13. jaanuaril arutlusel olnud teemad:
-Passide turvaelementide ja biomeetria standardid
-Aruanne üldsuse juurdepääsu kohta EP dokumentidele
-Tšehhi eesistumise kava esitlemine
-Põhiõiguste olukord Euroopa Liidus 2004-2008
-Riigihanked kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas

Parlamendis vastu võetud raportiga muudetakse passide ja reisidokumentide turvaelemente ja biomeetriat käsitlevat määrust. Nõukogu ja parlament jõudsid kompromissini, mille kohaselt alla 12-aastaste laste sõrmejälgi ei tule biomeetrilistesse passidesse lisada. Samas peab tulevikus igal inimesel olema oma reisidokument. Liikmesriigid peavad biomeetrilised dokumendid võtma kasutusele hiljemalt 2009. aasta juuni lõpus.

13. detsembril 2004 võttis nõukogu vastu määruse liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta.

Järgnevalt leiti mõnedes liikmesriikides läbiviidud katseprojektides, et alla 6-aastaste laste sõrmejäljed ei olnud piisava kvaliteediga isiku tuvastamiseks. Seetõttu leppisid parlamendi ja nõukogu delegatsioonid kokku, et alla 12-aastased lapsed on sõrmejälgede andmise kohustusest vabastatud. Samas võivad riigid, kes juba võtavad alla 12-aastaste laste sõrmejälgi, seda teha veel neli aastat. Vanusepiir ei tohi üleminekuperioodil siiski olla madalam kui 6 aastat.

Lisaks on sõrmejälgede andmise kohustusest vabastatud isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta. Kui sõrmejälgede võtmine kindlaksmääratud sõrmedelt on ajutiselt võimatu, võivad liikmesriigid võtta sõrmejälgi teistelt sõrmedelt. Kui ka teistelt sõrmedelt on ajutiselt võimatu sõrmejälgi võtta, võivad liikmesriigid väljastada ajutise passi, mille kehtivusaeg on maksimaalselt 12 kuud.

Lastega kaubitsemise vastu võitlemiseks nähakse eelnõus ette põhimõte "igale inimesele oma pass". Seni on mõnes liikmesriigis väljastatud passe, millesse on kantud omaniku lapsed ja toodud välja nende nimed, aga mis sisaldavad biomeetrilisi andmeid ainult lapsevanema ja passi omaniku kohta. Edaspidi peab ka igal lapsel olema oma pass. Liikmesriikidele antakse selle nõude täitmiseks aega kolm aastat. Juba välja antud passe võib kasutada nende kehtivusaja lõpuni.

Parlament käsitles määrust Carlos COELHO (EPP-ED, PT) raportis. Raporti poolt hääletas 594, vastu 51 ja erapooletuks jäi 37 saadikut.

Eestis hakkas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet biomeetrilisi passe välja andma 22. mail 2007. aastal. Esialgu kantakse dokumendis olevale kiibile biomeetriliseks tuvastuseks digitaalne näokujutis. 2009. aasta suvel hakatakse kiibile kandma lisaks ka digitaalseid sõrmejäljekujutisi. Lapsi ei kanta Eestis vanemate passidesse alates 1. jaanuarist 2000.

Carlos COELHO (EPP-ED, PT)
Dokument: A6-0500/2008
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 13.01.2009
Hääletus: 14.01.2009

Raportis, mis käsitleb avalikkuse juurdepääsu institutsioonide dokumentidele, kutsuvad saadikud nõukogu üles avalikustama oma arutelusid. Parlamenti kutsutakse üles avalikustama enam parlamendiliikmete tegevust, osavõttu parlamendi tööst ning saadikute hüvitisi ja kulutusi. Lisaks on saadikute hinnangul vaja institutsioonidevahelist otsingumootorit ning institutsioonide veebilehed peaksid olema koostalitusvõimelised. Raporti poolt hääletas 355, vastu 195 ja erapooletuks jäi 18 saadikut.

Marco CAPPATO (ALDE, IT) raportis märgivad saadikud, et juurdepääsu dokumentidele on antud rohkematel juhtudel kui 2007. aastal. Samas nendivad parlamendiliikmed, et institutsioonid tõlgendavad dokumentidele juurdepääsu käsitlevat määrust erinevalt. Institutsioone kutsutakse üles võtma meetmeid, et tagada oma tegevuse, dokumentide ja otsuste avalikustamine, mis on nende õiguspärasuse, legitiimsuse ja vastutuse tingimuseks.

Saadikud meenutavad, et institutsioonid on kohustatud avalikustama oma tegevuse ning et seda põhimõtet on toetanud ka Euroopa Kohtu kohtupraktika ja eriti Turco kohtuasja otsus.

Parlamendiliikmed leiavad, et "pöördepunktiks" saanud otsus Turco kohtuasjas peab tagama, et nõukogu avalikustab üldreeglina kõik arutelud, dokumendid ja kogu teabe, sealhulgas liikmesriikide delegatsioonide identiteedi nõukogus ning selle töörühmades ja ekspertrühmades.

Parlamendiliikmed märgivad, et Euroopa Parlament peaks olema ELis avalikustamise, läbipaistvuse ja avalikkuse esirinnas ning et enne Euroopa Parlamendi valimisi 2009. aastal tuleks käivitada erakorraline tegevuskava, näiteks e-parlamendi algatuse raames, et tagada selle veebisaidil rohkema ja lihtsamini juurdepääsetava teabe kättesaadavaks tegemine. Seejuures tuleks kajastada Euroopa Parlamendi liikmete tegevust, parlamendi töös osalemist ja sellest osavõttu absoluut-, suht- ja protsentarvudes, ning parlamendiliikmete hüvitisi ja kulutusi.

Saadikud on samas "veendunud, et juurdepääs ELi institutsioone puudutavale teabele on tavakodanike jaoks ka tulevikus seotud takistustega". Saadikud rõhutavad, et vaja oleks institutsioonidevahelist otsingumootorit, mis muudaks juurdepääsu dokumentidele ja teabele avalikkuse jaoks kasutajasõbralikumaks. Samuti tuleks parandada, lihtsustada ja täiustada ELi institutsioonide registreid ja veebilehti ning muuta need koostalitlusvõimelisteks.

Lisaks kutsutakse ELi institutsioone üles suurendama läbipaistvust seoses komiteemenetluse ning esimesel lugemisel saavutatavate kokkulepetega ELi institutsioonide vahel kaasotsustamismenetluste raames (nn kolmepoolsed kokkulepped).

Saadikud ei võtnud vastu lõiku, milles erakondi ja parlamendifraktsioone kutsuti üles oma koosolekuid üle kandma ning dokumente Internetis kättesaadavaks tegema.

Marianne MIKKO (PSE, EE) ütles oma sõnavõtus: "Demokraatia põhineb läbipaistvusel  ja avatusel. Eriti tähtis on see praegu, enne Euroopa Parlamendi juunivalimisi.

Veebikeskkonna lihtsustamine aitaks kaasa Europarlamendi valimiste aktiivsuse suurendamisele. Kui teavitada kodanikke saadikute tegevusest ja üldiselt EP toimimisest arusaadavas keeles, paneksime me noori ja vanu meist huvituma. E-parlament on igati tervitatav algatus.

Otsingukriteeriumide alusel peaks kodanikule olema kättesaadav kogu teave saadiku tööst. Lisaks täiskogule peaks inimesel olema juurdepääs ka komisjonides ja delegatsioonides tehtavale tööle. Kodanik peab takistusteta saama tervikpildi meie tegevusest.

Samuti toetan institutsioonidevahelise ühtse teabe- ja dokumendiregistri loomise mõtet. On oluline, et kodanik võiks jälgida teda huvitavat menetlust ja pääseda juurde kõigile dokumentidele ühest kohast. Ühtse portaali loomine võtab aega, kuid liikugem selles suunas. See on meie tee nüüd ja edaspidi."

Marco CAPPATO (ALDE, IT)
Dokument: A6-0459/2008
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 13.01.2009
Hääletus: 14.01.2009

Saadikud arutasid täna Tšehhi eesistumise kava, mida parlamendis esitles Tšehhi peaminister Mirek Topolánek. Eesistumise prioriteedid on majandus, energia ning Euroopa Liit maailmas. Samuti keskenduti Venemaa/Ukraina gaasitülile, olukorrale Gazas ning Lissaboni lepingu tulevikule.

Tšehhi peaminister Mirek TOPOLÁNEK märkis, et eesistumise prioriteetideks on majandus, energia ning Euroopa Liit maailmas. Samuti on hetkesündmuste tõttu prioriteediks gaas ning Gaza. Peaminister lisas, et eesistumise motoks on "Ilma tõketeta, kuid reeglitega Euroopa".

Peaminister ütles, et majanduse osas kavatseb eesistujariik rakendada G20 kohtumisel 2008. aasta novembris ja ülemkogul 2008. aasta detsembris vastu võetud otsuseid. Samuti töötatakse selle nimel, et tagatud oleks neli põhivabadust ning ka viies vabadus - teadmiste vaba liikumine. Lisaks on eesmärgiks jätkusuutlik energiapoliitika. Välispoliitikast rääkides tõi eesistuja esile Lähis-Ida konflikti lahendamise vajaduse ning idapartnerluse tähtsuse. Topolánek tõi oluliste teemadena lisaks välja juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, Euroopa Komisjoni uue koosseisu arutelud ning Lissaboni lepingu tuleviku.

José Manuel BARROSO leidis, et gaasi ja Gaza osas tuleb näidata, et Euroopa Liit suudab selliste probleemidega tegeleda. Gaasitarnete probleem on Barroso sõnul "vastuvõetamatu ja uskumatu," sest päev pärast kokkuleppe sõlmimist ei ole ikka gaasitarned alanud. Barroso märkis, et ta saadab Moskvasse ning Kiievisse selge sõnumi - kui kokkulepetest ei peeta kinni, siis ta soovitab ettevõtetel pöörduda kohtusse ja liikmesriikidel soovitab otsida alternatiivseid pakkujaid. Küsimus on nüüd tema sõnul selles, kas Venemaad ja Ukrainat võib pidada usaldusväärseteks partneriteks.

Barroso avaldas veel lootust, et liit jätkab 2009. aasta sama hoogsalt nagu 2008. aastal ning et komisjoni ja nõukogu majanduse elustamise kava rakendatakse tõhusalt.

Joseph DAUL (PPE-DE, FR) märkis, et eesistujariik puutub kohe alguses kokku paljude väljakutsetega - majanduslangus, gaasikriis ja Lähis-Ida, ning et selles valguses on ühine lähenemine ainus võimalus.

Martin SCHULZ (PSE, DE) rõhutas, et järgmised kuus kuud on olulised Euroopa Parlamendi valimiste seisukohast. Schulz tuletas meelde, et "me oleme tugevad ainult siis kui me ei ole lõhestunud" ning ta kahetses, et erinevad Euroopa Liidu juhid on väljendanud Lähis-Ida ja gaasitüli osas erinevaid arvamusi. Schulz rõhutas, et "me vajame ühist lähenemist ja Lissaboni leping annab meile selle".

Graham WATSON (ALDE, UK) nentis, et Euroopat ootavad rasked ajad ning ta soovis eesistujariigile edu. Watson märkis ka, et ELi energiasõltuvus peab lõppema. Lisaks soovis Watson teada, miks Tšehhi ei ole ratifitseerinud Lissaboni lepingut ja miks riik ehitab Euroopa pinnale raketitõrjesüsteemi.

Brian CROWLEY (UEN, IE) ütles alustuseks, et ELi ja USA vahelisi suhteid tuleb parandada ning ta avaldas lootust, et eesistujariik sellega tegeleb. Crowley märkis, et meie ees on suured väljakutsed ning ta palus, et eesistuja tagaks, et liidul on "selge ja tugevam hääl". Kõneleja avaldas eesistujariigile ning Barrosole tunnustust otsustava käitumise puhul gaasitüli osas ning rõhutas idapartnerluse olulisust.

Monica FRASSONI (Greens/EFA, IT) toonitas, et institutsioonid peavad nõudma pommitamise lõpetamist Gazas. Ta leidis ka, et Tšehhi tööprogramm on suhteliselt vanamoeline ning et peaminister ei soovi tegelikult vastata kodanike vajadustele. Frassoni oli rahulolematu, et järjepidevusest ja sidususest jääb puudu, ning ta leidis, et eesistuja programmi kohaselt on maailm ohtlik koht. Frassoni märkis ka, et energiajulgeolek ja -solidaarsus tuleb saavutada jõulise ning ühendatud tegutsemise läbi. Ta oli samuti häiritud, et Tšehhi ei ole veel ratifitseerinud Lissaboni lepingut.

Miloslav RANSDORF (GUE/NGL, CZ) ütles, et eesistujariik peab keskenduma sotsiaalmajandusele ja innovatsioonile, sest nii saab majanduskriisist välja tulla. Ta rõhutas ka, et me peame olema valmis muutuma ning olema loovad. Ransdorfi sõnul on samuti oluline, et Euroopa saaks üle oma alaväärsuskompleksist suhetes USAga.

Vladimír ŽELEZNÝ (IND/DEM, CZ) märkis, et ükski eesistujariik ei ole pidanud silmitsi seisma nii negatiivse pressiga kui Tšehhi, ning eriti kriitiline olevat Prantsusmaa press. Samas on Tšehhil mõistlikud eesmärgid ja prioriteedid ning me oleme edukad, ütles ta. Kõneleja oli veendunud, et Tšehhi tõestab, et väikesed riigid on pädevad ning et suudavad korraldada hea eesistumise.

Tunne KELAM (EPP-ED, EE) leidis oma sõnavõtus, et majanduskriisi puhul on parimaks ravimiks suurem konkurentsivõime ning nelja põhilise vabaduse tagamine. Kelam toetas samuti eesistujariigi mõtet arendada täielikult välja idapartnerlus ning ta toonitas, kui oluline on, et sellised riigid nagu Ukraina ja Gruusia jagaksid õigusriigi ja demokraatliku vastutuse põhimõtteid.

Kelam märkis veel, et eelmisel aastal tegi parlament ettepaneku kuulutada 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks. Kõneleja avaldas lootust, et eesistujariik asub liikmesriikide valitsusi veenma mälestuspäeva juba tänavu pidama. Kelam lisas, et ta ootab samuti, et eesistujariik tegutseks selle nimelt, et kommunismi tingimustes toimepandud kuritegudele antakse Euroopa moraalne ja poliitiline hinnang.

Arutelu: 14.01.2009

Parlament võttis vastu raporti põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus aastatel 2004-2008. Raportis avaldavad saadikud muret põhiõiguste sagedaste rikkumiste pärast ELis ning juhivad tähelepanu vähemuste ja kodakondsuseta inimeste diskrimineerimise ning eraelu puutumatusega seotud probleemidele. Raporti poolt hääletas 401, vastu 220 ja erapooletuks jäi 67 saadikut. Parlament arutas raportit 2008. aasta detsembris toimunud täiskogul.

Giusto CATANIA (GUE/NGL, IT) raportis käsitletakse põhiõiguste erinevaid aspekte. Saadikud teevad ka omapoolseid soovitusi diskrimineerimise, sisserände, sotsiaalõiguste ning soolise võrdõiguslikkuse teemal.

Raportis avaldatakse arvamust, et kodakondsuseta isikud, kes elavad alaliselt liikmesriikides, on Euroopa Liidus ainulaadses olukorras, kuna "teatavad liikmesriigid esitavad neile põhjendamatuid või tingimata mittevajalikke nõudmisi, millega kaasneb nende diskrimineerimine enamusrühma kuuluvate kodanikega võrreldes". Saadikud nõuavad, et kõik asjaomased liikmesriigid ratifitseeriksid kodakondsuseta isikute seisundi (1954, 1961) ja kodakondsusetuse vähendamise ÜRO konventsiooni. 1990ndatel aastatel iseseisvunud või iseseisvuse taastanud liikmesriikidel palutakse kohelda kõiki enne seda nende territooriumil alaliselt elanud isikuid ilma diskrimineerimata.

Saadikud tunnevad samuti muret selle üle, et tõhusa integratsioonipoliitika puudumine põhjustab sadade tuhandete mittekodanike ja kodakondsuseta isikute tõrjutust töö-, sotsiaalsest ja poliitilisest elust.

Parlamendiliikmed toovad raportis esile, et kuigi vähemuste kaitse kuulub Kopenhaageni kriteeriumide hulka, puuduvad ühenduse poliitikas nii rahvusvähemuste õiguste ühised kriteeriumid kui ka nende miinimumstandardid, samuti puudub ELi ühine määratlus rahvusvähemusse kuulumise kohta. Raportis soovitatakse kehtestada selline määratlus Euroopa tasandil Euroopa Nõukogu 1993. aasta soovituse alusel ning kõiki liikmesriike, kes ei ole seda veel teinud, kutsutakse allkirjastama ja ratifitseerima Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta ning rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni.

Lisaks rõhutatakse piirkondlike ja vähemuskeelte kaitsmise ja edendamise tähtsust ning märgitakse, et õigus kõnelda ja saada haridust oma emakeeles on üks peamisi põhiõigusi.

Parlamendiliikmed leiavad, et rahvusvaheline koostöö terrorismivastase võitluse alal on sageli kaasa toonud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse taseme alanemise, eelkõige eraelu puutumatuse õiguse, andmekaitse ja mittediskrimineerimise osas. Raportis nõutakse, et Euroopa Liit austaks täielikult inimõigustealaseid rahvusvahelisi standardeid ja kohustusi.

Veebruaris 2007 võttis parlament vastu resolutsiooni LKA tegevuse kohta Euroopa Liidus. Saadikud nõuavad, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid rakendaksid resolutsioonis toodud soovitusi ning nad tervitavad sellega seoses USA uue presidendi avaldust, mille kohaselt Guantanamo Bay kinnipidamisasutus suletakse ja kinnipeetavad antakse kohtu alla.

Raportis palutakse liikmesriikidel, kes on vastu võtnud õigusaktid samast soost isikute partnerluse kohta, tunnustada teistes liikmesriikides vastuvõetud sarnase mõjuga sätteid. Nendel liikmesriikidel palutakse esitada ettepanekud, et tagada samasooliste paaride Euroopa Liidus vaba liikumise õiguse kohaldamine võrdsetel tingimustel heteroseksuaalsete paaridega.

Giusto CATANIA (GUE/NGL, IT)
Dokument: A6-0479/2008
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Hääletus: 14.01.2009

Parlament võttis vastu raporti, mis puudutab riigihankeid kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Direktiivi vastu võtmine tagab ühisturu selles valdkonnas, ent samas arvestatakse ka liikmesriikide julgeolekuhuvidega. Raporti poolt hääletas 597, vastu 69 ja erapooletuks jäi 33 saadikut.

Uus direktiiv loob Euroopa ühise õigusliku raamistiku kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete jaoks. Lisaks sisaldab direktiiv konkreetset nimekirja lepingutest, mis jäävad direktiivi haldusalast välja (nt kolmandate riikidega sõlmitavad lepingud ning luurega seotud lepingud).

Direktiivi tuleb kohaldada asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimisel, kui hange on vähemalt 412 000 eurot (käibemaksuta). Töid (nt ehitustööd, infrastruktuuritööd jne) puudutavad hankelepingud on hõlmatud alates 5,150 miljonist eurost (käibemaksuta).

Parlament käsitles direktiivi Alexander LAMBSDORFF GRAFi (ALDE, DE) raportis.

Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist.

2006. aastal moodustasid EL-26 (va Taani) kaitsealased kulutused 201 miljardit eurot (47 miljardist eurost Ühendkuningriigis kuni 35 miljoni euroni Maltal). Nimetatud summa sisaldab 110 miljardit eurot personalikuludeks ja 91 miljardit eurot kaitsevarustuse hankimiseks. 91 miljardit eurot jagunevad järgmiselt: 39 miljardit eurot investeeringutele, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse kulutused, 43 miljardit eurot operatsioonide ja hooldustööde tarbeks ning veel 9 miljardit eurot muudele kulutustele, sealhulgas infrastruktuuri- ja ehitustööd.

Alexander LAMBSDORFF GRAF (ALDE, DE)
Dokument: A6-0415/2008
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Hääletus: 14.01.2009

Eesti toimetus
-----------------------------------------------
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901
press-et@europarl.europa.eu