Pestitsiidide ettepanekud võeti vastu

Parlament võttis vastu õigustaktid, mis reguleerivad ohtlike ainete kasutamist.

Pestitsiidide õigustaktid kiideti heaks

Parlament kiitis heaks pestitsiide puudutavad õigusaktid, millega keelustatakse teatud eriti ohtlike ainete kasutamine. Kokkuleppe kohaselt koostatakse Euroopa Liidu tasemel heakskiidetud toimeainete nimekiri ning uutele taimekaitsevahenditele antakse kasutamisluba riiklikul tasandil. Lisaks peavad liikmesriigid koostama tegevuskavad, et määrata kindlaks pestitsiidide kasutamisest inimese tervisele tulenevate ohtude ja mõju vähendamise eesmärgid, meetmed ja ajakavad.

Keemiliste taimekaitsevahendite turuleviimine

Taimekaitsevahendite turuleviimise määruse eesmärgiks on vaadata läbi taimekaitsevahenditele turustamisloa andmise kriteeriumid ning menetlus. Kokkuleppe kohaselt luuakse Euroopa Liidu tasandil heakskiidetud toimeainete nimekiri ning uutele taimekaitsevahenditele antakse selle nimekirja alusel kasutamisluba riiklikul tasandil.

Üldjuhul keelatakse ära ained, mis on genotoksilised, kantserogeensed, paljunemisvõimet või sisenõresüsteemi kahjustavad, või mis on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised, või mis on väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad (erandiks on juhud, kui inimeste kokkupuude vastavate ainetega realistlikes kasutustingimustes on väheoluline).

Inimeste arengut mõjutavate neurotoksiliste ja immunotoksiliste ainete suhtes võib rakendada karmimaid ohutusstandardeid.

Kui teatud aine ei vasta ohutusnõuetele, kuid on taimekaitse seisukohast väga oluline, võib sellele ainele anda heakskiidu, ent mitte rohkem kui 5 aastaks.

Teatud ohtlikke aineid sisaldavad tooted tuleb võimaluse korral asendada ohutumate alternatiividega. Saadikud nõudsid, et asendamise tähtaeg oleks 3 aastat.

Lisaks keelustatakse meemesilasi kahjustavad ained.

Uued õigusaktid on kasulikud pestitsiidide tootjatele ja kasutajatele, sest:

-liikmesriigid annavad toodetele kasutamisloa kas riiklikul tasandil või vastastikuse tunnustamise läbi. Euroopa Liit jaotatakse kolmeks geograafiliseks tsooniks (põhi, keskosa ja lõuna), mille siseselt järgitakse üldjuhul vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Eesti kuulub põhjatsooni koos Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taaniga. Siiski võivad liikmesriigid keelustada toote nt konkreetsetel keskkonna- või põllumajanduskaalutlustel;

-tooted saavad kasutamisloa kiiremini, sest liikmesriigid peavad vastastikuse tunnustamise osas otsuse tegema 120 päeva jooksul. Siiani ei ole tunnustamisele tähtaega seatud.
Uus määrus rakendub järk-järgult ning kõik praegu turustatavad tooted võivad jääda turule kuni nende kasutamisluba kehtib. Hinnangu kohaselt keelustatakse määruses sisalduvate ohutusnõuete tulemusel 22 ohtliku aine kasutamine.

Parlament käsitles ettepanekut Hiltrud BREYERi (Verts/ALE, DE) raportis.

Taimekaitsevahendite jätkusuutlik kasutamine

Pestitsiidide jätkusuutliku kasutamise raamdirektiivi kohaselt koostavad liikmesriigid riiklikud tegevuskavad, et määrata kindlaks pestitsiidide kasutamisest inimese tervisele tulenevate ohtude ja mõju vähendamise eesmärgid, meetmed ja ajakavad. Samuti peavad tegevuskavad soodustama integreeritud kahjuritõrje ning alternatiivsete lähenemisviiside või võtete väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, et vähendada sõltuvust pestitsiidide kasutamisest.

Näitajate alusel pannase paika pestitsiidide  kasutamise vähendamise ajakava ja eesmärgid (nõukogu kokkuleppe saavutamise eesmärgil loobusid saadikud nõudmisest, et vähendamine peaks olema vähemalt 50%).

Pestitsiidide õhust pihustamine keelustatakse, ehkki erandite tegemine on võimalik. Õhust pihustamine ei ole lubatud elamupiirkondade läheduses.

Liikmesriigid peavad samuti tagama, et võetakse erimeetmeid veekeskkonna ja joogivee kaitsmiseks pestitsiididega saastamise vastu. Näiteks nähakse veekogude kaitsmiseks ette kaitseribad ja joogiveevõtukohtade kaitseks luuakse kaitsevööndid, kus ei tohi pestitsiide kasutada ega ladustada.

Lisaks keelatakse või piiratakse vajaliku miinimumini pestitsiidide kasutamine kõigil aladel, mida kasutavad üldsus või tundlikud elanikerühmad, nt parkides, avalikes aedades, spordi- ja puhkealadel, koolialadel ja mänguväljakutel ning avalike tervishoiuasutuste läheduses.

Samuti nähakse ette uued pestitsiidide turustajate ja professionaalsete pestitsiidikasutajate väljaõppe reeglid ning teadlikkuse tõstmise süsteemi loomine.

Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma 2011. aasta alguses.

Parlament käsitles ettepanekut Christa KLAßi (EPP-ED, DE) raportis.


Ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks
Christa KLAß (EPP-ED, DE)
Dokument: A6-0443/2008
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)
Arutelu: 12.01.2009
Hääletus: 13.01.2009

Taimekaitsevahendite turuleviimine
Hiltrud BREYER (Greens/EFA, DE)
Dokument: A6-0444/2008
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)
Arutelu: 12.01.2009
Hääletus: 13.01.2009

Euro 10. aastapäev

Euro 10. aastapäeva pidulikul istungil esinesid parlamendi ees kõnega Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet, Eurogrupi president Jean-Claude Juncker, Euroopa Komisjoni volinik Joaquín Almunia ja Prantsusmaa endine president Valery Giscard d'Estaing.

Euroopa Parlamendi president Hans-Gert PÖTTERING märkis pidulikku istungit avades, et "täna tähistame ühte olulisemat ajaloolist otsust, mille Euroopa Liit on teinud". Euro kasutuselevõtt oli tema sõnul loogiline otsus, et kindlustada ühisturgu. 10 aastat tagasi oli palju skepsist euro kasutuselevõtuga seoses. Nüüd aga võime öelda, et usaldus euro vastu on ääretult suur, see on toonud edu ettevõtetele ja majandusele ja euro on saanud majandusliku stabiilsuse sümboliks. Pöttering nentis, et paljud ELi ja eurotsooni elanikud näevad eurot ühe ELi kõige positiivsema saavutusena.

Pöttering lisas, et mõni päev tagasi tervitasime Slovakkiat eurotsooni 16. liikmena. Ta avaldas veendumust, et järgmiste tähtpäevade ajal tervitame veel rohkem uusi liikmeid ning avaldas lootust, et kriteeriumite täitmisel liituvad eurotsooniga kõik liikmesriigid.

Euroopa Keskpanga president Jean-Claude TRICHET ütles, et rahaliidu algusaastatel tuli tegeleda keeruliste ülesannetega - vaja oli luua keskpank ja stabiilne uus valuuta. Nüüd aga on aeg pühitsemiseks. Samas on tema sõnul meie ees ka uued väljakutsed, millega hakkama saamiseks on eelkõige vaja rakendada stabiilsus- ja kasvupakti. Laienemise kohta märkis Trichet, et see on "inspireeriv ja väljakutseid esitav ettevõtmine" ning tema sõnul on väga tähtis, et laienemine jätkuks.

Eurogrupi president Jean-Claude JUNCKERi hinnangul on Euroopa demonstreerinud võimekust välja töötada ambitsioonikaid plaane ja neid ellu viia ning Euroopa Liit, siseturg, laienemised ja euro on märgiks sellest. Ta nentis, et euro tagab stabiilsuse rasketel majanduslikel aegadel, kuid et sellest hoolimata on 2009. aastal meie ees rasked ajad.

Euroopa Komisjoni volinik Joaquín ALMUNIA nentis samuti, et euro on toonud endaga kaasa stabiilsuse ja majandusliku kindluse ning ta avaldas arvamust, et euro edukus jätkub ka järgmistel aastakümnetel. Euro sisseviijad näitasid tema sõnul üles "julgust ja fantaasiat". Lõpetuseks rõhutas ta, et tulevikus tuleb kodanike huvides jätkata sama moodi.

Prantsusmaa endine president Valery Giscard d'ESTAING märkis, et euro näol on tegemist suurima panusega liidu integratsiooni alates EP otseste valimiste sisseviimisest ning et euro poolt saavutatud edu on ületanud kõik ootused. Giscard d'Estaing nentis, et  10 aastaga on eurost saanud maailma tähtsuselt teine vääring ning edukas haldamine on temast teinud tugeva kilbi majanduskriisi vastu.

Arutelu: 13.01.2009

Läti Vabariigi presidendi tervituskõne

Parlamendi ees esines kõnega Läti Vabariigi president Valdis Zatlers. Oma kõnes märkis ta, et isegi kõige euroskeptilisem inimene peab tunnistama, et Läti liikmelisus ELis on kokkuvõttes olnud Läti jaoks kasulik.

Läti presidenti tervitades märkis Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering, et Läti on uus liikmesriik, mis ootas liitumist 60 aastat. Samas on liikmelisus tema sõnul olnud vastastikku kasulik. "Just kriisihetkel saame aru, kui oluline on liit ja kui oluline on koostöö liikmesriikide ja institutsioonide vahe," nentis Pöttering.

ELi liikmelisus on Läti jaoks olnud kasulik

Läti president Valdis ZATLERS märkis, et 2009. aasta on Läti jaoks oluline, sest tänavu möödub viis aastat Euroopa Liidu ja NATOga liitumisest. Zatlers tänas seejärel parlamenti selle eest, et vastu võeti resolutsioon, milles tehakse üleskutse, et 23. august nimetataks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks.

President tegi seejärel kokkuvõtte viimasest viiest aastast Läti jaoks. Tema hinnangul on Lätis demokraatia tugevnenud, investeerimiskliima on paranenud, tagatud on inimeste, teenuste ja toodete vaba liikumine, ning Läti hääl on kuulda Euroopas ja Euroopa hääl maailmas.

Samas tuleb presidendi sõnul olla enesekriitiline ja mõista, et tehtud on ka vigu - pärast laienemist jäädi loorberitele puhkama, mistõttu Läti ei suuda alati ära kasutada ELi pakutavaid võimalusi, samuti ei ole piisavalt keskendutud euro kasutuselevõtule. Zatlers nentis aga, et "siiski peab isegi kõige euroskeptilisem inimene tunnistama, et Läti liikmelisus ELis on kokkuvõttes olnud Läti jaoks kasulik." President andis seejärel ülevaate Läti keerulisest majanduslikust olukorrast ning tänas Euroopat solidaarsuse väljendamise eest.

Välispoliitikast kõneledes kiitis president idapartnerluse ettepanekut, mis peab tugevdama ELi ning Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina vahelisi suhteid. Zatlers kinnitas ka, et Läti on valmis andma oma panuse naabruspoliitika ja idapartnerluse arendamisse, sest ajaloolistel põhjustel on Lätil selles vallas eriline ekspertiis.

President juhtis lisaks tähelepanu sellele, et hiljutised arengud energia vallas on veennud kõiki liikmesriike, et ühine energiapoliitika on vajalik. Ta tõi eraldi välja vajaduse ühendada Balti energiaturg Skandinaavia ja Kesk-Euroopa võrgustikega. President tervitas samuti Rootsi initsiatiivi strateegilistes läbirääkimistes ning ta avaldas lootust, et Rootsi tegeleb oma eesistumise ajal järgmisel poolaastal just Läänemere regiooni väljakutsetega.

Valdis Zatlers nimetati Läti presidendiks 08. juulil 2007. aastal.

Arutelu: 13.01.2009

Eesti toimetus
-----------------------------------------------
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901
press-et@europarl.europa.eu