EP info nr. 2 - Patsiendiõigused piiriüleses tervishoius, eelarve täitmise heakskiitmine, corrigendum - bussireisijate õigused jm

·         Patsientide õigused piiriüleses tervishoius
·         Helisalvestiste autoriõiguste kaitse pikendamine 70 aastale
·         2007. aasta eelarve täitmine
·         Bussireisijate ja veeteedel reisijate õigused

PATSIENTIDE ÕIGUSED PIIRIÜLESES TERVISHOIUS

Parlament kiitis heaks raporti, milles käsitletakse patsientide õiguseid piiriüleses tervishoius. Parlamendiliikmed soovivad, et välismaal arstiabi saamine oleks lihtsam ning et selline arstiabi hüvitataks patsiendile. Saadikud rõhutavad samuti, et patsiente tuleb nende piiriülese tervishoiuga seotud õigustest paremini teavitada. Raporti poolt hääletas 297, vastu 120 ja erapooletuks jäi 152 saadikut.

Piiriülese tervishoiu direktiivi eelnõu eesmärk on tagada, et teises liikmesriigis arstiabi saada sooviva inimese teel ei oleks takistusi. Samuti selgitatakse teises liikmesriigis arstiabi saamisega seotud kulude hüvitamise tingimusi. Neid õigusi on Euroopa Kohus oma otsusega juba kinnitanud, ent ELi õigusaktid neid siiani ei käsitle. Samuti püütakse direktiivi abil tagada kvaliteetne, ohutu ja tõhus tervishoiuteenus ja luua liikmesriikide tervishoiusüsteemide vahel koostöömehhanismid.

Patsientide direktiiv, ent riiklik pädevus ja olemasolevad õigused säilivad

Parlamendiliikmed rõhutavad, et ettepanek puudutab patsiente ja nende liikuvust ELis, mitte teenusepakkujate vaba liikumist. Samuti rõhutatakse raportis, et direktiiv austab täielikult liikmesriikide pädevust korraldada oma tervishoiusüsteeme ning ei kohusta tervishoiuteenuste pakkujaid osutama tervishoiuteenust teise liikmesriigi elanikule. Parlamendiliikmed märgivad, et uus direktiiv ei mõjuta praeguseid patsientide õigusi sotsiaalkindlussüsteemide koordineerimist puudutavaid õigusakte.

Samuti ei mõjuta direktiiv liikmesriikide õigust otsustada, millise ravi puhul pakutakse patsientidele hüvitust. Seega - kui liikmesriik ei ole teatud ravi hüvitamist oma kodanikele ette näinud, siis kui patsient saab seda ravi teises liikmesriigis, ei ole tal õigust nõuda ravikulude hüvitamist.

Saadikud leiavad lisaks, et pikaajaline hooldus ja organite siirdamine ei peaks kuuluma direktiivi haldusalasse.

Eellubade süsteem haiglaravi puhul

Eelnõu kohaselt on patsientidel õigus taotleda tervishoiuteenust välismaal, ent liikmesriigil on õigus kasutada eellubade süsteemi haiglaraviga seotud kulutuste hüvitamise puhul. Sellist süsteemi võib kasutada teatud tingimustel, näiteks liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu tagamiseks.

Saadikud nõustuvad selle põhimõttega, ent soovivad, et liikmesriigid saaksid defineerida "haiglaravi" mõiste. Esialgse ettepaneku kohaselt oleks seda teinud Euroopa Komisjon ise. Saadikud rõhutavad ka, et eellubade süsteem ei tohi kujutada endast patsientide liikumisvabaduse takistust.

Kulude hüvitamine peab olema lihtsam

Saadikud nõustuvad põhimõttega, et kulutused hüvitatakse samas ulatuses, nagu seda oleks tehtud juhul, kui sama tervishoiuteenust oleks osutatud koduriigis. Saadikud lisavad, et liikmesriigid võivad otsustada katta muid seonduvaid kulusid, näiteks teraapia-, majutus- ja reisikulud.

Kavandatava süsteemi kohaselt peaks patsiendid kõigepealt ravikulud ise kinni maksma ning saaksid liikmesriigilt hüvitust tagantjärele. Parlamendiliikmed lisasid teksti sätte, mille kohaselt liikmesriigid võivad pakkuda patsientidele vabatahtlikku eelloa süsteemi. Sellisel juhul maksaks liikmesriik hüvitise otse raviasutusele. Liikmesriigid peavad tagama, et patsient peab sellisel juhul tegema otsemakseid vaid samas ulatuses kui ta oleks teinud koduriigis. Euroopa Komisjonil palutakse välja selgitada, kas oleks vaja arvelduskoja loomist piiriüleselt kulude hüvitamise lihtsustamiseks.

Erandid haruldaste haiguste ja puuete puhul

Parlamendiliikmed lisasid teksti haruldasi haiguseid ning puudeid puudutavad sätted. Haruldasi haiguseid põdevatel patsientidel peaks olema õigus hüvitusele isegi siis, kui liikmesriigi seadusandlus ei näe vastavat ravi ette ning haruldasi haigusi põdevate patsientide suhtes eelloa taotlemise nõuet ei kohaldata. Samuti tuleb teatud tingimustel hüvitada erikulud, mis on seotud patsiendi puudega. Lisaks peab kogu teave olema saadaval puudega isikutele sobivas formaadis.

Teave patsientidele ja õigus kaevata Euroopa patsientide ombudsmanile

Suurendamaks patsientide usku piiriülesesse tervishoidu, tuleb neile anda teavet piiriülese tervishoiu oluliste aspektide kohta, nt hüvituse taseme ning kaebuste esitamise võimaluse kohta. Saadikud nõustusid ettepanekuga, et luua tuleb riiklikud kontaktpunktid.

Saadikud tegid lisaks Euroopa patsientide ombudsmani ametikoha loomise ettepaneku, kes tegeleks patsientide kaebustega seoses eelloa taotlemise, ravi kvaliteedi ja hüvitamisega kui kõik liikmesriigisisesed kaebemenetlused on ammendatud.

Eesti saadiku sõnavõtt

Siiri OVIIR (PSE, EE) märkis, et ehkki ta ei taha seada kahtluse alla Euroopa kohtu otsuseid, ei saa ta ka nõustuda, et patsientide liikuvuse alase poliitika üle on seni otsustanud juristid.

"Kogu arstiabi, hoolimata oma eripärast, kuulub asutamislepingu kohaldamisalasse. Meie poolt möödunud aastal heaks kiidetud sotsiaalmeetmete kava eesmärk jääks ju realiseerimata kui me ei võta vastu olulist osa sellest, ehk siis patsientide õigustest piiriüleses tervishoius," nentis Oviir.

"Meie kui rahva valitute kohus on lõpuks ometi luua õiguslik ja poliitiline kindlus selles väga olulises valdkonnas. Arutatav direktiiv ei kaota vastuvõtmisel küll ebavõrdsust liikmesriikide tervishoius, kuid astub suure sammu õigluse ja patsientide võimaluste võrdsuse suunas. Ei ole aktsepteeritav, et teoorias küll kinnitame õiglust, kuid praktikas eirame siseriiklike rahaliste piirangute tõttu seda," rõhutas kõneleja ja leidis, et "rahalised piirangud, olgugi põhjendatud, ei saa muuta seaduslikuks patsientide õiguste eiramist või nende ohtu seadmist".

John BOWIS (EPP-ED, UK)
Dokument: A6-0233/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 23.04.2009
Hääletus: 23.04.2009

HELISALVESTISTE AUTORIÕIGUSTE KAITSE PIKENDAMINE 70 AASTALE

Parlamendis vastu võetud raportis leiavad saadikud, et helisalvestiste autoriõiguste kaitset tuleks pikendada 50 aastalt 70 aastale.

Brian CROWLEY (UEN, IE) raportis toetavad saadikud helisalvestiste autoriõiguste kaitse pikendamist 50 aastalt 70 aastale. See tähendab, et muusikapala esitajad peavad saama autoritasu 70 aasta jooksul pärast pala esimest avalikku esitamist või salvestamist. Autoriõiguste kaitse puudutab uusi salvestisi.

Pikendamisest peavad kasu saama esitajad/

Parlamendiliikmed tahavad tagada, et kaitse tähtaja pikendamisest saaksid kasu pigem esitajad kui plaaditootjad. Seetõttu viisid nad teksti sisse muudatused mis tagavad, et tootjad ja stuudiomuusikud ei ole kolmandate pooltega, nagu plaadifirmad, sõlmitud lepingutingimustest tulenevalt kohustatud kandma kõnesolevatele kolmandatele pooltele osa sissetulekust, mis saadakse tähtaja pikendamisest.

Stuudiomuusikute fondi loomine

Parlamendiliikmed kiitsid heaks ka stuudiomuusikute fondi loomise ettepaneku. Fondi rahastaks fonogrammitootjad, kes peavad vähemalt kord aastas loovutama vähemalt 20% tulust, mida ta on saanud tänu autoriõiguste pikendamisele. Fondist saavad kasu stuudiomuusikud, kes loobusid oma õigustest kui nad sõlmisid esinemise lepingu.

Saadikud viisid sisse muudatuse, mille kohaselt jaotavad lisatasu individuaalsel alusel laiali kollektiivse esindamise organisatsioonid, kes esindavad esinejate ning tootjate huve.

Pikem esituste autorikaitse ka audiovisuaalsektoris?

Euroopa Komisjonil palutakse käivitada Euroopa audiovisuaalsektori olukorrale avaldatava mõju hindamine, et kaaluda audiovisuaalsektori tootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide autoriõiguse kaitse tähtaja pikendamise vajalikkust. Hindamine tuleks lõpule viia 1. jaanuariks 2010.

"Kasuta või loobu" klausel

Kui 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast avaldamist ei paku fonogrammitootja piisaval hulgal fonogrammi koopiaid müügiks ega tee fonogrammi üldsusele kättesaadavaks, võib esitaja lõpetada lepingu, millega ta loovutas või andis fonogrammitootjale üle oma esituse salvestamise õigused. Lepingu lõpetamise õigust võib kasutada, kui tootja ei tee ühe aasta jooksul pärast esitaja teadet fonogrammi üldsusele kättesaadavaks.

Mõju-uuring

Lisaks soovivad saadikud, et kolm aastat pärast direktiivi jõustumist ja seejärel iga nelja aasta tagant esitaks Euroopa Komisjon aruande direktiivi kohaldamise ja mõjude kohta.

Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma kahe aasta jooksul.

Järgmisena peab oma seisukoha esitama nõukogu.

Brian CROWLEY (UEN, IE)
Dokument: A6-0070/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 22.04.2009
Hääletus: 23.04.2009

2007. AASTA EELARVE TÄITMINE

Parlamendiliikmed otsustasid lükata edasi nõukogu 2007. aasta eelarvele heakskiidu andmise. Kõikide teiste institutsioonide ja agentuuride 2007. aasta eelarve täitmisele andsid saadikud heakskiidu.

Nõukogu eelarve täitmine

Parlament otsustas lükata edasi nõukogu 2007. aasta eelarvele heakskiidu andmise. Saadikud leidsid, et kuna nõukogu halduseelarvest rahastatavad välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning justiits- ja siseasjade valdkondade kulud on oma olemuselt üha enam tegevuskulude moodi, tuleks nõukogu kulusid kontrollida samuti kui teiste Euroopa institutsioonide kulusid.

Saadikud peavad kahetsusväärseks, et erinevalt teistest institutsioonidest ei esita nõukogu parlamendile aasta tegevusaruannet. Raportis tuletatakse meelde, et parlament on korduvalt palunud nõukogult informatsiooni eelarve täitmise kohta, ent ei ole seda saanud.

Euroopa Parlamendi eelarve täitmine

Euroopa Parlamendi eelarve täitmine kiideti heaks, ehkki saadikud tegid mitmeid kommentaare ja soovitusi. Saadikud nendivad, et saadikute vabatahtliku pensionifondi kindlustusmatemaatiline kahjum oli 2007. aasta lõpus 30,92 miljonit eurot. Saadikud rõhutavad, et "parlament ei eralda praeguses majandusolukorras mingil juhul fondi puudujäägi katmiseks eelarvest lisaraha".

Muud

Kõikide teiste institutsioonide ja agentuuride 2007. aasta eelarve täitmisele andis parlament heakskiidu, sest ettepanek mitte anda Euroopa Politseikolledži 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiitu lükati tagasi.

Euroopa Komisjoni eelarve täitmisele anti heakskiit 415 poolt- ja 72 vastuhäälega, 11 saadikut jäi erapooletuks.

Jean-Pierre AUDY (EPP-ED, FR)
Dokument: A6-0168/2009 - III jagu, Komisjon

Bogusław Marian LIBERADZKI (PSE, PL)
Dokument: A6-0159/2009 - Seitsmes, kaheksas ja üheksas Euroopa Arengufond (EAF)

Paulo CASACA (PSE, PT)
Dokument: A6-0184/2009 - Euroopa Parlament

Søren Bo SØNDERGAARD (GUE/NGL, DK)
Dokument: A6-0151/2009 - Euroopa Kohus
Dokument: A6-0152/2009 - Kontrollikoda
Dokument: A6-0155/2009 - Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Dokument: A6-0153/2009 - Regioonide Komitee
Dokument: A6-0156/2009 - Euroopa Ombudsman
Dokument: A6-0154/2009 - Euroopa Andmekaitseinspektor
Dokument: A6-0150/2009 - Nõukogu

Christofer FJELLNER (EPP-ED, SE)
Dokument: A6-0157/2009 - Euroopa Koolitusfond
Dokument: A6-0158/2009 - Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)
Dokument: A6-0160/2009 - Euroopa Politseikolledž (CEPOL)
Dokument: A6-0161/2009 - Eurojust
Dokument: A6-0162/2009 - Euroopa Ravimiamet
Dokument: A6-0163/2009 - Euroopa Lennundusohutusamet
Dokument: A6-0164/2009 - Euroopa GNSS Järelevalveamet
Dokument: A6-0165/2009 - Euroopa Raudteeagentuur
Dokument: A6-0166/2009 - Frontex
Dokument: A6-0167/2009 - Euroopa Meresõiduohutuse Amet
Dokument: A6-0169/2009 - Euroopa Ülesehitusamet
Dokument: A6-0170/2009 - Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus
Dokument: A6-0171/2009 - Euroopa Keskkonnaagentuur
Dokument: A6-0172/2009 - Euroopa Toiduohutusamet
Dokument: A6-0173/2009 - Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond
Dokument: A6-0174/2009 - Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur
Dokument: A6-0175/2009 - Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus
Dokument: A6-0176/2009 - Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet
Dokument: A6-0177/2009 - Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)
Dokument: A6-0178/2009 - Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus
Dokument: A6-0179/2009 - Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur
Dokument: A6-0148/2009 - ELi ametite finantsjuhtimine ja -kontroll

Raport: Omaalgatuslikud raportid
Arutelu: 21.04.2009
Hääletus: 23.04.2009

BUSSIREISIJATE JA VEETEEDEL REISIJATE ÕIGUSED

Saadikud panevad vastu võetud raportites paika bussireisijate ning veeteedel reisivate isikute õigused. Saadikud keskenduvad puuetega reisijate õigustele, hüvitusele ning reisijate abistamisele hilinemiste või reiside tühistamise puhul ja transpordiettevõtete vastutusele reisijale tekitatud vigastuse või reisija surma puhul.

Parlament käsitles bussireisijate õigusi käsitlevat ettepanekut Gabriele ALBERTINI (EPP-ED, IT) raportis; raporti poolt hääletas 557, vastu 30 ja erapooletuks jäi 23 saadikut. Veeteedel reisivate isikute õiguste ettepanekut käsitleti Michel TEYCHENNÉ (PSE, FR) raportis; raporti poolt hääletas 587, vastu 8 ja erapooletuks jäi 19 saadikut.

Hüvitis hilinemise või reisi tühistamise puhul

Meretranspordi ettevõtted peavad reisi hilinemise puhul pakkuma reisijatele nii teavet kui ka hüvitist järgmiselt:

- 25% piletihinnast 60- kuni 119-minutilise hilinemise korral;
- 50% piletihinnast 120-minutilise või pikema hilinemise korral;
- 100% pileti hinnast, kui vedaja ei paku alternatiivset teenust või ei anna teavet alternatiivse transpordi kohta.

Kui buss hilineb väljumisel üle kahe tunni, peavad bussiettevõtjad pakkuma reisijale mõistlikel tingimustel kohe muud veoteenust või, kui see ei ole võimalik, tuleb reisijat teavitada võimalikest alternatiividest. Kui reisija ei võta muud veoteenust vastu, tuleb talle pileti hind täielikult hüvitada.

Kui bussiettevõtja ei paku muud veoteenust ega teavita reisijat muudest võimalustest, siis peab ettevõte maksma hüvitist, mis on võrdne 150% piletihinnast. Saadikud leidsid ka, et isegi kui reisija võtab muu veoteenuse vastu, tuleb talle maksta kompensatsiooni 50% ulatuses piletihinnast.

Kui buss hilineb saabumisel üle kahe tunni on reisijal õigus saada kompensatsiooni 50% piletihinnast kui hilinemise põhjustas juhi hooletus või sõiduki tehniline rike.

Samas on bussiettevõtja vastutusest vabastatud, kui tühistamise või hilinemise põhjus ei olnud seotud bussiveoteenuste osutamisega, kui bussiettevõtja ei oleks suutnud hilinemist või tühistamist vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida või kui põhjuseks oli reisija hooletus.

Ettemakse surma või kehavigastuse korral

Reisija surma või kehavigastuse korral, mis tekib bussiveoteenuse osutamisega seotud õnnetuse tagajärjel, peab bussiettevõtja tegema 15 päeva jooksul kahju suurusega proportsionaalse hüvitise ettemakse. Surma korral on ettemakse suuruseks reisija kohta vähemalt 21 000 eurot. Kahjutasu tuleb maksta siiski ainult juhul, kui on olemas piisavalt tõendeid selle kohta, et süü võib omistada bussiettevõtjale.

Väikeste ettevõtete kaitsmiseks võtsid saadikud vastu muudatusettepaneku, mille kohaselt ei ole ettevõtted kohustatud hüvitist maksma kui õnnetuse põhjustasid asjaolud, mis olid väljaspool ettevõtte kontrolli.

Vääramatu jõud

Saadikud otsustasid arvestada meretranspordi eriliste tingimustega ning määratlesid "vääramatu jõu" juhtumid, kui hüvitamise reeglid ei kehti - mh sõda, terrorism, natsionaliseerimine, valitsuse sanktsioon, embargo, streik, elektrikatkestus, aga ka äärmuslikud looded, tugevad tuuled, märkimisväärse lainekõrguse ületamine ja jäätumine.

Puudega või liikumispuudega isikute õigused

Puudega või liikumispuudega isiku vedamisest ei tohi keelduda, välja arvatud juhul kui nende ohutust ei suudeta tagada. Saadikud kindlustasid selle, et isiku vedamisest ei tohi keelduda tema puude tõttu.

Puudega isikutele tuleb sadamates pakkuda tasuta abi, ent vedajat, piletimüüjat või reisikorraldajat tuleb abi vajamisest teavitada broneeringu tegemise ajal või vähemalt 48 tundi ette. Meretranspordi ettevõttele tuleb anda piisavalt teavet puudega isiku kohta, et personal saaks pakkuda sobivat abi.

Bussiettevõtjad peavad pakkuma oma töötajatele nõuetekohast eriväljaõpet, mis võimaldaks neil asjakohaselt abistada puudega ja liikumispuudega isikuid.

Saadikud lisasid sätte, mille kohaselt ettevõtted peavad reisijale andma kirjaliku kinnituse abi osutamise kohta.

Samuti lisati teksti säte, mille kohaselt on peavad bussi- ja reisilaevaettevõtted vajadusel tagama, et reisija saab kaasa võtta juhtkoera.

Vaid riiklikud ning rahvusvahelised sõidud

Saadikud nõustusid, et liikmesriigid võivad teha määruse sätetest erandi linna-, linnalähis- ja piirkondliku transpordi suhtes. Samas peavad liikmesriigid võtma meetmeid reisijate õiguste tagamiseks sellistel liinidel.

Meritsi ja siseveekogudel reisivate isikute õigused
Michel TEYCHENNÉ (PSE, FR)
Dokument: A6-0209/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 22.04.2009
Hääletus: 23.04.2009

Bussireisijate õigused
Gabriele ALBERTINI (EPP-ED, IT)
Dokument: A6-0250/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 22.04.2009
Hääletus: 23.04.2009



EESTI TOIMETUS
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901
press-et@europarl.europa.eu