Parlamendisaadikute arutelud 14. jaanuaril puudutasid gaasivaidlusi Venemaa ja Ukrainaga ning olukorda Gazas.

Venemaa ja Ukraina gaasitarnetest kõneledes märkis enamik saadikutest, et olukord on väga tõsine ning et kannatavad nii kodanikud kui ka ettevõtted. Saadikud nõudsid, et Venemaa ja Ukraina võtaksid oma kohustusi tõsiselt, lisaks rõhutati Euroopa ühtse energiapoliitika olulisust.

Alexandr VONDRA märkis, et probleem on tõsine ning et gaasitarned on sügavalt häiritud. Ta nentis, et tegemist on korduva probleemiga, sest Venemaa tõstab hindasid igal aastal. Vondra selgitas, et probleemist teavitati nõukogu varakult, kuid probleemi ulatus üllatas siiski kõiki. Minister andis seejärel ülevaate aset leidnud läbirääkimistest ning koosolekutest. Ta lisas, et nõukogu nõuab vastu võetud resolutsioonis, et mõlemad osapooled leiaksid kokkuleppe, mis tagab tarnekindluse tulevikus. Tulevastest sammudest tõi ta esile gaasi koordineerimisgrupi, energiaministrite nõukogu ning märtsikuise ülemkogu arutelud.

Andris PIEBALGS sõnul on tegemist "kõige tõsisema energiakriisiga Euroopa Liidu ajaloos", mis on võrreldav 1970ndate naftakriisiga. Piebalgs andis teada, et EL on saatnud kohapeale vaatlejate grupi ja omapoolsed lubadused täitnud, ent transiidiga on ikkagi probleeme. Nimelt on Venemaa poolt edastatavat gaasi kogust Ukraina sõnul võimatu edastada. Piebalgs nõudis, et osapooled lahendaksid tehnilised probleemid ja jätkaks gaasitarneid ELi. Igal juhul on mõlema riigi maine Piebalgsi hinnangul määritud. Volinik viitas ELi probleemidele - esiteks vastastikuste ühenduste puudumine ning teiseks gaasi tarnekindluse direktiivi puudumine. Piebalgsi sõnul on direktiivi osas kiiresti vaja edasi minna ning ta palus saadikute abi selles osas.

Jacek Emil SARYUSZ-WOLSKI (EPP-ED, PL) sõnul on gaasitarne katkestus väga dramaatiline Euroopa kodanike ja tööstuse jaoks, ning tegemist on multilateraalse, mitte kahepoolse küsimusega. Ta nentis, et parlament on võtnud vastu raporti ühtse energiapoliitika kohta ning palus, et komisjon järgiks seda. Vaja on jätkusuutlikke ja süsteemseid lahendusi ning partneritega tuleb kõneleda ühtsel häälel. Saryusz-Wolski küsis nõukogu ja komisjoni käest, kas on võimalik, et EL võtab endale vastutuse transiidi eest Ukrainas. Samuti huvitasid teda järelmeetmed, mis tema arvates peaks olema radikaalsed.

Hannes SWOBODA (PSE, AT) palus parlamentaarse grupi loomist gaasivaidlusega tegelemiseks. Swoboda leidis, et kumbki osapool ei mõista täielikult oma vastutust. Swoboda rõhutas, et olukorrast tuleb õppida ning vältida selliste olukordade kordumist.

István SZENT-IVÁNYI (ALDE, HU) oli rahulolematu, et vaatamata lubadustele ei ole gaasi ikka veel. Ta nõudis, et tegutsetaks gaasitarnete jätkumise nimel, sest kannatajateks on inimesed ja ettevõtted. Vaja on ühtset energiapoliitikat ning Kiievisse ja Moskvasse tuleb edastada sõnum, et kui tarneid ei jätkata koheselt, siis mõjutab see kahepoolseid suhteid. Ta märkis ka, et kõigel gaasiga seonduval on ka poliitiline hind.

Hanna FOLTYN-KUBICKA (UEN, PL) leidis, et tegemist ei ole mitte ainult majandusliku, vaid ka poliitilise probleemiga. Kreml soovib tema sõnul oma mõju levitada kogu Kesk- ja Ida-Euroopas ning Euroopa põlvili suruda. Kõneleja leidis, et Euroopa on liialt passiivne.

Rebecca HARMS (Greens/EFA, DE) leidis, et Tšehhi on olukorraga väga hästi hakkama saanud ning et seda ei oleks võimalik olnud paremini lahendada. Venemaa gaasiga seotud vaidluste valguses peaks Euroopa enda käest küsima, milliseid suhteid Venemaaga soovitakse ning milliseid suhteid soovitakse ELi ja Venemaa vahele jäävate riikidega. Harmsi arvates on Ukraina jaoks halvim see, et teatud poliitikute huvide tõttu on Ukraina lähenemine ELile küsimärgi all.

Esko Olavi SEPPÄNEN (GUE/NGL, FI) märkis, et Saryusz-Wolski ütles, et tuleb võtta meetmeid ning küsis, et kas see tähendab, et ei osteta enam Venemaa gaasi? Seppänen leidis, et sellisel juhul peaks ehk Poola selle lähenemisega alustama. Ta ütles ka, et on läbirääkimiste poolt.

Gerard BATTEN (IND/DEM, UK) tsiteeris oma kolleegi, kes oli öelnud, et Putiniga sõlmitud kokkuleppeid ei saa uskuda, sest "see mees on gangster". Batten leidis, et Ühendkuningriik peab hoidma oma vähenevad gaasivarud endale ning mitte alluma ühisele energiapoliitikale. Samuti peaks Ühendkuningriik ehitama uusi tuumajaamasid.

Arutelu: 14.01.2009

Enne neljapäevast resolutsiooni hääletust arutlesid saadikud kolmapäeval, 14. jaanuaril Gaza konflikti üle. Suur osa parlamendiliikmetest kutsus konfliktipooli üles kehtestama kohene relvarahu. Saadikud ütlesid, et on šokis sellest, kui palju tsiviilisikuid on konfliktis kannatanud.

Arutelu avades ütles Euroopa Liidu nõukogu nimel Tšehhi välisminister Karel SCHWARZENBERG, et "kriisi lahenduse kontuurid hakkavad paistma. Esmane ja kõige olulisem on peatada Hamasi raketirünnakuid Iisraeli vastu ning Iisraeli sõjalise tegevuse lõpetamine. Samuti tuleb lubada piirkonda humanitaarabi, taastada avalike teenuste toimimine ja hädasti vajaminev meditsiiniabi".

Volinik Benita FERRERO-WALDNERi sõnul "surub konflikt rahu palju kaugemale ning sellel on negatiivne mõju kogu regiooni stabiilsusele". Ferrero-Waldneri hinnangul nõrgendab konflikt usaldust Iisraeli ja Palestiina vahel, mistõttu on vaja poliitilisi läbirääkimisi nii pea kui vaenutegevus lõppeb. "Iisrael ei saa endale lubada aja raiskamist rahu saavutamisel," ütles ta.

Kuigi nii Iisrael kui Hamas lükkasid tagasi ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni 1860, loodab Ferrero-Waldner, et Egiptuse ja Türgi abiga leitakse peagi vettpidav lahendus. "Peame peatama lõppematu hävitustöö ja ülesehitustöö ringi," ütles ta.

José Ignacio SALAFRANCA SÁNCHEZ-NEYRA (EPP-ED, ES) sõnul on "17 päeva sõdimist viinud sügavalt depressiivse olukorrani - hävitustöö, kaose, vihkamise ning kättemaksuni". Salafranca kutsus üles sõlmima kohest relvarahu ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon 1860 järgi.

Martin SCHULZ (PSE, DE) tõdes, et teema on kõikidele osapooltele äärmiselt keeruline. "Iisrael on meie sõber," ütles ta, "aga seda olulisem on see, et me saame rääkida temaga vastuolulistest teemadest".

"Iisraelil on õigus kaitsta end nende eest, kes soovivad teda hävitada, aga kasutama peab proportsionaalseid vahendeid. Arvan, et me kõik nõustume, et vahendid, mida nad kasutavad, pole proportsionaalsed."

Tunnistades, et kuigi Hamas ei jaga samu väärtusi, peaks tema sõnul olema võimalik nendega rääkida, ja kui Iisrael ei ole suuteline Hamasiga rääkima, peaks vaatama teisi võimalusi dialoogiks neliku abil.

Annemie NEYTS-UYTTEBROECK (ALDE, BE) märkis, et selle konflikti lõpetamiseks võib vaja minna rahvusvahelisi jõude ning ta kutsus ELi üles selles osalema. "EL peab tegutsema ja rääkima otsekoheselt," ütles ta. "Samuti peab kaasatud olema USA ja ka Araabia Liiga ning tema liikmed."

Cristiana MUSCARDINI (UEN, IT) märkis, et dialoogi terroristidega ei tohi õigustada tsiviilisikute surmadega, sest on oht, et see õigustab terroristlikku vägivalda tulevikus. Samas peab EL tagama humanitaarabi, et Iisraeli ja Palestiina vajadused saaksid kaetud.

Daniel Marc COHN-BENDIT (Greens/EFA, DE) nentis, et rahu ja julgeoleku lootus "haihtub väga kiiresti" ning ta lisas, et julgeolek vajab pidevat hoolitsust. Hr Schulzi sõnadele viidates ütles ta, et Iisraeli tuleb kaitsta tema enda eest ning et palestiinlasi tuleb kaitsta Hamasi eest. Lõpetuseks leidis Cohn-Bendit, et nõukogu peaks loobuma mõttest parandada suhteid Iisraeliga ning palestiinlased vajavad abi, et Hamasile vastu hakata.

Luisa MORGANTINI (GUE/NGL, IT) tõdes, et samal ajal kui surevad inimesed, hukkuvad ka inimõigused ning Euroopa unistus universaalsest austusest. "Me ei ole tõhusad," leidis ta. Tema sõnul tuleb mõista, et see sõda ei aita Iisraeli, vaid teeb lõpu Iisraeli moraalsele jõule.

Bastiaan BELDER (IND/DEM, NL) ütles, et Palestiina on islami territoorium ning et islami liikumine on selle põhimõtte juurde ka jäänud. Iisraelile ei ole selle tõttu Lähis-Idas kohta. Hamas saab Belderi hinnangul konfliktist kasu. Kui Euroopa tahab tagada Iisraeli riigi püsimise, siis on oodata konflikti Hamasiga. Vaherahu on Belderi hinnangul Hamasi jaoks vaid paus ning lõplikku vaherahu ei saavutata.

Neljapäeval, 15. jaanuaril hääletab parlament resolutsiooni olukorra kohta Gaza sektoris.

Arutelu: 14.01.2009

Eesti toimetus
-----------------------------------------------
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901
press-et@europarl.europa.eu