EP info nr. 1 - kosmeetikatoodete ohutus, tubakatoodete aktsiis, ühtekuuluvuspoliitika jm
- Kosmeetikatoodete ohutus
- Tubakatoodete aktsiisimaksu tõstmine
- Ühtekuuluvuspoliitika
- Mitmekeelsus on Euroopa rikkus
KOSMEETIKATOODETE OHUTUS
Parlament toetab Euroopa Komisjoni kosmeetikatooteid puudutava õigusakti läbivaatamise ettepanekut, millega suurendatakse kosmeetikatoodete ohutust ohutushinnangu miinimumstandardite kasutamise abil. Saadikud võtsid vastu muudatusettepanekud, mis puudutavad nanomaterjalide ohutut kasutamist kosmeetikatoodetes, kosmeetikatoodete kasulikkusega seotud väiteid ning võltskosmeetikatooteid. Raporti poolt hääletas 633, vastu 29 ja erapooletuks jäi 11 saadikut.
Dagmar ROTH-BEHRENDTi (PSE, DE) raportis toetavad saadikud Euroopa Komisjoni ettepanekut lihtsustada kosmeetikatooteid puudutavat seadusandlust, võttes 1976. aastal vastu võetud ja vahepeal 55 korda muudetud direktiivi asemel vastu kosmeetikatoodete määruse. Uuesti sõnastamisega tahab komisjon kõrvaldada õigusliku ebamäärasuse ja vastuolud, esitades selleks rea mõisteid ja rakendusmeetmeid. Saadikud toetavad ka määruse teist eesmärki: muuta kosmeetikatooted ohutumaks. Kuna praegu kehtiv kosmeetikatoodete direktiiv ei sisalda selgeid nõudeid kosmeetikatoodete ohutushinnangule, võttis komisjon selleks kasutusele nn miinimumstandardid.
Nanomaterjalide märgistamine ja ohutushinnang
Parlamendiliikmed nõuavad, et nanomaterjale sisaldavate toodete puhul tagataks tarbijakaitse ja inimeste tervise kaitse kõrge tase. Juba praegu sisaldavad paljud turul olevad tooted nanomaterjale. 2006. aastal hindas komisjon nanoosakesi sisaldavate kosmeetikatoodete osakaaluks ligikaudu 5%.
Saadikud soovivad, et Euroopa Komisjoni nõudel esitaks kosmeetikatoodete teaduskomitee arvamuse tootes kasutatud nanomaterjalide ohutuse kohta. Juuksevärvidena, säilitusainetena ja UV-filtritena kasutatavad nanomaterjalid on juba loetletud määruse lisas ning need kantakse pärast kosmeetikatoodete teaduskomiteega konsulteerimist lubatud ainete loetelusse. Saadikud tahavad ka, et kõik nanomaterjali kujul kasutatud koostisained oleksid koostisainete loetelus selgelt esitatud liitega "nano-".
Lisaks soovivad saadikud lisada määrusesse nanomaterjalide määratluse, mida Euroopa Komisjon vaataks seoses teaduse edusammudega regulaarselt läbi. Saadikute määratluse kohaselt on nanomaterjal lahustumatu või bioloogiliselt püsiv, ühe või enama välismõõte või sisemise struktuuriga (mastaabis 1-100 nm) kindlal eesmärgil valmistatud materjal.
Toodetega seotud väidete ühised kriteeriumid
Saadikud leiavad, et tarbijaid tuleb kaitsta toote tõhusust ja muid kosmeetikatoodete omadusi iseloomustavate eksitavate märgete eest. Seepärast tuleb tagada, et reklaamis ja märgistusel võib kasutada ainult märkeid toote tegelike omaduste kohta.
Komisjonil palutakse seetõttu võtta koostöös liikmesriikidega vastu tegevuskava kosmeetikatoodetel kasutatavate märgete kohta ja võtta vastu märgete kasutamiseks vajalike ühtsete kriteeriumide loetelu.
Toodete võltsimine
Võltsitud tooted võivad olla inimtervisele ohtlikud ning kahjustavad Euroopa kosmeetikatööstuse konkurentsivõimet. Saadikud võtsid sellega seoses vastu muudatusettepanekud, mis panevad kohustused turustajatele, importijatele ja jaemüüjatele, kellel on põhjust arvata, et teatav kosmeetikatoode on võltsitud.
Dagmar ROTH-BEHRENDT (PSE, DE)
Dokument: A6-0484/2008
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 23.03.2009
Hääletus: 24.03.2009
TUBAKATOODETE AKTSIISIMAKSU TÕSTMINE
Saadikud toetavad nõuandemenetluse alusel vastu võetud raportis Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud tubakatoodete aktsiisimaksu tõstmist, ent parlamendiliikmed pooldavad väiksemat aktsiisimaksu kasvu ning soovivad anda liikmesriikidele enam aega maksude suurendamiseks. Raporti poolt hääletas 525, vastu 103 ja erapooletuks jäi 45 saadikut.
Saadikud märgivad Zsolt Laszlo BECSEY (EPP-ED, HU) raportis, et inimeste tervise kaitsmiseks tuleks lisaks aktsiisimaksu tõstmisele kasutada samaaegselt tubakatoodete reklaami keeldu ja käivitada koolituskampaaniad.
Suitsupaki aktsiis 2014. aastaks vähemalt 1.50 eurot (23 krooni)
Parlamendiliikmed leiavad, et 1. jaanuariks 2012 peaks aktsiisimaks kõikides liikmesriikides olema vähemalt 64 eurot (980 krooni) 1000 sigareti kohta. 1. jaanuariks 2014 peaks sigarettide aktsiisimaks olema aga vähemalt 75 eurot (1158 krooni) 1000 sigareti kohta (Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt 90 eurot).
Uued miinimummäärad sigaritele, sigarillodele ja tubakale
Saadikute arvates peaks sigarite ja sigarillode miinimumaktsiis olema 2012. aastast 12 eurot/kg ning 2014. aastast 22 eurot/kg.
Sigarettide keeramiseks mõeldud peeneks lõigatud tubaka puhul peaks miinimumaktsiis olema aga 2012. aastal 43 eurot/kg ja 2014. aastast 50 eurot/kg (Euroopa Komisjoni ettepanek oli 60 eurot/kg).
Euroopa Komisjon soovib aktsiisimaksu tõstmist viia läbi kaheastmeliselt - esimest korda 2010. aastal ja teist korda 2014. aastal. Parlamendiliikmed soovivad aga anda liikmesriikidele veidi rohkem aega ja pooldavad maksu tõstmist 2012. ja 2014. aastal.
Kuna tegemist on maksuküsimusega, siis on parlamendil siiski vaid nõuandev roll ning lõpliku otsuse teeb nõukogu ühehäälselt.
Zsolt Laszlo BECSEY (EPP-ED, HU)
Dokument: A6-0121/2009
Menetlus: Nõuandemenetlus (*)
Hääletus: 24.03.2009
ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA
Parlament võttis vastu viis omaalgatuslikku raportit, milles saadikud selgitavad oma vaateid ühtekuuluvuspoliitika osas. Raportites leitakse, et vastutus ja pädevused ELi, liikmesriikide ja piirkondlike ning kohalike omavalitsuste vahel peaksid olema selgelt jagatud ning tehakse soovitusi selle kohta, kuidas linnad saaksid lahendada oma majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme. Samuti toetatakse maaelu- ja regionaalarengumeetmete paremat koordineerimist. Ka võeti vastu mikrokrediidi raport.
Territoriaalne ühtekuuluvus
Lambert van NISTELROOIJ (EPP-ED, NL) raportis käsitlevad saadikud Euroopa Komisjoni viiendat eduaruannet majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta ning territoriaalse ühtekuuluvuse rohelist raamatut. Saadikud leiavad, et edendada tuleks Euroopa Liidu kui terviku polütsentrilist arengut, et leevendada majandustegevuse pealinnadesse koondumisega seotud negatiivseid tagajärgi (keskkonnareostus, ummikud, vaesus).
Saadikud rõhutavad, et tagasi tuleks lükata kõik renatsionaliseerimise katsed ning pühenduda tuleks ühtsele paindlikule ühenduse poliitikale, mis suudab kohaneda kõige asjakohasema sekkumise ulatusega ja mis peaks olema suuteline tegelema ka selliste ühiste probleemidega nagu üleilmastumine, kliimamuutus, demograafilised muutused (sealhulgas vananemine, ränne ja rahvaarvu vähenemine), vaesus ja energiavarustus. Samuti peab ELi ühtekuuluvuspoliitika hõlmama kõiki ELi piirkondi ning vaja on sünergiat ja integreeritud lähenemisviisi erinevate valdkondade poliitika vahel, et saavutada kohapeal optimaalsed tulemused majanduskasvuks ja arenguks. Raporti poolt hääletas 606, vastu 50 ja erapooletuks jäi 29 saadikut.
Parimad tavad regionaalpoliitikas
Constanze Angela KREHLi (PSE, DE) raportis leiavad parlamendiliikmed, et regionaalarenguprojektide jaoks on vaja lihtsamaid menetlusi ning et vastutus ja pädevused ELi, liikmesriikide ja piirkondlike ning kohalike omavalitsuste vahel peaksid olema selgelt jagatud.
Raportis tehakse soovitusi parimate tavade väljaselgitamise kriteeriumite osas (projekti kvaliteet ja uuenduslikkus, mõju tööhõivele ja VKEdele, regioonidevahelise võrgustike ja territoriaalse koostöö edendamine jne), et ületada struktuurifondide kasutamisel esinevad takistused. Lisaks tehakse ettepanekuid selle kohta, kuidas teha parimad tavad osapooltele nähtavamaks ja kergemini ligipääsetavaks. Raporti poolt hääletas 585, vastu 35 ja erapooletuks jäi 42 saadikut.
Ühtekuuluvuspoliitika linnadimensioon
Oldřich VLASÁKi (EPP-ED, CZ) raportis annavad parlamendiliikmed soovitusi selle kohta, kuidas tõsta regionaalpoliitikaga seotud kulutuste kasu linnapiirkondades. Saadikud leiavad, et Euroopa Regionaalarengufondi rahadest tuleks anda üldisi toetusi omavalitsusüksustele ja et rohkem tuleks kasutada erasektori vahendeid. Lisaks rõhutatakse linnade planeerimisel integreeritud lähenemisviisi tähtust ning saadikud nõuavad, et integreeritud lähenemine muudetaks võimalikult kiiresti, ent hiljemalt järgmisel programmiperioodil kohustuslikuks tingimuseks struktuurifondide vahendite ja Euroopa Investeerimispanga laenude eraldamisel ja kasutamisel. Raporti poolt hääletas 592, vastu 47 ja erapooletuks äji 48 saadikut.
Ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu meetmete täiendavus
Wojciech ROSZKOWSKI (UEN, PL) raportis leiavad saadikud, et maaelu arengu ühtekuuluvuspoliitikast eraldamise lähenemisviisi ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi loomist tuleb jälgida väga tähelepanelikult, et hinnata selle tegelikku mõju maapiirkondade arengule. Saadikud usuvad, et maainimeste sissetulekut ning ligipääsu kaupadele ja teenustele saab kõige paremini suurendada toetades mittepõllumajanduslikku tegevust maapiirkondades. Lisaks paluvad saadikud, et komisjon esitaks andmed selle kohta, kas maaelu vahendite kasutamine on paranenud pärast vahendite regionaalpoliitikast lahutamist. Raporti poolt hääletas 626, vastu 34 ja erapooletuks jäi 7 saadikut.
Struktuurifondide määruse rakendamine aastatel 2007-2013
Miroslav MIKOLÁŠIKu (EPP-ED, SK) raportis käsitletakse struktuurifondide määruse rakendamist aastatel 2007-2013. Struktuurifondide maht on 347 miljardit eurot, millest 81,5% eraldatakse lähenemispiirkondadele. Saadikud leiavad raportis, et Lissaboni eesmärkidega seotud projektidele tuleks eraldada rohkem vahendeid ning et vähemalt 5% eraldatavast toetusest tuleks kasutada olemasolevate eluasemete energiatõhususe parandamiseks. Raporti poolt hääletas 565, vastu 75 ja erapooletuks jäi 39 saadikut.
Euroopa algatus mikrokrediidi arendamiseks
Zsolt Laszlo BECSEY (EPP-ED, HU) raportis soovivad saadikud, et Euroopa Komisjon esitaks mikrokrediidi arendamise ettepaneku, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet Euroopas. Komisjoni määratluse kohaselt on mikrokrediit kuni 25 000 euro suurune laen ja mikroettevõte on ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ning mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 2 000 000 eurot. Raporti poolt hääletas 574, vastu 23 ja erapooletuks jäi 12 saadikut.
Territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev roheline raamat ja ühtekuuluvuspoliitika tulevase reformi üle toimuva mõttevahetuse hetkeseis
Lambert van NISTELROOIJ (EPP-ED, NL)
Dokument: A6-0083/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 24.03.2009
Hääletus: 24.03.2009
Parimad tavad regionaalpoliitikas ja takistused struktuurifondide kasutamisel
Constanze Angela KREHL (PSE, DE)
Dokument: A6-0095/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 24.03.2009
Hääletus: 24.03.2009
Ühtekuuluvuspoliitika linnadimensioon uuel programmiperioodil
Oldřich VLASÁK (EPP-ED, CZ)
Dokument: A6-0031/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 24.03.2009
Hääletus: 24.03.2009
Ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu meetmete vastastikune täiendavus ja kooskõlastamine
Wojciech ROSZKOWSKI (UEN, PL)
Dokument: A6-0042/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 24.03.2009
Hääletus: 24.03.2009
Struktuurifondide määruse rakendamine aastatel 2007-2013: riiklikke ühtekuuluvuspoliitika strateegiaid ja rakenduskavasid käsitlevate läbirääkimiste tulemused
Miroslav MIKOLÁŠIK (EPP-ED, SK)
Dokument: A6-0108/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 24.03.2009
Hääletus: 24.03.2009
Euroopa algatus mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet
Zsolt Laszlo BECSEY (EPP-ED, HU)
Dokument: A6-0041/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 24.03.2009
Hääletus: 24.03.2009
MITMEKEELSUS ON EUROOPA RIKKUS
Parlament kiitis heaks mitmekeelsust käsitleva resolutsiooni, milles toetatakse võõrkeelte õpet Euroopas ning rõhutatakse piirkondlike ja vähemuste keelte olulisust. Resolutsiooni poolt hääletas 335, vastu 279 ja erapooletuks jäi 69 saadikut.
Resolutsioonis märgitakse, et erinevate keelte omandamist peetakse kõikide ELi kodanike jaoks kõige tähtsamaks, sest see võimaldab neil täielikult nautida liidu piires vaba liikumisega ja ELi suhetes kolmandate riikidega kaasnevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi hüvesid. Saadikud on seisukohal, et Euroopa keeleline mitmekesisus on tähtis kultuuriväärtus ja oleks vale, kui Euroopa Liit piirduks üheainsa põhikeelega.
Mitme ametliku keelega riigid
Parlamendiliikmed kinnitavad, et väga oluline on kaitsta mitmekeelsust riikides või piirkondades, kus eksisteerivad koos üks või mitu ametlikku keelt. Lisaks rõhutatakse, et mitme ametliku keelega liikmesriikides on tähtis tagada täielik keeltevaheline arusaadavus, eelkõige vanureid puudutavates valdkondades ning õigus-, tervishoiu-, haldus- ja tööhõivesektorites. Neid ametnikke, kes puutuvad oma töös kokku teiste liikmesriikide kodanikega, julgustatakse õppima mõnda teist Euroopa Liidu keelt.
Parlament "ergutab ja toetab vähemuskeelte, kohalike ja võõrkeelte lisamist mittekohustuslikus korras koolide õppekavasse ja/või kogukonnale avatud õppetööväliste tegevuste hulka".
Mitmekeelsuse arendamine
Saadikud leiavad, et subtiitrite kasutamine televisioonisaadetes hõlbustab ELi keelte õppimist ja kasutamist ning aitab paremini mõista audiovisuaalsete toodete kultuurilist tausta.
Saadikud avaldavad kahetsust, et komisjon ei ole seni loonud keelelise mitmekesisuse ja keeleõppe mitmeaastast kava ega Euroopa keelelise mitmekesisuse ja keeleõppe ametit, nagu parlament 2003. aastal nõudis.
Sisserändajad ja mitmekeelsus
Liikmesriike kutsutakse üles käituma ümberasujatega vastutustundlikult, andma neile vajalikud vahendid vastuvõtva riigi keele ja kultuuri õppimiseks, võimaldades neil samas oma keelt säilitada ja julgustades neid sellele. Saadikud on seisukohal, et lapsed peavad enne kooli minekut enda huvides olema suutelised kõnelema selle riigi keelt, kus nad elavad ning seetõttu tuleb väärtustada asukohariigi keele õppimist koolieelses hariduses. Eelkõige piirialadel soovitatakse toetada naaberriikide ja -piirkondade keelte õppimist ning teine õpitav võõrkeel peaks olema rahvusvaheline ühine keel.
Parlament võttis vastu alternatiivse resolutsiooni, sest enamik saadikutest ei toetanud Vasco Graça MOURA (EPP-ED, PT) raporti teatud lõike.
Vasco Graça MOURA (EPP-ED, PT)
Dokument: A6-0092/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 23.03.2009
Hääletus: 24.03.2009
Eesti toimetus
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901
press-et@europarl.europa.eu
