Kapitalinõuete direktiiv, majanduse elavdamise kava, FIEde võrdne kohtlemine jm

· Kapitalinõuete direktiiv uue finantskriisi vältimiseks
· Majanduse elavdamise kava: abi energeetikaprojektidele
· FIEdena tegutsevate meeste ja naiste võrdne kohtlemine
· Globaliseerumisega Kohanemise Fondi paindlikum kasutamine

Kapitalinõuete direktiiv uue finantskriisi vältimiseks

Täiskogul kiideti heaks kapitalinõuete direktiivi eelnõu, millega ajakohastatakse krediidiasutuste kapitalinõudeid, et suurendada järelevalve ja kriisijuhtimise tõhusust, vältida riskide suurt kontsentreerumist ning saavutada parem kontroll väärtpaberistamise üle. Eelnõu poolt hääletas 454, vastu 16 ja erapooletuks jäi 25 saadikut. Kuna parlament ja nõukogu jõudsid direktiivi osas eelnevalt kokkuleppele, on menetlus sellega lõppenud.  

Parlament käsitles ettepanekut Othmar KARASe (EPP-ED, AT) raportis. Direktiivis nähakse muu hulgas ette järgmised meetmed:

Uus järelevalvekord - luuakse järelevalveasutuste kolleegiumid, et piiriüleste finantsasutustega tegelevad pädevad ametiasutused saaksid teha paremini koostööd. Järelevalveasutuste kolleegiumid peaksid hõlbustama pidevat järelevalve ja hädaolukordadega toimetulekut. Lisaks palutakse Euroopa Komisjonil esitada 31. detsembriks 2009 ettepanek järelevalve suurema integratsiooni saavutamiseks, eesmärgiga luua 2011. aasta lõpuks ELi tasemel järelevalvesüsteem.

Riskide suure kontsentreerumise vältimine - edaspidi ei tohi pank olla ühe kliendi või kliendigrupi kaudu krediidiriskile avatud enam kui 25% ulatuses oma omavahenditest. Seda läve võib ületada ainult krediidiasutuste vahelise krediidiriski puhul, kui läveks on 150 miljonit eurot.

Süsteem tuleb läbi vaadata enne 2011. aasta lõppu, et vajadusel ühtlustada riiklikke süsteeme.

Väärtpaberistamise parem kontroll - kokkuleppe kohaselt peab laenude algsetel väljastajatel olema teatav protsent riskipositsioonidest tulenevatest riskidest, mida nad väärtpaberistavad. Seetõttu peavad nad säilitama vähemalt 5% iga investoritele müüdud või ülekantud väärtpaberistamise seeria nominaalväärtusest. Lisaks peab komisjon saadikute soovil esitama 31. detsembriks 2009 vajadusel ettepaneku selle protsendi suurendamiseks. Eelnevalt peab komisjon konsulteerima Euroopa pangandusinspektorite komiteega ja arvestama rahvusvaheliste arengutega.

Krediidiriski ülekandetehingute töötlemine keskses arvelduskojas - kokkuleppe kohaselt tuleb krediidiriski ülekandetehinguid töödelda keskse osapoole arvelduskojas, mis on asutatud Euroopa Liidus, mida reguleerivad ELi õigusaktid ja mille suhtes ELis teostatakse järelevalvet. Samuti on saadikute arvates vaja paremini reguleerida börsivälist turgu. Euroopa Komisjonil palutakse seetõttu esitada 2009. aasta lõpuks börsivälise turu läbipaistvuse suurendamise ettepanek ning luua keskne arvelduskoda.

Liikmesriigid peavad õigusakti üle võtma 31. oktoobril 2010 ning hakkama seda rakendama alates 2010. aasta lõpust.

Othmar KARAS (EPP-ED, AT)
Dokument: A6-0139/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 06.05.2009
Hääletus: 06.05.2009


Majanduse elavdamise kava: abi energeetikaprojektidele

Majanduse elavdamiseks nähakse ette abikava, mille raames investeeritakse Euroopa energeetikaprojektidesse 3,98 miljardit eurot. Nabucco gaasijuhtmele nähakse ette 200 miljonit eurot ning Soomet ja Eestit ühendav Estlink-2 saab 100 miljonit eurot. Ettepaneku poolt hääletas 526, vastu 64 ja erapooletuks jäi 14 saadikut. Parlament jõudis nõukoguga eelnõu osas kokkuleppele ning menetlus on sellega lõppenud.

Euroopa majanduse elavdamise kavaga eraldatakse 2009. ja 2010. aastal energia- ja lairibainfrastruktuurile 3,98 ning ühise põllumajanduspoliitikaga seotud meetmetele 1,02 miljardit eurot.

Energiainfrastruktuurile nähakse ette 3,98 miljardit eurot järgmiselt:

gaasi- ja elektriinfrastruktuurile 2,365 miljardit eurot;
avamere tuuleenergeetika projektidele 565 miljonit eurot;
süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektidele 1,050 miljardit eurot.
Abikava katab kuni 50% gaasi- ja elektriinfrastruktuuride ning avamere tuuleenergeetika projektide kuludest ning kuni 80% süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide kuludest.

Vahendid Estlink-2 ühendusele ja Nabucco gaasijuhtmele

Abikava näeb Eesti ja Soome vahelisele Estlink-2 ühendusele ette 100 miljonit eurot, Rootsit, Lätit ja Leedut ühendavale energiaühendusele 75 miljonit eurot.

Nabucco gaasijuhtme ehitamiseks nähakse ette 200 miljonit eurot.

Kasutamata vahendid energiatõhususe ja taastuvenergia projektidele

Kokkuleppe kohaselt seirab Euroopa Komisjon abikava rakendamist ning koostab igal aastal raporti, kus tehakse ka järgmise aasta eelarve ettepanek. Kui märtsis 2010 selgub, et prioriteetsete projektide rakendamine on ohus, võib komisjon teha ettepaneku alternatiivsete energiaprojektide toetamiseks.

Vahendid, mida 2010. aasta lõpuks ei ole eraldatud konkreetsetele gaasi- ja elektriinfrastruktuuri, avamere tuuleenergeetika või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektidele, võib eraldada energiatõhususe ning taastuvenergia projektidele.

Eugenijus MALDEIKIS (UEN, LT)
Dokument: A6-0261/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 06.05.2009
Hääletus: 06.05.2009


FIEdena tegutsevate meeste ja naiste võrdne kohtlemine

Täiskogul kiideti heaks raport, milles saadikud soovivad tugevdada füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitset raseduse ja sünnituse puhul ning parandada abistavate abikaasade ja elukaaslaste olukorda. Raporti poolt hääletas 550, vastu 14 ja erapooletuks jäi 57 saadikut. Rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlev eelnõu saadeti naiste õiguste komisjoni tagasi.

FIEdena tegutsevate meeste ja naiste võrdne kohtlemine

Astrid LULLINGi (EPP-ED, LU) raportis meenutatakse, et Euroopa Parlament on komisjoni järjekindlalt üles kutsunud direktiivi 86/613/EMÜ läbi vaatama, eriti selleks, et tugevdada füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitset raseduse ja sünnituse puhul ning parandada abistavate abikaasade olukorda põllumajanduses, käsitöönduses, kaubanduses, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes ning vabakutselistes ametites.

Direktiivis selgitatakse lahti "abistavate abikaasade" mõiste - need on füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasad või - kui neid tunnustatakse liikmesriigi õiguse alusel - elukaaslased, kes vastavalt liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustele osalevad pidevalt füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses, täites samu või abiülesandeid, olemata ettevõtjaga töösuhetes või tema äripartnerid.

Erinevalt Euroopa Komisjonist, kes leiab, et liitumine abistavate abikaasade liitumine sotsiaalkindlustussüsteemiga peaks olema vabatahtlik, leiavad saadikud, et liikmesriigid peavad abistavad abikaasad kohustuslikus korras registreerima ning võimaldama neile liitumist füüsilisest isikust ettevõtjate haigus-, invaliidsus- ja vanaduskindlustusskeemidega.

Abistavate abikaasade sotsiaalkindlustusmaksed peaksid sarnaselt neile välja makstud töötasule olema tegevuskuludena maksudest maha arvestatavad, tingimusel et teenuseid on osutatud nõuetekohaselt ja et tegemist on selliste teenuste eest makstava tavapärase tasuga.

Saadikud soovivad samuti, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmed, et tagada naissoost füüsilistest isikutest ettevõtjatele ja abistavatele abikaasadele õigus nende erivajadustega kohandatud rasedus- ja sünnituspuhkusele. Nimetatud puhkuse kestuse peaksid nad saama ise valida, tingimusel et selle kogupikkus ei ületa direktiivis 92/85/EMÜ sätestatud kestust (hetkel minimaalselt 14 nädalat).

Rasedus- ja sünnituspuhkuse ettepanek parlamendikomisjoni tagasi

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni saadeti tagasi Edite ESTRELA (PSE, PT) raport rasedus- ja sünnituspuhkuse ja isapuhkuse kohta. Vastava ettepaneku poolt hääletas 347, vastu 256 ja erapooletuks jäi 10 saadikut.

Eesti saadiku sõnavõtud

Siiri OVIIR (ALDE, EE) märkis, et töö parem ühitamine pere- ja eraeluga on üks kuuest naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes määratletud esmatähtsast tegevusvaldkonnast. "Teame ju hästi, et Euroopa Liit seisab silmitsi demograafiliste probleemidega, mida iseloomustab väike sündimus ja kasvav eakate osakaal. Kuid probleemi lahenduseks pole kindlasti parim viis see, kui kehtestaksime tööandjale finantssoodustused selle eest, kui nad julgustavad oma naistöötajad lapsi saama," leidis Oviir.

Ta jätkas, öeldes, et: "Emadus ja isadus on põhiõigused, mis on ühiskonna tasakaalu jaoks väga tähtsad. Väga oluline on samuti mõlema vanema osalemine lapse elus ja alates esimestest elukuudest. Kuid ma ei saa nõustuda kohustusliku isapuhkuse kehtestamise sooviga. Sellega teeksime väikelapse perele karuteene - tavaliselt on isa palk kõrgem. Isapuhkuse regulatsioon peab olema paindlik, ainult sel teel saavutame positiivse tulemi."

Abistavate abikaasade koha ütles Oviir, et "on ilmselge, et me peame tunnistama vajadust tõhusamalt rakendada võrdse kohtlemise põhimõtet FIEna tegutsevate meeste ja naiste ning neid abistavate abikaasade suhtes." Oviir märkis samas, et kahjuks ei moodusta abistavad abikaasad ühtset suurt sihtrühma ja enamuses liikmesriikides ei ole reguleeritud ei nende staatust ega ei tunnustata ka nende tööd. "Neil puudub sotsiaalkaitse, nende vaesusrisk on kõrge, täielikult lindpriiks muutuvad nad sotsiaalkaitselisest aspektist lahutuse korral," rõhutas kõneleja ning leidis, et "liitumine sotsiaalkaitsesüsteemiga tuleb muuta abistavate abikaasade suhtes kohustuslikuks ning kehtestada minimaalsete tagatiste raamistik".


Füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdne kohtlemine
Astrid LULLING (EPP-ED, LU)
Dokument: A6-0258/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 04.05.2009
Hääletus: 06.05.2009

Rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamine
Edite ESTRELA (PSE, PT)
Dokument: A6-0267/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 04.05.2009
Hääletus: 06.05.2009


Globaliseerumisega Kohanemise Fondi paindlikum kasutamine

Parlament kiitis heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku, millega laiendatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutusala, vastamaks ülemaailmsele finants- ja majanduskriisile. Ettepaneku poolt hääletas 538, vastu 35 ja erapooletuks jäi 37 saadikut. Parlament ja nõukogu jõudsid eelnevalt kokkuleppele, mistõttu menetlus lõppeb esimese lugemisega.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond asutati 2006. aastal ja see tegutseb 2013. aastani. Fondi eesmärk seisneb globaliseerumise tagajärjel koondatud töötajate tõhusas toetamises. Fondi iga-aastaste vahendite maksimaalne summa moodustab 500 miljonit eurot ja seda kasutatakse tööturupoliitika aktiivsete meetmete toetamiseks, näiteks tööotsingutel abi osutamiseks või täiendõppe ja liikuvustoetuse vormis. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku muuta ajutiselt fondi kasutamise reegleid, et paremini vastata ülemaailmsele finants- ja majanduskriisile.

Gabriele STAUNERi (EPP-ED, DE) raportis kiidavad parlamendiliikmed Euroopa Komisjoni ettepaneku väikeste muudatustega heaks.

Kokkuleppe kohaselt:

· laiendatakse fondi reguleerimisala vastuseks ülemaailmsele finants- ja majanduskriisile. Liikmesriigid peavad tõestama otsest seost koondamiste ja finants- ja majanduskriisi vahel;
· koondamiste künnist vähendatakse 1000 töötajalt 500 töötajale;
· fondi sekkumismäära suurendatakse 50%-lt 65%-le.

Määrus hõlmab kõiki taotluseid, mis tehakse pärast 1. maid 2009 ja enne 31. detsembrit 2011.

Eesti saadiku sõnavõtt:

Katrin SAKS: (PSE, EE) tervitas oma sõnavõtus globaliseerumisfondi ümberkujundamist. Saks märkis, et "Eestis ei ole seda fondi kasutatud ja kui ma uurisin, miks, siis öeldi mulle, et tingimused on väga rasked ja see piir, mis siiamaani oli tuhat inimest, ei andnud selleks võimalust". Saks selgitas, et "meil ei olegi nii suuri ettevõtteid, väiksemamahulisi on pankrotti küll läinud. Nii et selle piiri allaviimine viiesaja peale annaks kindlasti ka Eestile - kus on töötuse protsent juba väga kõrge - võimalusi ja kindlasti ka selle finantseerimisprotsendi muutmine on väga kasulik."


Gabriele STAUNER (EPP-ED, DE)
Dokument: A6-0242/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 05.05.2009
Hääletus: 06.05.2009
  

Eesti toimetus
-----------------------------------------------
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901