EP info nr. 1 - Euroopa südametunnistus ja totalitarism, ELi-Venemaa koostööleping, ELi ökomärgis

- Euroopa südametunnistus ja totalitarism
- ELi ja Venemaa uus koostööleping
- Saadikud toetavad ühenduse ökomärgise laiemat kasutust

EUROOPA SÜDAMETUNNISTUS JA TOTALITARISM

Saadikud võtsid vastu resolutsiooni, milles mõistetakse "kindlalt ja ühemõtteliselt hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide toime pandud kõik inimsusevastased kuriteod ja rasked inimõiguste rikkumised".  Parlamendiliikmed nõuavad, et 23. august kuulutataks üleeuroopaliseks kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks, mida tähistataks väärikalt ja erapooletult. Samateemaline arutelu leidis aset 25. märtsil.

Resolutsiooni poolt hääletas 553, vastu 44 ja erapooletuks jäi 33 saadikut.

2009. aastal tähistab taasühinenud Euroopa Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike diktatuuride kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemise 20. aastapäeva, mis peaks saadikute arvates "pakkuma võimaluse tõsta teadlikkust minevikust ja tunnustada demokraatlike kodanikualgatuste rolli ning andma ajendi ühtekuuluvustunde tugevdamiseks". Saadikud märgivad resolutsioonis, et ühelgi poliitilisel organil või erakonnal ei ole monopoli ajaloo tõlgendamisel ning et ajaloo väärtõlgendused võivad innustada alternatiive välistavat poliitikat ning õhutada seega vihkamist ja rassismi.

Totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide kuritegude hukkamõistmine

Parlament "mõistab kindlalt ja ühemõtteliselt hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide toime pandud kõik inimsusevastased kuriteod ja rasked inimõiguste rikkumised". Samuti avaldavad saadikut nimetatud kuritegude ohvritele ja nende pereliikmetele kaastunnet.

Saadikud on veendunud, et kommunistlike totalitaarsete režiimide toimepandud kuritegude avalikustamise ja nendele hinnangu andmise lõppeesmärk on leppimine, mida on võimalik saavutada vastutust tunnistades, andestust paludes ja moraalset uuestisündi edendades.

Parlamendiliikmed nõuavad ka, et 23. august kuulutataks üleeuroopaliseks kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks, mida tähistataks väärikalt ja erapooletult.

Ilma tõe ja mäletamiseta ei saa olla leppimist

Saadikud rõhutavad, et suurendamaks Euroopa teadlikkust totalitaarsete ja ebademokraatlike režiimide toimepandud kuritegudest, tuleb toetada Euroopa rahutut minevikku tõendavate dokumentide ja tunnistuste säilimist, sest ilma tõe ja mäletamiseta ei saa olla leppimist.

Parlamendiliikmed peavad kahetsusväärseks, et 20 aastat pärast Kesk- ja Ida-Euroopa totalitaarsete kommunistlike diktatuuride kokkuvarisemist piiratakse mõnes liikmesriigis ikka veel liigselt juurdepääsu isikliku tähtsusega või teaduslikuks uurimistööks vajalikele dokumentidele. Seetõttu nõutakse resolutsioonis, et kõikides liikmesriikides tehtaks tõelisi jõupingutusi arhiivide, sealhulgas endiste sisejulgeolekuteenistuste, salapolitsei ja luureteenistuste arhiivide avamiseks.

Komisjoni ja liikmesriike kutsutakse üles tegema veelgi rohkem jõupingutusi, et parandada Euroopa ajaloo õpetamist ja rõhutada Euroopa integratsiooni ajaloolist saavutust ning suurt kontrasti traagilise mineviku ja täna Euroopa Liidus valitseva rahumeelse ja demokraatliku ühiskonnakorra vahel. Lisaks kutsutakse nõukogu ja komisjoni üles toetama ja kaitsma selliste valitsusväliste organisatsioonide tegevust, kes uurivad ja koguvad aktiivselt stalinismi perioodil toime pandud kuritegudega seotud dokumente, näiteks Memorial Venemaa Föderatsioonis.

Lisaks nõutakse Euroopa mälu ja südametunnistuse platvormi loomist, mis toetaks totalitarismi ajaloo käsitlemisele spetsialiseerunud riiklike uurimisinstituutide võrgustikke ja koostööd, ning ka kõikide totalitaarsete režiimide ohvrite üleeuroopaline dokumentatsioonikeskus/memoriaal.

Arutelu: 25.03.2009
Hääletus: 02.04.2009

EUROOPA LIIDU JA VENEMAA KOSOTÖÖLEPING

Parlamendiliikmed leiavad, et koostöölepingu läbirääkimiste raames tuleks tõstatada inimõiguste küsimus, parandada gaasi tarnekindlust ning kutsuda Venemaa valitsust üles kindlalt tagama, et Venemaa ei kasuta ühegi oma naaberriigi vastu jõudu. Raporti poolt hääletas 416, vastu 80 ja erapooletuks jäi 147 saadikut.

Janusz Adam ONYSZKIEWICZi (ALDE, PL) raportis nõutakse, et Venemaa tagaks sõna- ja ühinemisvabaduse ning viiks kodanikuühiskonda puudutavad õigusaktid kooskõlla oma Euroopa ja rahvusvaheliste kohustustega ning oma kohustustega Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikmena. Raportis väljendatakse lisaks muret Venemaa kohtu- ja õigussüsteemi sõltumatuse pärast.

Saadikud rõhutavad, et inimõiguste kaitsjate hirmutamine ja ahistamine peab lõppema. Lisaks leiavad nad, et korrapärane kuue kuu järel toimuv ELi ja Venemaa vaheline inimõiguste alane konsultatsioon ei ole märgatavaid tulemusi saavutanud ja vajab revideerimist.

Venemaa roll välissuhetes

Resolutsioonis märgitakse, et läbirääkimised uue lepingu üle, mille eesmärk on tõhustada koostööd ELi ja Venemaa Föderatsiooni vahel, ei muuda mingil moel seaduspäraseks praegust olukorda Gruusias. Venemaa valitsust tuleb seetõttu kutsuda üles kindlalt tagama, et ühegi naaberriigi vastu ei kasutata jõudu.

Parlamendiliikmed soovivad ka, et Venemaa aitaks kaasa Kosovo, Transnistria ja Moldova tüliküsimustele poliitilise lahenduse leidmisele.

Lisaks märgivad saadikud, et "Vene kaasmaalaste toetamise kava, mida toetavad Venemaa ametivõimud, ei tohiks kasutada poliitilise mõjuvõimu tugevdamise vahendina teatavates ELi liikmesriikides".

Energiavarustuse kindlus

Saadikud leiavad, et energiaharta põhimõtted ja harta transiidiprotokoll peavad olema lisatud uude lepingusse. Protokoll keelab energiaallikate tarne peatamise või vähendamise transiiditingimustega seotud vaidluste puhul kuni vaidluse lahendamise menetlus on lõppenud.

WTO liikmesus

Saadikud toetavad Venemaa WTO liikmelisust, ent kutsuvad Venemaad üles kaotama kõik diskrimineerivad maksud, eelkõige raudteel toimuva kaubaveo omad, ning kaotama töötlemata puidu eksporditollimaksud. Samuti peaks Venemaa järk-järgult kaotama Siberist ülelendude tasu.

Venemaa peaks lisaks kindlustama vastutasuks välisinvestorite omandiõigused ja vaatama läbi 2008. aasta strateegiliste sektorite seaduse, mis annab Venemaale laiaulatuslikud õigused välisinvestoreid diskrimineerida. Venemaa peaks samuti viima oma intellektuaalomandi õigusi käsitlevad seadused kooskõlla WTO reeglitega ja rahvusvaheliste lepingutega, eelkõige intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga ning tagama nende täieliku rakendamise, et võidelda tõhusalt võltsimiste ja piraatluse vastu.

Viisaeeskirjade lihtsustamine

Lisaks nõuavad saadikud, et Venemaa vähendaks bürokraatlikke takistusi, mida kohaldatakse ühepoolselt kõikide reisijate suhtes, näiteks kutsenõue ja registreerimine saabumisel.

Janusz Adam ONYSZKIEWICZ (ALDE, PL)
Dokument: A6-0140/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 01.04.2009
Hääletus: 02.04.2009

SAADIKUD TOETAVAD ÜHENDUSE ÖKOMÄRGISE LAIEMAT KASUTUST

Parlament ja nõukogu jõudsid esimese lugemise käigus kokkuleppele ühenduse ökomärgise eelnõu osas, millega tehakse vabatahtliku ökomärgise kasutamine odavamaks ning vähem bürokraatlikuks. Ökomärgise eesmärk on propageerida keskkonnasõbralike toodete kasutamist ning hetkel on selle kasutamise õigus üle 3000 tootel. Raporti poolt hääletas 633 ja vastu 18 saadikut.

Parlament käsitles ökomärgise süsteemi Salvatore TATARELLA (UEN, IT) raportis.

Ühenduse ökomärgis

Märgis ja seda sümboliseeriv lill on tõhustavad elemendid, mis julgustavad ettevõtteid tänu märgisega varustatud toodete keskkonnakriteeriumide pidevale ajakohastamisele tegema jõupingutusi turul olevate toodete ökoloogilise kvaliteedi üldiseks tõstmiseks. Ökomärgise määruse eelnõu paneb paika üldised nõudmised ökomärgise kriteeriumite väljatöötamisele. Konkreetsed kriteeriumid pannakse aga paika järgnevate otsustega ja tootegruppide kaupa (pesupulbrid, seebid, pabertaskurätid jne).

Ökomärgis töödeldud toidule?

Saadikute nõudmiste kohaselt peab Euroopa Komisjon enne kriteeriumite väljatöötamist toiduainete ja sööda osas viima läbi uuringu, mis näitaks, kas toidu ja joogi osas on võimalik kehtestada usaldatavad keskkonnakriteeriumid.

Samuti peab komisjon vaatlema võimalust, kus ökomärgise võivad saada  ainult mahepõllumajanduslikuks tunnistatud tooted, et vältida tarbijate segadusse ajamist.

Ohtlikele ainetele ökomärgist ei anta

Eelnõus sätestatakse, et ökomärgist ei tohi üldjuhul anda kaupadele, mis sisaldavad mürgiseks, keskkonnale ohtlikuks, kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud aineid. Samuti rõhutatakse, et lähtuda tuleb ettevaatusprintsiibist.

Loomkatsete vähendamine

Konkreetsed ökomärgise kriteeriumid paneb iga tootegrupi jaoks paika Euroopa Komisjon. Et saada ühenduse ökomärgiste kandmise õigust, peavad tooted ja teenused vastama rangetele keskkonnakriteeriumitele, milles lepitakse kokku Euroopa tasandil.

Saadikute nõudmisi võeti arvesse ka selle osas, et kriteeriumite väljatöötamisel tuleb võimalikult suures ulatuses arvestada loomkatsete vähendamise põhimõtet.

Piisavad vahendid ökomärgise propageerimiseks

Kokkuleppe kohaselt peavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid leppima kokku  tegevuskava osas, mille eemärk on ühenduse ökomärgise kasutamise propageerimine. Lisaks peaks liikmesriigid riigihangete puhul kaaluma võimalust seada endale ökomärgist kandvate toodete ostmise eesmärk.

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Salvatore TATARELLA (UEN, IT)
Dokument: A6-0105/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 02.04.2009
Hääletus: 02.04.2009


Eesti toimetus
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901
press-et@europarl.europa.eu