Euroopa on rekka ja viljapeades möllav lehm
Eesti noored ootavad Euroopa Parlamendilt abi Hiiumaa piimakarjadele ja vajadusel jõulist majanduspoliitikasse sekkumist.
Triin Oppi
"Samuti joonistasin ma tuumareaktori ja ühe toreda põllumaa, kus on lehm, kes möllab viljapeade seas," selgitab kelmikalt Hannes Nõgisto, kes on üks tosinast 15-19aastasest noorest, kes on saanud ülesandeks visandada pilt millestki või kellestki talle Euroopa Parlamenti (EP) või laiemalt Euroopa Liitu (EL) sümboliseerivast.
Nõgisto täpsustab, et see möllav lehm ja tema hinnangul kunstiliselt just mitte kõige paremini õnnestunud tuumareaktor kujutavad majandust, sealhulgas põllumajandust, ja energeetikat, mis on ühed tähtsaimad ELi koostööd iseloomustavad valdkonnad. "Selle olen ma ka ära märkinud siin vikerkaare all käepigistuses," viitab Nõgisto. "EL tähendab minu jaoks ühtsust, tolerantsi ja koostööd."
Selliste mitmetahuliste ja mõtestatud teosteni ei jõua noored teps hõlpsasti. Kuuldes pealtnäha lihtsast ülesandest kujutada Euroopat, jäävad kõik nad tühja pilguga valget paberit vaatama - ja seda nii mõnekski ajaks. Viis aastat pärast Eesti ELi astumist ja teist korda EP valimiste eel, on Euroopasse kuulumine muutunud küll iseenesestmõistetavaks, kuid samal ajal ikkagi kaugeks ja keeruliseks.
Sander Tasa joonistab hoolikalt kaugsõiduauto, mille kabiinil seisab kiri "Euroopa Parlament" ja haagisel "Euroopa Liit". Tasa sõnul on Euroopa justkui rekka, mis sõidab mööda pikka maanteed läbi ajaloo.
Noorte joonistustelt ei puudu üldised ELi sümbolid nagu tähed, euroraha kupüürid ja Euroopa kaart ning lisaks ühtsust tähistavad käed; laevad, lennukid ja passid, mis viitavad hõlpsamale reisimisele.
"Algul ma mõtlesin, et joonistan ELi maja, et see on nagu kodu. Kuid siis ma mõtlesin, et kodu on natuke liiga isiklik," alustab oma maakera ja purjekaga pildi tagamaade lahkamist Mari Haamer. "EL on nagu laev, mida ei saa väga juhtida, aga me oleme seal peal ning meid mõjutab, kuhu see laev läheb. Lisaks joonistasin ketid USA ja Venemaa külge. EL on justkui vaba, aga tegelikult ikka päris vaba ei ole."
Haamer lisab, et ilma ELita oleksid kõik liitu kuuluvad 27 riiki justkui omaette väikesed ja hapramad purjed merel, koos on nad mõnes mõttes tugevad, samas ka sarnasemad, igavamad ja seotumad.
Vestlusringi ainuke tudeng, õigusteadust õppiv Oliver Ruus, kes on joonistanud vildaka paragrahvi ja selle jutumärkidessegi pannud, teatab alustuseks, et tema on vähe skeptilisem. "EP aktid ei ole ikkagi kõige paremad - liiga keerulised ja liiga laialt mõistetavad," leiab Ruus, kes on olnud Eesti Mudel EP president. "Ja jutumärgid peaksid sümboliseerima just seda, et neil ei ole erilist võimu liikmesriikides."
Hanna-Liis Sillar näeb aga ELis ja EPs kaitsvat ja ühendavat kindlust, mille ta ka paberile on visandanud. "Seda oli hea lihtne joonistada," kihistab Sillar selgituseks naerda, kuid täpsustab siis kohe, et kindlasti ei ole EL lihtne.
Nii nagu kõik noored leiavad, et EL ja EP ühendavad Euroopat, on nad ka ühel nõul, et üldiselt teavad inimesed neist väga vähe ja huvigi ei ole just teab mis suur. Ruusi sõnul teab enamik tema tutvusringkonnast küll põhilist ELi kohta, kuid EP tööst väga-väga pinnapealselt. Pole siis ime, kui maad võtavad väärarusaamad.
Kari Kalk näeb teadmatuse tagamaid. "EP tööd on väga raske ette kujutada. Hääletamine on väga väike osa sellest tööst. Komisjonide töö on väga oluline," märgib ta. "See ei kipu kohale jõudma inimesele, kellel ei ole seda [EP] kogemust."
Ometi arvavad osad vestlusringi noored, et EP-l on EL-is mängida kõige tähtsam roll - see liitvat kõik asjad kokku ning vähemalt teoreetiliselt võiks esindada kõiki rahvaid ja riike, tuues kõigile head.
Samas tõdevad noored, et tihtilugu paistavad väiksed ELi liikmesriigid suurte varju jäävat. See olevat aga paratamatu maailmakorra osa ning EPs saavad väikeriigid vähemasti oma sõna teatavaks teha.
Kuid kui EP on nii keeruline, Eestil kui väikeriigil paistab seal oma kuue saadikuga olevat sedavõrd õhkõrn hääleke ning EP töö tundub mõnikord suisa tuuletallamine, siis miks on noorte hinnangul ometi oluline sellest huvituda?
"Ma tahan teada, mis nad seal teevad, sest kui pärast on midagi, millega mina nõus ei ole, on väga nõme ja minu enda süü, et ma seda asja ei uurinud," põrutab Sven-Joonatan Siibak, kes ei varja oma teatavat eurovastasust. "Ja samas saan ma siis mõjutada neid asju, mida ma tahan, et ei tehtaks."
Jättes kõrvale EP võimaluste piirid, siis mida ootavad noored, et eurosaadikud Brüsseli ja Strasbourgi koridorides ära teeksid?
Vestlusring elavneb. Mitmest suust kõlab keskkond, energia ja majandus - kõik kuumemast kuumemad teemad. "ELi majandus peab olema elujõuline ja innovaatiline," on tudeng Ruus kindel, et majandus peab olema liidu selgroog. "Siin peab EL sekkuma kasvõi liikmesriikide sisepoliitikasse, kui tehakse liidule väga kahjulikke otsuseid."
Kalk teab täpsustada, et just majandusküsimustes on EP-l jõudu sekkuda ning toonitab, et eurosaadikud ei tohiks liikmesriikidel lasta enesesse tõmbuda. "Euroopa suur ühine turg on üks suuremaid boonuseid ELi juures," lisab ta.
Euroopat muu hulgas kepsutava lehmana kujutanud Nõgisto hinnangul peaksid eurosaadikud aga vaeva nägema ja rohkem koostööd tegema teisteski valdkondades kui majanduses. Näiteks tuleks pingutada ühtse tee leidmisel just välispoliitilistes küsimustes, kus on Nõgisto sõnul väga palju lahkarvamusi, mistõttu Euroopa ühine sõna nende probleemide lahendamises ei loe. Mullune Gruusia sõda, Läänemere põhja planeeritav Nord Streami gaasijuhe, Kosovo kriis on vaid mõned näited.
Noored jäävad samas realistideks ja tõdevad, et Euroopa ühtset välispoliitikat on väga raske saavutada, hoopistükkis vastunäidustatud on selle peale surumine. Ideaal aga jääb.
"Põllumajandusega on Eestis väga kehvasti," läheb nooruke euroskeptik Siibak konkreetsete probleemide kallale ja toob näiteks Hiiumaa piimakarjade kurva saatuse.
Saaremaa Liha- ja Piimaühistu langetas selle aasta alguses piima kokkuostuhinna niivõrd madalale, et hiiu tootjatel on raske majanduslikult toime tulla. Hiidlased on rääkinud isegi karjade hävitamisest, tootmise hukust ja saarele piima sisse toomisest mandrilt.
Siibaki hinnangul võiks EL mängida suisa juhtrolli Hiiumaa piimanduse päästmisel, aidata hiidlastel elujõuliselt ühistu käivitada, et kohapeal saaks oma piima töödelda ja poodidesse viia.
Teiseks ootaks Siibak Euroopast abi Eesti kultuurivarade säilitamisel ja kultuuri arendamisel. Ning miks mitte - ehk võiks koos avaldada survet Venemaale, et Voronežist lõpuks tagasi saada Tartu Ülikooli varad, leiab noormees.
Elina Vilja on värske autojuhilubade omanik, mistõttu on tema üheks südameasjaks Eesti teede olukord. "Enne ma ei pannudki seda eriti tähele, kuid... algul ei saanud üldse aru, miks inimesed kritiseerivad, kuid osades kohtades on [teedel] ikka päris hullumaja," kurdab ta ning vaatab abisooviga Brüsseli suunas.
Koolipinkide kulutajaile kohaselt valutab vestlusringi tosin noort südant ka hariduse käekäigu pärast nii kodusel Eestimaal kui ka laiemalt Euroopas. Vilja hinnangul tuleks rohkem väärtustada ja tõhustada kutseharidust. Siibak ootab Euroopalt enam Eesti teadlaste tunnustamist. "Eestis lähevad väga paljud ülikooli õppima. EL peaks ehk vaatama, et meil võiks teadust arendada. Näiteks teadusparke rajada," käib ta idee välja.
Kari Kalk märgib üldistavalt, et EL võiks rohkem toetada lõimumist hariduses, soodustada näiteks õpilasvahetust.
N-ö tavapäraste europrobleemidega, aga miks ka mitte noorte südameil olevate küsimustega tegelemiseks saavad sajad miljonid eurooplased, sealhulgas eestlased, valida juuni algul oma saadikud EPsse.
"Ta peab olema uhkuseks, esindama oma riiki korralikult," vastab Ruus küsimusele, milline peaks olema valituks osutuv tulevane eurosaadik. "Kui ta on enne olnud ainult sõrad vastu, et EL on paha, siis pole tal sinna tõesti asja. See ei ole ilus, et ta on vastane ja siis saab hea sooja koha peale."
Kalk ja Nõgisto ruttavad Ruusi arvamust pehmendama. Kõigil on õigus oma arvamusele, EPs võivad vaated teiseneda ning seal on ju isegi eurovastaseid, märgivad nad. Kalk lisab, et väga olulised on keelte valdamine ja suhtlusoskus, just lobitöö seisukohast.
Haritud igas vallas, laia silmaringiga, aus, väga tark, teotahteline; teadma vanast, kuid olema avatud ka uutele suundadele. Noorte nägemuste põhjal visandub silme ette superkangelasest eurosaadik - sinimustvalges kostüümis, eurotähed rinnal siramas ja üliinimesena loodussäästlikult ja innovaatiliselt ilma lennuki abita ise Brüsseli poole lennates.
"Tundma Euroopat, tundma teisi kultuure ja teiste käitumisnorme. Sealjuures jäädes eestlaseks," võtab Ruus märksa proosalisemalt kokku.
"EL on nagu laev, mida ei saa väga juhtida, aga me oleme seal peal ning meid mõjutab, kuhu see laev läheb," võrdleb Mari Haamer.
Noorte nägemus heast eurosaadikust: haritud igas vallas, laia silmaringiga, aus, väga tark, teotahteline; teadma vanast, kuid olema avatud ka uutele suundadele.
Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis palus tosinal noorel vanuses 15-19aastat joonistada pilt millestki või kellestki talle EPd või laiemalt Euroopa Liitu sümboliseerivast.
Oma nägemusi jagasid Tabasalu gümnaasiumist:
- Hanna-Liis Sillar
- Karl-Rasmus Soosaar
- Lisel Kaup
- Sander Kikas
- Sander Tasa
- Elina Vilja
- Sven-Joonatan Siibak
Tallinna Inglise Kolledžist:
- Hannes Nõgisto
- Kaisa Kotkas
- Kari Kalk
- Mari Haamer
Ainukese tudengina osales vestlusringis Oliver Ruus.
Euroopa Parlamendi väljakutsed 2009-2014
- Finantsturu kriis, mis viis 2008. aasta sügisel pangandussüsteemi kokkuvarisemise äärele, avaldab nüüd mõju ülejäänud majandusele - ahenenud krediidivõimalused mõjutavad leibkondade kulutusi ja tööstusinvesteeringuid.
- Majanduskriisi tagajärgede vastu võitlemine, rahvastikumuutuste mõjude käsitlemine ja Euroopa sotsiaalmudeli säilitamine.
- EL peab jätkama läbirääkimisi Kyoto protokolli järgse ülemaailmse kliimaalase kokkuleppe üle, mis tuleks sõlmida 2009. aasta lõpus Kopenhaagenis.
- Kehtivuse kaotanud partnerlus- ja koostöölepingu uuendamine Venemaaga, Venemaalt läbi Ukraina toimuvate gaasitarnete katkemise ärahoidmine, Iisraeli-Palestiina konfliktile lahenduse otsimine.
- Tasakaalustatud rändepoliitika loomine, mis on ühtviisi kasulik nii Põhja- kui ka Lõuna-Euroopale.
- EP järgmisel ametiajal tulevad arutamisele terrorismiaktide ärahoidmise uued meetmed. Olulise tähtsusega küsimus on tasakaalu leidmine julgeoleku ja kaitse ning eraelu puutumatuse ja põhiõiguste vahel.
- Valitavad parlamendiliikmed osalevad 2013. aastaks kavandatud ühise põllumajanduspoliitika suure reformi ettevalmistam
