Varjupaigapakett sai heakskiidu, olukord Moldovas, teenindusajad lennujaamades, Lissaboni leping

Varjupaigapakett sai heakskiidu
Saadikud mõistavad hukka inimõiguste rikkumised Moldovas
Teenindusajad lennujaamades - ajutine erand "kasuta või kaota" eeskirjadest
Lissaboni leping ja Euroopa Parlamendi uued pädevused

Varjupaigapakett sai heakskiidu

Täiskogul kiideti heaks varjupaigapakett, mille eesmärgiks on parandada Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi toimimist ning tugevdada varjupaigataotlejate õigusi. Parlamendiliikmed võtsid vastu muudatused, millega suurendatakse liikmesriikidevahelist solidaarsust varjupaigataotluste käsitlemisel.

Varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded

Antonio MASIP HIDALGO  (PSE, ES) raportis kiideti heaks ettepanek, mille eesmärgiks on tagada varjupaigataotlejatele sobivad vastuvõtutingimused. Paika pannakse majutust, toitlustust, riideid, tervishoidu, rahalisi vahendeid, liikumisvabadust ning töötamist puudutavad standardid.

Direktiivi kohaselt tuleb kinnipidamisotsuste tegemisel võtta iga juhtumit eraldi arvesse ning varjupaigataotlejaid ei tohi kinni pidada vanglates, vaid seda tuleb teha spetsiaalsetes asutustes. Varjupaigataotlejate kinnipidamisotsust tohiks üldjuhul teha vaid kohtuasutus ning haldusvõimud võivad seda teha vaid erandkorras ja kuni 72 tunniks. Varjupaigataotlejaid tuleb kinni pidamisest informeerida nende jaoks aru saadavas keeles või keeles, mille puhul on põhjust eeldada, et varjupaigataotleja seda mõistab. Neile tuleb nende anda soovi korral anda tasuta õigusabi. Samuti on neil õigus arstiabile ning sobivale psühholoogilisele toele.

Parlamendiliikmed ütlevad, varjupaigataotlusi tuleb kiiresti menetleda ning et varjupaigataotlejast sõltumatud viivitused ei tohi kinnipidamisperioodi pikendada. Saadikud leiavad ka, et kuus kuud pärast varjupaigataotluse esitamist tuleb taotlejale tagada ligipääs tööturule. Alaealistele tuleb kolme kuu jooksul tagada ligipääs haridusele.

Samuti sisaldab tekst erisätteid haavatavate inimeste, nt alaealiste, saatjata alaealiste, rasedate ning piinamisohvrite kaitseks. Liikmesriigid peavad varjupaigataotluse saamisel kontrollima, kas tegemist on haavatava isikuga ning kui on, võtma erivajadustega isiku eriolukorda arvesse.

Raporti poolt hääletas 431, vastu 69 ja erapooletuks jäi 43 saadikut.

Varjupaigataotlejate ümberpaigutamine

Jeanine HENNIS-PLASSCHAERTi  (ALDE, NL) raport käsitleb varjupaigataotluste menetlusprotsessi. Ettepanekuga soovitakse tagada isikute parem kaitse ning samas tegeleda juhtudega, kus teatud liikmesriigi varjupaigasüsteemid on suure surve all.

Ettepanekuga tehakse vastutuse kindlaks määramise protsess kiiremaks, sest paika pannakse tähtajad. Samuti püütakse tagada, et varjupaigataotlejatele oleks tagatud teatud õiguslikud garantiid, nt apellatsiooniõigus ümberpaigutamisotsuste puhul, õigus õigusabile, esindamisele ning perekondade ühendamisele.

Saadikud toetavad neid põhimõtted, ent leiavad, et liikmesriikidevahelist solidaarsust tuleks suurendada. Nt tuleks moodustada riiklike varjupaigaküsimuste eksperdirühmad, mis abistaksid liikmesriike, kus tegeldakse suure hulga varjupaigataotlejatega. Samuti tuleks luua ümberpaigutamise programmid, mille kaudu ühes riigis rahvusvahelise kaitse saanud isik võetaks vastu teises liikmesriigis. Saadikud ütlevad, et sellised mehhanismid peavad jõustuma hiljemalt 31. detsembril 2011.

Raporti poolt hääletas 398, vastu 56 ja erapooletuks jäi 65 saadikut.

Sõrmejälgede andmebaas

Dublini süsteem ei toimiks ilma andmebaasita, mille abil saab identifitseerida kolmandate riikide kodanikud, kes on juba esitanud varjupaigataotluse mistahes ELi liikmesriigis. Digitaalsete sõrmejälgede andmebaas Eurodac on kasutusel alates 2003. aastast. Euroopa Komisjoni ettepanekuga püütakse parandada süsteemi toimimist ning panna paika andmekaitset puudutavad reeglid. Liikmesriigid on edaspidi kohustatud kustutama teabe, mida enam ei vajata sellel eesmärgil, milleks seda teavet koguti. Nicolae Vlad POPA (EPP-ED, RO) raportis toetavad saadikud komisjoni ettepanekut, ent teevad ka mõningaid tehnilisi muudatusi

Raporti poolt hääletas 445, vastu 76 ja erapooletuks jäi 8 saadikut.

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine  

Jean Denise LAMBERTi (Greens/EFA, UK) raportis kiidavad parlamendiliikmed heaks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise. Tugiameti loomise eesmärk on pakkuda vajalikku eksperttuge Euroopa ühise varjupaigapoliitika elluviimiseks ning edendada liikmesriikidevahelist koostööd, et toetada erilise surve all olevaid liikmesriike. Sellised liikmesriigid võivad esitada ametile taotluse varjupaigatugirühma saatmiseks. Eelnõus käsitletakse ka varjupaigatugirühma liikmete tsiviil- ja kriminaalvastutust.

Saadikud soovivad, et amet koostaks koostöös ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega koolitusprogramme riigiteenistujatele ja kõikidele liikmesriikide varjupaigamenetlusse ametlikult kaasatud riigiasutustele või teistele üksustele. Samuti peaks amet võtma kasutusele varajase hoiatamise süsteemi, mille kaudu teavitataks liikmesriike ja komisjoni suure hulga kaitse taotlejate võimalikust saabumisest, ning süsteemi, mille raames pakutakse ümberasumise abi. Raporti poolt hääletas 467, vastu 42 ja erapooletuks jäi 18 saadikut.

Lisaks võeti vastu Bárbara DÜHRKOP DÜHRKOPi (PSE, ES) raport, mis käsitleb Euroopa Pagulasfondi vahendite ümbersuunamist varjupaigaküsimuste tugiameti rahastamiseks. Raporti poolt hääletas 482, vastu 40 ja erapooletuks jäi 19 saadikut.

Euroopa Pagulasfond aastateks 2008-2013 (otsuse nr 573/2007/EÜ muutmine)

Bárbara DÜHRKOP DÜHRKOP (PSE, ES)
Dokument: A6-0280/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 06.05.2009
Hääletus: 07.05.2009

Varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded (uuesti sõnastamine)
Antonio MASIP HIDALGO (PSE, ES)
Dokument: A6-0285/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 06.05.2009
Hääletus: 07.05.2009

Kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku poolt mõnes liikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus (uuesti sõnastamine)

Jeanine HENNIS-PLASSCHAERT (ALDE, NL)
Dokument: A6-0284/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 06.05.2009
Hääletus: 07.05.2009

Sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamine (uuesti sõnastamine)
Nicolae Vlad POPA (EPP-ED, RO)
Dokument: A6-0283/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 06.05.2009
Hääletus: 07.05.2009

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine
Jean Denise LAMBERT (Greens/EFA, UK)
Dokument: A6-0279/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 06.05.2009
Hääletus: 07.05.2009

Saadikud mõistavad hukka inimõiguste rikkumised Moldovas

Saadikud mõistavad teravalt hukka ulatusliku ahistamise, tõsised inimõiguste rikkumised ja kõik muud Moldova valitsuse poolt parlamendivalimiste järel võetud ebaseaduslikud meetmed. Vastuvõetud resolutsioonis nõutakse eriuurimist seoses juhtumitega, kus inimesed said valimistele järgnenud sündmuste käigus surma ning palutakse, et nõukogu kaaluks õigusriigimissiooni saatmist Moldovasse. Resolutsiooni poolt hääletas 467, vastu 27 ja erapooletuks jäi 18 saadikut.

Parlament kinnitab oma pühendumust jätkata "mõttekat ja eesmärgile suunatud dialoogi" Moldovaga, kuid peab väga oluliseks rakendada õigusriigi põhimõtteid ja inimõiguste austamist käsitlevaid tõhusaid sätteid.

Saadikud rõhutavad, et komisjon, nõukogu ja liikmesriigid peavad Euroopa naabruspoliitikat ja eelkõige uut idapartnerluse programmi täielikult ära kasutama, et saavutada Moldova Vabariigis ja teistes ELi idapoolsetes naabermaades suurem stabiilsus, parem valitsemine ning tasakaalustatud majandusareng. 2009. aasta juuniks on seatud eesmärk alustada ELi ja Moldova koostöönõukogus kõnelusi uue lepingu sõlmimiseks Moldova Vabariigi ja ELi vahel.

Parlamendiliikmed on seisukohal, et usaldusväärsuse säilitamiseks Moldova Vabariigi kodanike silmis peaks EL osalema praeguse olukorra lahendamises ennetavalt, põhjalikult ja igakülgselt. Saadikud nõuavad tungivalt, et nõukogu kaaluks õigusriigimissiooni saatmist Moldova Vabariiki, et aidata õiguskaitseorganeid, eriti politseid ja kohtusüsteemi, nende reformimise protsessis.

Resolutsioonis nõutakse eriuurimist seoses juhtumitega, kus inimesed said valimistele järgnenud sündmuste käigus surma, samuti seoses kinnipidamiste ajal toimunud väidetavate vägistamiste ja väärkohtlemisega ja seoses poliitilistel põhjustel toimunud vahistamistega, nt Anatol Matasaru ja Gabriel Stati vahistamisega. Samuti nõutakse, et Moldova ametivõimud lõpetaksid viivitamatult kõik ebaseaduslikud vahistamised.

Saadikud on eriti mures ebaseaduslike ja omavoliliste vahistamiste ning kinnipeetavate inimõiguste ulatusliku rikkumise pärast, eriti mis puudutab õigust elule, õigust mitte olla füüsiliselt halvasti koheldud, piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud või karistatud, õigust vabadusele ja julgeolekule, õigust õiglasele kohtumõistmisele ning kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabadusele, samuti tõsiasja üle, et selline väärkohtlemine jätkub endiselt.

Lisaks mõistetakse hukka Moldova ametivõimude poolt ajakirjanike, kodanikuühiskonna esindajate ja opositsioonierakondade vastu suunatud ahistamine, eriti ajakirjanike vahistamised ja väljasaatmised, veebisaitidele ja telejaamadele juurdepääsu tõkestamine, propaganda edastamine avalik-õiguslikel kanalitel ning opositsiooni esindajatele riiklikele meediakanalitele juurdepääsu keelamine.

ELi riigi osalus ei ole tõestatud

Saadikud rõhutavad, et ei ole ilmnenud mingeid tõsiseid viiteid ega tõendeid, mille alusel võiks võtta mis tahes ELi liikmesriiki viimaste nädalate vägivaldsete sündmuste eest vastutavaks ning nad nõuavad koheseid ja kindlaid tõendeid Moldova valitsuse väidete kinnituseks, mis puudutavad meeleavaldajate oletatavat kriminaalset tegevust ja välisriikide valitsuste kaasatust.

Lisaks mõistetakse hukka Moldova võimude otsuse saata riigist välja Rumeenia suursaadik ja kehtestada selle Euroopa Liidu liikmesriigi suhtes viisanõue. Saadikud rõhutavad, et ELi kodanike diskrimineerimine nende kodakondsuse alusel on lubamatu ning kutsub Moldova võime Rumeenia kodanike suhtes viisavabadust taastama. Samuti nõutakse, et nõukogu ja komisjon vaataksid ühtlasi läbi ELi viisasüsteemi Moldova Vabariigi suhtes, et kergendada Moldova kodanikele viisade andmise tingimusi, eelkõige rahalisi tingimusi ja võimaldada paremini reguleeritud reisikorraldust.

Välismaal elavate moldovlaste hääletamine

Parlamendiliikmed taunivad asjaolu, et Moldova valitsus ei püüdnud vastavalt Veneetsia komisjoni soovitustele muuta hääletamist lihtsamaks välismaal elavatele Moldova kodanikele.

Väljaspool Moldovat elab 500 000 kuni miljon moldovlast, kes ei saanu hääletada. Samuti takistasid Transnistria separatistliku piirkonna de facto ametivõimud suurt hulka Moldova kodanikke valimistel osalemast.

EL peab rohkem sekkuma

Saadikud märgivad, et Euroopa Liit peab tegema kõik temast oleneva, et pakkuda Moldova Vabariigi kodanikele tõeliselt euroopalikku tulevikku. Moldova Vabariigi poliitilisi jõude ja Moldova partnereid kutsutakse tungivalt üles mitte kuritarvitama praegust ebakindlust, et Moldovat Euroopa kursilt kõrvale kallutada.

Komisjonil palutakse esitada Euroopa Parlamendile üksikasjalik aruanne Euroopa vahendite kasutamise kohta Moldova Vabariigis, keskendudes eriti hea valitsemistava ja demokraatliku arengu toetamiseks eraldatud vahenditele. Nõukogu ja komisjoni kutsutakse üles nii volituste kui vahendite osas tugevdama ELi eriesindaja missiooni Moldova Vabariigis.

Arutelu: 23.04.2009
Hääletus: 07.05.2009

Teenindusajad lennujaamades - ajutine erand "kasuta või kaota" eeskirjadest

Parlament kiitis heaks ettepaneku, mille kohaselt on lennuettevõtjatel suvisel lennuhooajal 2010 õigus samasugusele teenindusaegade sarjale, mis neile oli eraldatud suviseks lennuhooajaks 2009. Meede on mõeldud majanduskriisist mõjutatud lennuettevõtjate toetamiseks, et nad ei peaks järsu reisijate- ja kaubaveo nõudluse languse tõttu kartma oma teenindusaegade kaotamise pärast, isegi kui nad kasutavad vähem kui 80% neile eraldatud aegadest.

Saadikud kiitsid Paolo COSTA (ALDE, IT) raportis heaks ettepaneku peatada majanduskriisi tõttu ajutiselt eeskirja "kasuta või kaota" kohaldamine, millega sätestatakse, et lennuettevõtjad kaotavad kõnealustele teenindusaegadele varem omandatud õiguse juhul, kui nad ei kasuta teenindusaegu vähemalt 80% sõiduplaani perioodist. Meede toob lisaks lennuettevõtjatele kasu ka keskkonnale, sest lennuettevõtjad saavad võtta käigust maha lennud, mis on peaaegu tühjad.

Saadikud ei nõustunud siiski ettepanekuga, mille kohaselt komisjon oleks tulevikus saanud otsustada erandi pikendamise üle väljaspool kaasotsustusmenetlust. Raportis öeldakse seetõttu, et komisjon peab jätkama majanduskriisi mõju analüüsi lennundussektorile ning kui talvisel lennuhooajal 2009-2010 peaks olukord veelgi halvenema, võib komisjon teha ettepaneku kõnealuse korra uuendamise kohta talvisel lennuhooajal 2010-2011.

Ettepaneku poolt hääletas 508, vastu 20 ja erapooletuks jäi 7 saadikut.

Paolo COSTA (ALDE, IT)
Dokument: A6-0274/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 07.05.2009
Hääletus: 07.05.2009

Lissaboni leping ja Euroopa Parlamendi uued pädevused

Parlament võttis vastu Lissaboni lepinguga seotud raportid, mis käsitlevad parlamendi uut rolli Lissaboni lepingu rakendamisel, lepingu mõju ELi institutsionaalsele tasakaalule, Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete arendamist, Lissaboni lepingu finantsaspekte ning kodanikualgatuse rakendamist.

Lissaboni lepingu mõju ELi institutsionaalse tasakaalu kujunemisele

Lissaboni lepingu jõustumisel esitavad ELi liikmesriikide valitsusjuhid Euroopa valimistulemuste põhjal Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi, kelle valib Euroopa Parlament. Ka ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametisse nimetamine toimuks Euroopa Parlamendi heakskiidul.

Jean-Luc DEHAENE'i (EPP-ED, BE) raportis leiavad saadikud, et Euroopa Komisjoni uue presidendi ametisse nimetamisel tuleks juba praegu arvestada juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste tulemustega ning et Lissaboni lepingus sätestatud poliitiline konsultatsioonimenetlus fraktsioonide esindajatega tuleks mitteametlikult läbi viia.

Saadikud teevad ka ettepaneku ajakava kohta, mis võimaldaks konsulteerimist läbi viia: 1. ja 2. nädalal pärast Euroopa valimisi moodustataks parlamendifraktsioonid ning 3. nädalal pärast valimisi toimuksid konsultatsioonid Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Parlamendi presidendi vahel, millele järgneksid Euroopa Ülemkogu eesistuja ja fraktsioonide esimeeste vahelised eraldi kohtumised. 4. nädalal pärast valimisi teeks Euroopa Ülemkogu teatavaks komisjoni presidendi kandidaadi, võttes arvesse konsultatsioonide tulemusi.

Parlamendi koosseis

2008. aasta detsembris lepiti kokku üleminekusätetes, mis hakkavad kehtima siis, kui Lissaboni leping ratifitseeritakse pärast juunikuiseid Euroopa Parlamendi valimisi.

Saadikud kutsuvad liikmesriike üles võtma vastu kõik vajalikud siseriiklikud õigussätted, mis võimaldaksid 2009. aasta juunis Euroopa Parlamendi 18 täiendava liikme eelvalimise, et nad saaksid alates Lissaboni lepingu jõustumise kuupäevast osaleda vaatlejatena parlamendi töös. Eestit see ei puuduta, sest Eestil on ka üleminekusätete järgi 6 saadikukohta.

Raporti poolt hääletas 363, vastu 93 ja erapooletuks jäi 19 saadikut.

Riikide parlamentidele suurem roll

Elmar BROKi (EPP-ED, DE) raportis tervitavad saadikud riikide parlamentidele antavaid õigusi, mis suurendavad nende rolli ELi otsustusssüsteemis. Riiklikel parlamentidel on tulevikus õigus olla informeeritud vabaduse, julgeoleku ja õigluse ala poliitikatest ning ettepanekutest muuta aluslepinguid ning uute kandidaatriikide Euroopa Liiduga liitumise avaldustest.

Samuti saavad riiklikud parlamendid õiguse esitada vastuväide teatud ettepanekule (nn oranž kaart), kui nad leiavad, et subsidiaarsuspõhimõtet on rikutud.

Raporti poolt hääletas 379, vastu 65 ja erapooletuks jäi 16 saadikut.

Euroopa Parlamendi uued pädevused

Jo LEINENi (PSE, DE) raportis väljendavad saadikud heameelt selle üle, et Lissaboni lepinguga saab parlament kaasotsustamisõiguse mitmetes valdkondades, kus seda seni ei olnud, eelkõige põllumajandus, justiits- ja siseasjad ning eelarve kõik rubriigid.

Saadikud tunnevad samuti heameelt selle üle, et leping muudab siduvaks põhiõiguste harta, millega kohustatakse ELi institutsioone austama kodanike poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi.

Raportis rõhutatakse lisaks, et liidu välistegevuse laiendamine Lissaboni lepingu kohaselt loob vajaduse uue institutsioonidevahelise tasakaalu järele, mis tagaks parlamendipoolse piisava demokraatliku kontrolli.

Lisaks kutsutakse teisi ELi institutsioone üles alustama läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle, mis hõlmaks peamisi eesmärke, mille Euroopa Liit peab saavutama pärast 2009. aastat. Samuti tuleks arutada, milliseid samme tuleb astuda, et uus leping kujuneks institutsioonide ja liidu kodanike jaoks edukaks.

Raporti poolt hääletas 441, vastu 77 ja erapooletuks jäi 18 saadikut.

Kodanikualgatuse rakendamine

Lissaboni leping näeb ette Euroopa kodanikualgatuse, mille kohaselt miljon erinevate liikmesriikide kodanikku saavad komisjonilt taotleda õigusakti ettepaneku esitamist.

Sylvia-Yvonne KAUFMANNi raportis avaldavad saadikud kodanikualgatusele toetust ning leiavad, et Lissaboni lepingu jõustumisel peaks komisjon esitama kodanikualgatuse korda ja tingimusi käsitleva määruse eelnõu.

Saadikud teevad ka omapoolseid soovitusi selle kohta, mida määrus peaks puudutama. Näiteks leiavad nad, et minimaalselt peaks olema esindatud neljandik liikmesriikidest, kusjuures igast asjaomasest liikmesriigist peab algatust toetama vähemalt 1/500 elanikkonnast. Osaleda võiks liidu kodanikud, kellel on oma liikmesriigi õiguse kohaselt õigus hääletada. Kodanikualgatuse menetlus peaks hõlmama viite etappi: algatuse registreerimine, toetusavalduste kogumine, algatuse esitamine, komisjoni seisukoha avaldamine, kontrollimine, kas nõutud õigusakt vastab aluslepingutele.

Raporti poolt hääletas 380, vastu 41 ja erapooletuks jäi 29 saadikut.

Parlamendi uus roll ja uued kohustused Lissaboni lepingu rakendamisel
Jo LEINEN (PSE, DE)
Dokument: A6-0145/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 06.05.2009
Hääletus: 07.05.2009

Lissaboni lepingu mõju Euroopa Liidu institutsionaalse tasakaalu kujunemisele
Jean-Luc DEHAENE (EPP-ED, BE)
Dokument: A6-0142/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 06.05.2009
Hääletus: 07.05.2009

Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete arendamine vastavalt Lissaboni lepingule
Elmar BROK (EPP-ED, DE)
Dokument: A6-0133/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 06.05.2009
Hääletus: 07.05.2009

Lissaboni lepingu finantsaspektid
Catherine GUY-QUINT (PSE, FR)
Dokument: A6-0183/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 06.05.2009
Hääletus: 07.05.2009

Kodanikualgatuse rakendamine
Sylvia-Yvonne KAUFMANN (GUE/NGL, DE)
Dokument: A6-0043/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 06.05.2009
Hääletus: 07.05.2009

  

Eesti toimetus
-----------------------------------------------
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901