EP president Hans-Gert Pöttering kutsub euroopa kodanikke valima

"Valimised toimuvad otsustaval ajahetkel ja pakuvad suurepärast võimalust Euroopa Liitu edasi arendada ning tegeleda kodanikele oluliste teemadega, nagu majanduskriis, kliimamuutus, üleilmastumine või sisseränne", rõhutab  Pöttering oma avalduses.

Enne Euroopa Liidu loomist iseloomustasid meie lõhestatud maailmajagu sõda, häving ja vägivald. Täna on Euroopa taasühendatud ning me kuulume ühistel väärtustel põhinevasse ühendusse. Euroopa Liit ei ole üksnes poliitiline ja majanduslik liit, vaid ka ühendus ühiste väärtuste alusel: oma tegevuses juhindume inimväärikusest, inimõigustest, rahust, vabadusest, demokraatiast, õiglusest, õigusriigist ning solidaarsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetest. Me oleme kõik erinevad, kuid siiski võrdsed. Meie juhtlause on "Ühinenud mitmekesisuses".

Alates 1979. aastast saavad kodanikud valida otsestel valimistel oma esindajad Euroopa Parlamenti. Viimase 30 aasta jooksul on Euroopa Parlament omandanud järjest laiemad volitused õigusloome vallas ning on kujunenud igakülgselt demokraatlikuks parlamendiks. Täna on Euroopa Parlament tugevam kui kunagi varem, oma kohustuste kohusetundliku täitmise kõrval on tal ka oluline roll Euroopa kodanike ootuste täitmises.

2009. aasta juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimised on ainulaadne demokraatia teostamisvorm: 375 miljonit valijat 27 riigist valivad ühte parlamenti, mis esindab ligi 500 miljonit Euroopa Liidu kodanikku. Valimised toimuvad otsustaval ajahetkel ja pakuvad suurepärast võimalust Euroopa Liitu edasi arendada ning tegeleda kodanikele oluliste teemadega, nagu majanduskriis, kliimamuutus, üleilmastumine või sisseränne.

Valimised annavad võimaluse näidata Euroopa Liidu vajalikkust ja demonstreerida Euroopa Parlamendi töö praktilist tähtsust meie igapäevaelus.

Euroopa Parlament on vastutav valdkondade eest, mis ulatuvad finantsturgude reguleerimisest tarbijakaitseni või süsinikdioksiidi heitkoguste piiramiseni. Praktilisteks näideteks selle kohta, kuidas Euroopa Parlament kasutab oma õigusloomevolitusi meie igapäevaelu parandamiseks, on ohtlike lennuettevõtjate must nimekiri, helistamis- ja rändlustasude alandamine Euroopas või keemiatoodete ohutu kasutamise eeskirjad. Muude näidete hulka kuuluvad eeskirjad sotsiaalset dumpingut tõkestavate teenuste osutamise kohta, ranged toiduohutuse normid või oluliste infrastruktuuriprojektide rahastamine.

Täna langetab Euroopa Parlament koos liikmesriikide valitsusi esindava ministrite nõukoguga otsuse umbes 75 % Euroopa Liidu õigusaktide kohta. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on parlamendi õigusloomevolitused nõukoguga peaaegu 100 % juhtumitest võrdsed. See tähendab, et Euroopa Parlament saab nõukoguga samaväärse õiguse võtta vastu õigusakte valdkondades, mille puhul parlamendiga varem ainult konsulteeriti või teda üldse ei kaasatud, näiteks seaduslik sisseränne, õigusalane koostöö kriminaalasjades ning kaubanduspoliitika, põllumajanduse ja kalanduse mõningad aspektid. Uue lepinguga saavutatakse Euroopa ja riikide tasandil suurem läbipaistvus ja demokraatia ning lisaks sellele tuuakse lepingu abil esimest korda Euroopa Liidu õigusraamistikku kohalik ja piirkondlik mõõde, mis aitab tagada seda, et otsused langetatakse kodanikele võimalikult lähedal.

Parlamendi eelmise koosseisu ametiaja jooksul võttis Euroopa Liit endale võitluses kliimamuutusega juhtrolli. Otsustavaks sammuks meie keskkonna kaitsmisel oli kliimamuutuse õigusaktide paketi heakskiitmine. Paketi eesmärk on vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 20 % võrra 2020. aastaks. See töö peaks jätkuma Euroopa Parlamendi järgmise koosseisu ametiajal. Järgmistel aastatel on oluliseks prioriteediks ka energiaallikate mitmekesistamine.

Täna seisame vastamisi tõsise majandus- ja finantskriisiga. Kodanikud muretsevad oma töökohtade, laenude ja igakuiste arvete maksmise pärast. Need on tõelised ja elulised raskused, millega Euroopa valijad toime tulema peavad. Ükski riik ei suuda neid probleeme üksinda lahendada. Euroopas vajame nende probleemide üleeuroopalikku lahendust.

Euroopa Parlament on nõudnud finantsturgude rangemat reguleerimist ja pangandussüsteemi suuremat läbipaistvust. Ta annab oma panuse kodanike usalduse taastamisse ja sotsiaalsel turumajandusel põhineva tuleviku ülesehitusse - turg peab olema inimeste teenistuses.

Euroopa Liidul on vahendid, millega saame vastu astuda tuleviku väljakutsetele. Praegu on väga hea aeg Euroopa projektile uue suuna, dünaamika ja nägemuse andmiseks. Ma loodan, et Eesti kodanikud kasutavad 7. juunil oma olulist demokraatlikku õigust hääletada, et teha oma valik. Euroopa Liit mängib kõigi meie tulevikus olulist rolli.

Eelseisvad valimised annavad kodanikele võimaluse tõstatada oma probleeme kandidaatide vahendusel ja hääletada sellise Euroopa Liidu poolt, millist nad sooviksid näha. Kui teile läheb korda, milliseid otsuseid Brüsselis ja Strasbourgis langetatakse ning kes neid otsuseid langetab, siis tehke oma hääl kuuldavaks. Ütle oma sõna!