Parlamendi ametikandjate valimine ja nende ülesanded

Teisipäeval, 14. juulil valib parlament presidendi ja 14 asepresidenti ning
kolmapäeval, 15. juulil valitakse 5 kvestorit. Kuni uue presidendi valimiseni
juhatab istungit ajutine istungi juhataja ehk ametist lahkuv president või, kui
viimane ei saa seda teha, ametist lahkuv asepresident asepresidentide
järjestuse alusel või, kui keegi neist ei saa seda teha, kõige kauem ametis olnud
parlamendiliige.

Presidendi valimine (EP kodukorra artiklid 13 ja 14

Presidendikandidaatide ülesseadmiseks on vajalik nende nõusolek. Kandidaate võivad üles
seada fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Kui ülesseatud kandidaatide arv ei
ületa täidetavate kohtade arvu, võib kandidaatide valimine toimuda lihtsa
heakskiitmisega. Presidendi valimisel tuleb arvestada vajadusega tagada liikmesriikide ja
poliitiliste vaadete üldine õiglane esindatus. President valitakse 2,5 aastaks.
Ülesseatud kandidaatide nimed antakse enne iga hääletusvooru selle parlamendiliikme
kätte, kes on artikli 12 alusel ajutine istungi juhataja ja kes teatab need parlamendile. Kui
pärast kolme hääletusvooru ei ole ükski kandidaat kogunud antud häälte absoluutset
enamust, pääsevad neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas
hääletusvoorus kõige enam hääli. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanem
kandidaat. Kohe, kui president on valitud, annab parlamendiliige, kes on ajutine istungi
juhataja, juhatamise talle üle. Avakõne võib pidada ainult valitud president.

Hetkel olid teada järgmised kandidaadid:

Jerzy BUZEK - Poolast pärit Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kandidaat.
Eva-Britt SVENSSON - Rootsist pärit Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/ Põhjamaade
Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni kandidaat.

Presidendi ülesanded (EP kodukorra artikkel 20)

President korraldab kogu parlamendi ja selle organite tegevust kodukorras sätestatud
tingimustel. Tal on kõik volitused, et juhatada parlamendi tööd ja tagada selle
nõuetekohane läbiviimine.

Volituste hulka kuulub ka volitus lõpetada liigsed sõnavõtud kodukorrale viitamiseks,
menetluste algatamiseks, hääletuse kohta selgituste andmiseks ning eraldi, osade kaupa
või nimelise hääletuse taotlemiseks, kui president on veendunud, et nendega soovitakse
sihilikult takistada ja takistatakse parlamendi menetlusi või teiste parlamendiliikmete
õiguste rakendamist pikaajaliselt ja olulisel määral. Samuti võib president panna tekste
hääletusele teises järjekorras, kui on määratud hääletusele pandavas dokumendis.

Presidendi ülesandeks on avada, katkestada ja lõpetada istungeid, võtta vastu otsused
selle kohta, kas muudatusettepanekud on vastuvõetavad, missugused küsimused saata
nõukogule ja Euroopa Komisjonile ning kas raportid on kooskõlas kodukorraga. President
tagab kodukorrast kinnipidamise, hoiab korda, annab kõnelejatele sõna, kuulutab
arutelud lõppenuks, paneb küsimused hääletusele, kuulutab välja hääletuste tulemused
ning saadab parlamendi komisjonidele kõik neid puudutavad teated.

President võib arutelul sõna võtta ainult kokkuvõtte tegemiseks või kõnelejate korrale
kutsumiseks. Kui ta soovib arutelust osa võtta, annab ta juhatamise üle ega asu enne
juhatama, kui arutelu on lõppenud.

Parlamenti esindab rahvusvahelistes suhetes, ametlikel üritustel ning haldus-, õigus- ja
finantsasjades president, kes võib delegeerida need ülesanded teistele.

Parlamendi presidendid 1952-2009

Presidendid 1952-1979

1952 - 1954 Paul-Henri SPAAK (Soc, BE)
1954 Alcide DE GASPERI (CD, IT)
1954 - 1956 Giuseppe PELLA (CD, IT)
1956 - 1958 Hans FURLER (CD, DE)
1958 - 1960 Robert SCHUMAN (CD, FR)
1960 - 1962 Hans FURLER (CD, DE)
1962 - 1964 Gaetano MARTINO (L, IT)
1964 - 1965 Jean DUVIEUSART (CD, BE)
1965 - 1966 Victor LEEMANS (CD, BE)
1966 - 1969 Alain POHER (CD, FR)
1969 - 1971 Mario SCELBA (CD, IT)
1971 - 1973 Walter BEHRENDT (Soc, DE)
1973 - 1975 Cornelis BERKHOUWER (L, NL)
1975 - 1977 Georges SPENALE (Soc, FR)
1977 - 1979 Emilio COLOMBO (CD, IT)

Otsevalimistel valitud EP presidendid:
juuli 1979: Simone VEIL (LDR, FR)
jaanuar 1982: Pieter DANKERT (PES, NL)
juuli 1984: Pierre PFLIMFIN (EPP, FR)
jaanuar 1987: Henry PLUMB (ED, UK)
juuli 1989: Enrique Baron CRESPO (PES, ES)
jaanuar 1992: Egon KLEPSCH (EPP, DE)
juuli 1994: Klaus HÄNSCH (PES, DE)
jaanuar 1997: Jose Maria GIL ROBLES (EPP, ES)
juuli 1999: Nicole FONTAINE (EPP, FR)
jaanuar 2002: Pat COX (ELDR, IE)
juuli 2004: Josep BORRELL FONTELLES (PES, ES)
jaanuar 2007: Hans-Gert PÖTTERING (EPP-ED, DE)

Asepresidentide valimine (EP kodukorra artiklid 13 ja 15)

Asepresidendikandidaatide ülesseadmiseks on vajalik nende nõusolek. Kandidaate võivad
üles seada fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Kui ülesseatud kandidaatide arv ei
ületa täidetavate kohtade arvu, võib kandidaatide valimine toimuda lihtsa
heakskiitmisega. Asepresidentide valimisel tuleb arvestada vajadusega tagada
liikmesriikide ja poliitiliste vaadete üldine õiglane esindatus. Asepresidendid valitakse 2,5
aastaks.

Asepresidendid valitakse, kasutades ühtainsat hääletussedelit. Esimeses hääletusvoorus
kuulutatakse valituks häälte arvu järjekorras kuni neliteist kandidaati, kes saavad antud
häälte absoluutse enamuse. Kui valitud kandidaatide arv on väiksem kui täidetavate
kohtade arv, korraldatakse samadel tingimustel teine hääletusvoor, et täita ülejäänud
kohad. Kui pärast seda läheb vaja veel kolmandat hääletusvooru, siis ülejäänud kohtade
täitmisel osutuvad valituks kandidaadid, kes saavad suhtelise häälteenamuse. Võrdse
häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanimad kandidaadid.

Uute kandidaatide ülesseadmine valimisvoorude vahel on lubatud. Asepresidentide
järjestuse määrab see järjekord, milles nad valiti, ja võrdse häälte arvu korral nende
vanus. Kui neid ei valita salajasel hääletusel, määrab nende järjestuse järjekord, milles
president teatab parlamendile nende nimed.

Asepresidentide ülesanded (EP kodukorra artikkel 21)

Kui president on ära, ei saa oma ülesandeid täita või soovib osa võtta arutelust, asendab
teda üks asepresidentidest.

President võib delegeerida asepresidentidele mistahes ülesandeid, näiteks parlamendi
esindamise konkreetsetel ametlikel üritustel või muudes toimingutes.

Kvestorite valimine ja nende ülesanded

Kvestorikandidaatide ülesseadmiseks on vajalik nende nõusolek. Kandidaate võivad üles
seada fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Kui ülesseatud kandidaatide arv ei
ületa täidetavate kohtade arvu, võib kandidaatide valimine toimuda lihtsa
heakskiitmisega. Kvestorite valimisel tuleb arvestada vajadusega tagada liikmesriikide ja
poliitiliste vaadete üldine õiglane esindatus (EP kodukorra artikkel 13). Kvestorid valitakse
2,5 aastaks.

Parlament valib viis kvestorit, kes valitakse sama korra järgi nagu asepresidendid (EP
kodukorra artikkel 16).

Kvestorid vastutavad lähtuvalt juhatuse kehtestatud suunistest parlamendiliikmeid
vahetult puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest (EP kodukorra artikkel 26).

Kontakt:
Jana JALVI-ROBERTSON
press-ET@europarl.europa.eu
tel. (32-2) 28 32192 (Brüssel)
tel. (32-2) 28 49171 (Brüssel)
tel. (33) 388 1 74794 (Strasbourg)
tel. (33) 388 1 72901 (Strasbourg)