab Euroopa Komisjon koostama ja avaldama nimekirja kolmandate riikide õigusaktidest, mis loetakse käesoleva määrusega samaväärseks.

Metodoloogia avaldamine - kokkuleppe kohaselt peavad krediidireitinguagentuurid avaldama metodoloogia, mille alusel krediidireitinguid antakse. Samuti peavad ettevõtted tagama, et reiting antakse kogu saadaoleva info alusel.

Jõustumine

Määrus jõustub 20 päeva pärast selle ELi Ametlikus Teatajas avaldamist. Liikmesriigid peavad määrust hakkama rakendama 6 kuu pärast. Kolmandate riikide krediidireitinguagentuure puudutavaid sätteid tuleb hakata rakendama 18 kuu pärast. Euroopa Komisjon peab kolme aasta pärast andma hinnangu määruse tõhususele.

Jean-Claude GAUZÈS (EPP-ED, FR)
Dokument: A6-0191/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 22.04.2009
Hääletus: 23.04.2009


EESTI TOIMETUS
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901
press-et@europarl.europa.eu