EP info nr. 2 - võrdne kohtlemine, ELi kodanike liikumisvabadus, elamute energiatõhususe tõstmine jm

- Diskrimineerimise vastu võitlemine
- ELi kodanike ja nende pereliikmete õigus elada vabalt kogu ELis
- Regionaalarengu vahendid eluasemete energiatõhususe tõstmiseks
- Hariduse andmine sisserändajate lastele

DISKRIMINEERIMISE VASTU VÕITLEMINE

Diskrimineerimine leiab aset nii tööturul kui ka juurdepääsul kaupadele ja teenustele, nt haridusele, transpordile ning tervishoiuteenustele. Vastu võetud raportiga soovivad saadikud tagada võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise nendes valdkondades. Saadikud soovivad samuti võidelda mitmekordse diskrimineerimise vastu. Raporti poolt hääletas 363 ja vastu 226 saadikut.

Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on tagada isikute võrdne kohtlemine sõltumata nende usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Kathalijne Maria BUITENWEGi (Greens/EFA, NL) raportis toetavad saadikud Euroopa Komisjoni ettepanekut.

Direktiiv kehtib sotsiaalkaitse, hariduse ning kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas. Saadikud soovivad, et direktiiv hõlmaks ka transporti. Samas leiavad saadikud, et direktiiv ei peaks puudutama eraisikute vahelisi tehinguid, kui tegemist ei ole äri- või kutsetegevusega.

Parlamendiliikmed leiavad, et direktiiv peaks võitlema ka mitmekordse diskrimineerimisega ning diskrimineerimisega, mis põhineb oletustel või isiku seostamisel teatava usutunnistuse, veendumuste, puude või muu sellisega. Kuna mikroettevõtjatel lasuv koormus on liiga suur, tuleks sellised ettevõtjad saadikute arvates USA Civil Rights Act'i eeskujul erilise kaitse alla võtta.

Direktiiv ei puuduta perekonnaõigust ning riigi ilmalikku iseloomu

Saadikud rõhutavad, et direktiiv ei muuda pädevuste jaotust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel, sealhulgas abielu- ja perekonnaõiguse ning tervishoiuõiguse valdkonnas. Liikmesriigid on ka edaspidi vastutavad hariduse korraldamise eest. Direktiiv ei piira riigi ilmalikku iseloomu ega keela erinevat kohtlemist kodakondsuse alusel. Samuti võivad liikmesriigid säilitada või vastu võtta selliseid meetmeid, mille eesmärk on ära hoida või heastada halvemusi.

Reklaami- ja meediavaldkonnad soovivad parlamendiliikmed jätta direktiivi reguleerimisalast välja.

Ahistamine on diskrimineerimine

Direktiivi kohaselt peetakse ahistamist üheks diskrimineerimise vormiks, kui soovimatu käitumise eemärk või selle tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. Saadikud rõhutavad, et ahistamise mõiste võib määratleda vastavalt liikmesriikide siseriiklikule õigusele ja tavale.

Puudega isikute õigused

Direktiiv keelab puude alusel diskrimineerimise juurdepääsul sotsiaalkaitsele, sotsiaaltoetustele, tervishoiule ja haridusele ning avalikkusele pakutavatele kaupadele ja teenustele. Saadikud soovivad hõlmata ka transpordi, telekommunikatsiooni, teabe, finantsteenused ning kultuuri ja meelelahutuse. Puudega isikute vajadustega tuleks püüda arvestada (nt ratastooliga ligipääsetavad hooned) ning vajadusel tuleb leida alternatiivsed lahendused. Samas ei tohiks meetmed osutuda ebaproportsionaalselt suureks koormaks või nõuda põhimõttelisi muudatusi.

Erinev kohtlemine on teatud juhtudel lubatud

Liikmesriigid võivad lubada erinevusi juurdepääsul usutunnistusel või veendumustel põhinevatele haridusasutustele, et säilitada vastavate asutuste eriline olemus ja kõlbeline loomulaad ning haridussüsteemi mitmekülgsus, eeldusel, et see ei ole vastuolus õigusega saada haridust ning ei õigusta diskrimineerimist mõnel muul alusel.

Kindlustus-, pangandus- ja teiste finantsteenuste pakkumisel kasutatavate puude ja vanusega seonduvate kindlustusmatemaatiliste ja riskitegurite kasutamist ei tuleks käsitleda diskrimineerimisena, sest need on riski hindamisel määrava tähtsusega. Saadikud soovivad aga, et need andmed tõendaksid riske täpselt.

Lisaks soovivad saadikud lubada erinevat kohtlemist vanuse alusel, nt juurdepääsul mõnedele sellistele kaupadele või teenustele nagu alkohoolsed joogid, relvad või juhiload. Ka peaks saadikute arvates olema lubatud meetmed, millega luuakse teatud vanuserühmadele või puudega isikutele teistest soodsamad tingimused - näiteks ühistranspordi, muuseumide või spordiasutuste kasutamine või külastamine soodushinnaga või tasuta.

Tegemist on nõuandemenetlusega, mistõttu parlamendi muudatused ei ole nõukogule siiski siduvad.

Kui direktiiv võetakse vastu, peavad liikmesriigid selle üle võtma 3 aasta jooksul.

Kathalijne Maria BUITENWEG (Greens/EFA, NL)
Dokument: A6-0149/2009
Menetlus: Nõuandemenetlus (*)
Arutelu: 01.04.2009
Hääletus: 02.04.2009

EUROOPA LIIDU KODANIKE JA NENDE PERELIIKMETE ÕIGUS ELADA VABALT KOGU EUROOPA LIIDUS

Alates 2006. aastast on üle 8 miljoni eurooplase kasutanud oma õigust elada mõnes teises liikmesriigis. Vastu võetud raportis märgitakse, et liikmesriigid piiravad sellest hoolimata liidu kodanike vaba liikumise õigust ning saadikud nõuavad, et ühenduse õigusakte rakendataks korralikult. Raporti poolt hääletas 500, vastu 104 ja erapooletuks jäi 55 saadikut.

Saadikud leiavad Adina Ioana VẶLEANi (ALDE, RO)  raportis, et liikmesriigid kohaldavad valesti direktiivi, mis käsitleb ELi kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil. Euroopa Komisjoni aruande kohaselt ei ole ükski liikmesriik direktiivi üle võtnud tõhusalt ja tervikuna.

Sellega on rikutud liidu kodanike põhiõiguseid, sh kolmandate riikide kodanike pereliikmete sisenemis- ja elamisõigusega ning liidu kodanikele kehtestatud nõudega esitada koos elamisloataotlusega täiendavaid dokumente, nagu tööload ja tõendid rahuldava majutuskoha kohta, mida ei ole direktiiviga sätestatud.

Teatavate liikmesriikide kodanikud näivad olevat sihtmärgiks

Raportis märgitakse, et "teatavate liikmesriikide kodanikud ja etnilised kogukonnad näivad olevat mõnes liikmesriigis sihtmärgiks".

Saadikud meenutavad, et ühenduse õigus välistab selliste riiklike õigusaktide rakendamise, millega sätestatakse, et seoses kuriteo või õiguserikkumisega on üldiseks raskendavaks asjaoluks see, kui kõnealune isik, kes on ühe liikmesriigi kodanik, viibib ebaseaduslikult teises liikmesriigis.

Raportis rõhutatakse, et ELi kodanike kinnipidamine ebaseaduslikest sisserändajatest kolmandate riikide kodanike kinnipidamiskeskustes on šokeeriv ja ebaproportsionaalne, eriti juhul, kui on tõsi, et kinnipidamist võib kohaldada ka üksnes tavalise haldusrikkumise puhul.

Kohtumenetlus reegleid mitte täitvate riikide suhtes

Euroopa Komisjonil palutakse algatada kohtumenetlus riikide vastu, kus kehtivad seadused, mis ei ole direktiiviga vastavuses. Saadikud leiavad, et siseriiklikud haldustavad takistavad väga sageli kodanikel oma õigusi kasutada.

Raportis tuuakse esile, et Euroopa Komisjon on saanud üle 1800 üksikkaebuse, 40 küsimust Euroopa Parlamendilt ja 33 petitsiooni. Komisjon on  registreerinud 115 kaebust ja algatanud 5 rikkumismenetlust seoses direktiivi ebaõige kohaldamisega. Saadikud leiavad, et direktiivi mitterahuldav ülevõtmine näitab, et komisjon ei ole suutnud tagada, et liikmesriigid järgiksid direktiivi sidusalt ja õigeaegselt, ega tegeleda kodanikelt laekunud suure hulga kaebustega, mis on seotud kõnealuse direktiivi kohaldamisega.

Parlamendiliikmed leiavad, et liikmesriikide tõlgendus seoses direktiivis sätestatud "piisavate vahenditega" on sageli ebaselge. Samuti tõlgendatakse piiravalt mõisteid "pereliige" ning "muud pereliikmed" ja "partner", eelkõige samasooliste partnerite puhul.

Saadikud kutsuvad liikmesriike üles täielikult rakendama õigusi, mis on antud mitte üksnes erisooliste abikaasade suhtes, vaid ka samasooliste paaride suhtes, võttes aluseks vastastikuse tunnustamise. Saadikud rõhutavad, et samasooliste partnerite vaba liikumise õiguse tunnistamine ei tähenda samasooliste abielude tunnustamist.

Adina Ioana VẶLEAN (ALDE, RO)
Dokument: A6-0186/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 01.04.2009
Hääletus: 02.04.2009

REGIONAALARENGU VAHENDID ELUASEMETE ENERGIATÕHUSUSE TÕSTMISEKS

Parlamendiliikmed toetasid Euroopa Komisjoni ettepanekut, mille kohaselt lubatakse kõikidel ELi liikmesriikidel ja piirkondadel kasutada struktuurifondide vahendeid, et investeerida eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia meetmetesse. Raporti poolt hääletas 629, vastu 17 ja erapooletuks jäi 12 saadikut.

Euroopa Komisjoni ettepanekust tulenevalt oleks Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse abil võimalik kaasrahastada riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste kavasid näiteks topeltklaaside, seinaisolatsiooni ja päikesepaneelide paigaldamiseks elamutele või vanade boilerite asendamiseks energiasäästlikumatega. Kõnealune meede kehtiks kõigi 27 ELi liikmesriigi kohta (hetkel kehtib see vaid 12 uues liikmesriigis ning ainult hoonete ühiskasutuses olevates osades).

Kõik liikmesriigid abikõlblikud

Abikõlblikkuse laiendamine "vanadele" liikmesriikidele oli Euroopa Parlamendi eesmärk juba 2007. aastal vastu võetud eluasemeid ja regionaalpoliitikat puudutanud resolutsioonis. Ettepanekuga rahastamist ei suurendata ning see ei mõjuta ühenduse eelarvet. Sellega võimaldatakse liikmesriikidel lihtsalt soovi korral prioriteete muuta ning ümber korraldada oma rakenduskavad. Saadikud toetavad Emmanouil ANGELAKASe (EPP-ED, EL) raportis komisjoni ettepanekut.

4% lagi

Igas liikmesriigis võib energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvenergia kasutamiseks olemasolevates elamutes kulutada kuni 4% ERFi kogutoetusest.

Uued liikmesriigid võivad ka edaspidi rahastada teisi eluasemekulude liike (maksimaalselt 3% asjakohase rakenduskava jaoks Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatavast summast või riigi tasandil 2% Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatavast kogusummast). Vastavalt mitmesugustele eeskirjadele ja sätetele võivad elamuehituskulud igas uues liikmesriigis moodustada kuni 6% neile antud Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatavast kogusummast.

Sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamine

Esialgu sooviti, et abikõlblikud oleks "väikese sissetulekuga majapidamised", ent sellest mõistest loobuti, sest mõiste on erinevates riikides erinevalt määratletud. Selle asemel sätestatakse, et sekkumine eluasemesektoris peaks toetama "sotsiaalset ühtekuuluvust" ning liikmesriigid võivad ise määratleda täpsed abikõlblike eluasemete kategooriad.

Uute kulukategooriate katmine

Ettepaneku kohaselt on edaspidi kulukõlblikud 3 uut kategooriat:
- ühtse määra alusel deklareeritavad kaudsed kulud kuni 20% ulatuses tegevuse otsekuludest;
- ühtse määraga kulud, mis arvutatakse vastavalt kuluühikute standardiseeritud astmikule, mille on kindlaks määranud liikmesriik;
- tegevuse kulusid täielikult või osaliselt hõlmav ühekordne makse (kuni 50 000 eurot).  
Nimetatud võimalusi võib ühendada ainult juhul, kui need hõlmavad abikõlblike kulude eri kategooriaid või kui neid kasutatakse sama tegevuse eri projektide rahastamisel. Uued kategooriad on kaetud alates 1. augustist 2006.

Emmanouil ANGELAKAS (EPP-ED, EL)
Dokument: A6-0134/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 01.04.2009
Hääletus: 02.04.2009

HARIDUSE ANDMINE SISSERÄNDAJATE LASTELE

Saadikud leiavad vastu võetud raportis, et sisserändajate laste paremaks integreerimiseks koolides on vaja erikoolitust saanud mitmekeelseid õpetajaid ning täiendavaid finantsvahendeid. Saadikud rõhutavad, et oluline on, et sisserändajate lapsed õpiksid nii oma emakeelt kui ka elukohariigi keeli. Raporti poolt hääletas 431, vastu 55 ja erapooletuks jäi 94 saadikut.

Saadikud leiavad Hannu TAKKULA (ALDE, FI) omaalgatuslikus raportis, et sisserändajatele ja nende lastele tuleks anda täiendavat finants- ja haldusabi keelekursustel osalemiseks ning et kursuseid peaks läbi viima koolitatud õpetajad, kes saavad aru ka sisserändaja emakeelest. Lisaks peaks suure sisserändajate laste osakaaluga koolides olema vajalik personal ja vahendid, et toime tulla mitmekesiste klasside nõuetega ja pakkuda võimalust hea hariduse saamiseks.

Emakeel ja vastuvõtva riigi keel

Parlamendiliikmed kutsuvad liikmesriikide valitsusi üles tagama seaduslike sisserändajate lastele hariduse, sealhulgas vastuvõtjariigi riigikeelte kursused ja oma emakeele ja kultuuri edendamise.

Saadikud toonitavad, et on oluline, et sisserändajate lapsed õpiksid oma emakeelt ja elukohariigi keeli ning omandaksid lugemis- ja kirjutamisoskuse juba eelkoolieas. Samuti on oluline lisada koolide õppekavadesse sisserändajatele nende emakeeles antavaid tunde, et tagada nende kultuuripärandi säilimine. Seejuures pooldavad parlamendiliikmed liikuvusprogramme, mille raames võetakse kooli tööle päritoluriigi õpetajaid, et soodustada sisserändajate laste kokkupuudet oma kodumaa kultuuri ja ühiskonnaga.

Saadikud on siiski veendunud, et iga liikmesriik peab ise otsustama, mil määral ja kuidas korraldada sisserändajatele hariduse andmine emakeelse õppekava alusel.

Tasuta keelekursused ka kolmandate riikide kodanike lastele

Saadikud leiavad, et direktiivi, mis kohustab liikmesriike pakkuma ELi riikidest pärit isikute lastele tasuta keelekursuseid, tuleks laiendada nii, et see hõlmaks ka nende laste haridust, kes on kas ise kolmandate riikide kodanikud või kelle vanemad on kolmandate riikide kodanikud.

Parimate tavade vahetamine

Raportis nõutakse, et komisjon ja nõukogu alustaksid liikmesriikidega dialoogi avatud koordinatsioonimeetodi raames, et vahetada parimaid tavasid ja töötada välja ühine tegevuskava sisserändajate hariduses esinevate puudustega tegelemiseks. Lisaks kutsutakse Euroopa Komisjoni üles esitama regulaarselt aruandeid edusammude kohta, mida on tehtud sisserändajate laste integreerimises liikmesriikide koolisüsteemi.

Hannu TAKKULA (ALDE, FI)
Dokument: A6-0125/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 01.04.2009
Hääletus: 02.04.2009



Eesti toimetus
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901
press-et@europarl.europa.eu