EP info - lennundussüsteemi reform, uuendtoit, ülemkogu tulemused jm

- Euroopa lennundussüsteemi reform
- Uuendtoidu turuleviimisel uued reeglid
- Euroopa Ülemkogu tulemused
- Autotööstuse tulevik
- Biomeetrilised viisad - alla 12-aastastelt sõrmejälgi ei võeta

EUROOPA LENNUNDUSSÜSTEEMI REFORM

Parlament kiitis heaks Euroopa lennundussüsteemi reformi ettepaneku. Ühtse Euroopa taeva lõpuleviimine on vajalik eelkõige selleks, et parandada Euroopa lennundussüsteemi toimivust ohutuse, läbilaskevõime, lendude ja kulude tõhususe ning keskkonnakaitse seisukohast. Kuna nõukoguga jõuti kokkuleppele, on menetlus sellega lõppenud.

Ühtse Euroopa taeva algatus käivitati 2000. aastal ja see muutis lennuliikluse korraldamise ühise transpordipoliitika osaks. Sellest ajast saadik on palju juhtunud. Laienemispoliitika, koos aktiivse naabruspoliitikaga, on laiendanud Euroopa lennundusturu 37 riigini. Laienev ühtne lennundusturg muudab ELi globaalseks jõuks. Lennundussektor kasvab keskmiselt 5% aastas ning prognooside kohaselt aastaks 2020 lennuliiklus kahekordistub. Ühtse Euroopa taeva teise paketi eesmärk on aidata lennundussektoril selle kasvuga hakkama saada ning hoida kokku aega, kütust ja teha lennud odavamaks ning ohutumaks.

Ühtse Euroopa taeva reformi käsitles parlament Marian-Jean MARINESCU (EPP-ED, RO) raportites. Euroopa lennundussüsteemi toimivuse ja säästvuse raporti poolt hääletas 614, vastu 47 ja erapooletuks jäi 24 saadikut. Lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste raporti poolt hääletas 662, vastu 20 ja erapooletuks jäi 11 saadikut.

Euroopa lennundussüsteemi toimivus ja säästvus

Reformiga nähakse ette funktsionaalsete õhuruumiosade väljaarendamise lõpuleviimine aastaks 2012, et saavutada lennuliikluse maksimaalne võimalik maht ja lennuliikluse korraldamise tõhusus.

Lisaks kehtestatakse konkreetsete eesmärkidega tulemuslikkuse kavad navigatsiooniteenuste osutajatele.

Riiklikud järelevalveasutused peavad tagama järjekindla ja tõhusa järelevalve teenuste osutamise üle, et tagada ohutus ja tulemuslikkus.

Samuti nähakse ette Euroopa võrgu haldamise funktsioon, et tagada riiklike võrgustike ühtlustumine.

Lennuväljad, lennuliikluse korraldamine ja aeronavigatsiooniteenused

Lennusüsteemi reformi tulemusel antakse Euroopa Lennundusohutusametile (EASA) suuremad kohustused lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste kohta ühtsete ja siduvate ohutuseeskirjade tagamiseks ning nende eeskirjade täitmise kontrollimiseks liikmesriikides. Selle tulemusel peaks paranema lennuohutus.

Määrus hõlmab kõiki üldsusele avatud ja kommertslendusid teenindavaid lennuvälju. Erandiks on sõjalised lennuväljad ning väga väikesed lennuväljad (maandumisraja pikkus alla 800 m). Samuti võivad liikmesriigid erandi teha lennuväljadele, mis teenindavad alla 10 000 inimese aastas. Määrus kehtestab ühised miinimumnõudmised seadmete, infrastruktuuri, juhtimise ning lennuvälja ümbruse osas ning lennujaama omanikud või käitajad peavad tegutsemisloa saamiseks neid nõudmisi täitma.

Lisaks nähakse ette sidusrühmade nõuanderühm, mis koosneb Euroopa esindusorganisatsioonidest, ning mis nõustab Euroopa Komisjoni lennuväljade, lennuliikluse korraldamise, aeronavigatsiooniteenuste ning lennujuhtidega seotud küsimustes.

Euroopa lennundussüsteemi toimivus ja säästvus
Marian-Jean MARINESCU (EPP-ED, RO)
Dokument: A6-0002/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 24.03.2009
Hääletus: 25.03.2009

Lennuväljad, lennuliikluse korraldamine ja aeronavigatsiooniteenused
Marian-Jean MARINESCU (EPP-ED, RO)
Dokument: A6-0515/2008
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 24.03.2009
Hääletus: 25.03.2009

UUENDSTOIDU TURULEVIIMISE UUED REEGLID

Parlament võttis vastu uuendtoitu käsitleva raporti, milles palutakse, et Euroopa Komisjon keelaks kloonitud loomadest või nende järeltulijatest valmistatud toidu turuleviimise. Saadikud soovivad ka, et nanotehnoloogia abil toodetud toidu puhul kasutataks enne loa andmist riski hindamise erimeetodeid. Saadikud toetavad katsemeetodeid, kus ei kasutata loomi, ning arukaid katsestrateegiaid. Ettepaneku poolt hääletas 658, vastu 15 ja erapooletuks jäi 11 saadikut.

Uuendtoiduks peetakse toitu, mida ELis ei tarvitatud olulisel määral enne 1997. aasta 15. maid, kui võeti vastu esimene uuendtoitu käsitlev direktiiv. Tegu võib olla uute väljatöötatud toodetega (nt nanotehnoloogia abil toodetud toit) või toiduga, mida traditsiooniliselt tarbiti kolmandates riikides.

Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja tsentraliseerida uuendtoidu lubade andmise ja hindamise menetlust. Toiduohutust hindab ettepaneku kohaselt Euroopa Toiduohutusamet, kes võtab arvesse ka eetilisi aspekte.

Saadikud toetasid üldiselt Euroopa Komisjoni ettepanekut, ent võtsid toiduohutust, tarbija-, keskkonna ja loomakaitset ning ettevaatuspõhimõtet silmas pidades vastu muudatusettepanekud, mis puudutavad kloonitud loomadest pärinevat või nanotehnoloogia abil toodetud toitu.

Uuendtoit: kloonitud loomadest valmistatud toidu määrusest välja jätmine

Saadikud leiavad, et kloonitud loomadest ja nende järglastest toodetud toit tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta. Sellist toitu peaks nende arvates reguleerima erimäärus, mille ettepaneku komisjon peaks esitama veel enne uuendtoidu määruse jõustumist. Kuni kloonitud loomi käsitleva määruse jõustumiseni peaks kloonitud loomadest ja nende järglastest toodetud toidu turule toomine saadikute arvates olema keelatud.

Nanotehnoloogia abil toodetud toit peab olema vastavalt märgistatud

Saadikud leiavad, et toitu, mille tootmisel on kasutatud protsessi, mis nõuab riski hindamise erimeetodeid (nt nanotehnoloogia abil toodetud toit), ei tohi kanda ühenduse loetellu seni, kui niisugused erimeetodid on kasutamiseks heaks kiidetud ning nende meetodite põhjal teostatud asjakohane ohutushinnang on näidanud, et vastava toidu kasutamine on ohutu. Praegu olemasolevatest katsemeetoditest ei piisa parlamendiliikmete arvates nanomaterjalidega seotud ohtude hindamiseks ning seetõttu tuleks kiiremas korras välja töötada nanospetsiifilised katsemeetodid, kus ei kasutata loomi.

Saadikud märgivad, et riski hindamisel tuleks vältida loomkatseid (selgroogsete loomadega võib teha katseid ainult viimase abinõuna ning dubleeritud katsed loomadega tuleks keelata) ning edendada tuleb arukaid katsestrateegiaid.

Parlamendiliikmed nõuavad ka, et kõik nanomaterjali kujul kasutatud koostisained oleksid koostisainete loetelus selgelt esitatud. Koostisaine nimetusele peab sulgudes järgnema sõna "nano".

Kartika Tamara LIOTARD (GUE/NGL, NL)
Dokument: A6-0512/2008
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 24.03.2009
Hääletus: 25.03.2009

EUROOPA ÜLEMKOGU TULEMUSED

Saadikud arutasid koos Tšehhi peaministri Mirek Topolánekiga 19.-20. märtsil aset leidnud Euroopa Ülemkogu tulemusi. Ülemkogu põhiteemadeks olid finantsturgude stabiliseerimine, energia, kliimamuutused ning ELi tööhõive- ja majanduskasvu strateegia. Samuti valmistati ette ELi seisukoht G-20 kohtumisel.

Nõukogu kõnevoor

Tšehhi peaminister Mirek TOPOLÁNEK andis ülevaate Euroopa Ülemkogul saavutatust ning tõi esile 400 miljardi euro suuruse stiimulite paketi. Samuti lepiti kokku parema reguleerimise vajaduses ning Topolánek tõi siinkohal esile parlamendi olulise rolli.

Peaminister selgitas, et majanduse taastamise kava näeb energia infrastruktuurile ette 5 miljardit eurot ning lisaks otsustasid liikmesriigid, et vaja on koordineeritud lähenemist energiajulgeoleku küsimusele. Ülemkogul käsitleti samuti Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsiks ette valmistumist.

Välisküsimustest tõi Topolánek esile kokkuleppe Idapartnerluse osas, millele nähakse ette 600 miljonit eurot. 5. aprillil aset leidval mitteametlikul tippkohtumisel USA presidendi Barack Obamaga on olulisemateks teemadeks G-20 kohtumise tulemused, energia- ja kliimaküsimused ning geostrateegilised küsimused.

Komisjoni kõnevoor

José Manuel BARROSO sõnul tõestas täiskogu, et liikmesriigid on ühisel meelel. Lisaks majanduse taastamise meetmetele lepiti kokku regulatiivsete reformide osas, mis tema sõnul viivad ülemaailmsete lahendusteni. Barroso leidis, et ülemaailmsesse finantssüsteemi tuleb süstida eetilisi väärtuseid, et see toimiks kodanike huvides.

Barroso tänas parlamenti toetuse eest Idapartnerlusele ning naabruspoliitikale. Samuti avaldas ta lootust, et finantsturu reguleerimise ettepanekud võetakse parlamendis vastu veel enne valimisi.

Lõpetuseks märkis Barroso, et töötuse määr langeb ka edaspidi ning et töötusega võitlemine on komisjoni kõrgeim prioriteet.

Fraktsioonide kõnevoor

Joseph DAUL (EPP-ED, FR) märkis, et G-20 kohtumisel peavad liikmesriigid tegutsema ühiselt. 400 miljardi euro suurune stiimulite pakett loob tema sõnul ELis töökohti ning rikkust. Daul rõhutas ka, et finantssektorit puudutavad ettepanekud tuleb kiiresti vastu võtta ning lisaks tuleb kliimamuutuste osas partnereid veenda rohkem ära tegema.

Martin SCHULZ (PSE, DE) rõhutas, et eesistujariik peab tagama, et liikmesriigid täidavad endale investeeringutega seoses võetud kohustusi ning keskenduvad tööhõive meetmetele. Schulz leidis ka, et sotsiaalküsimuste tippkohtumine tuleb taastada ning et pärast Euroopa Parlamendi valimisi tuleb parlamendiga Lissaboni lepingu osas konsulteerida.

Graham R. WATSON (ALDE, UK) avaldas toetust ülemkogul kokku lepitud meetmete paketile. Ta oli eriti rahul sellega, et energia, infrastruktuuri, transpordi ja lairibaühendustele eraldatakse 5 miljardit eurot, sest see mõjub positiivselt töökohtade loomisele ning vähendab sõltuvust Venemaa energiast. Siiski ei tohi tema sõnul loobuda taastuvate energiaallikatega seotud teadusuuringutest, sest need on tulevikus seisukohast väga olulised.

Adam Jerzy BIELAN (UEN, PL) avaldas tunnustust Topolánekile, sest Tšehhi näitas, et ka väike Ida-Euroopa riik saab olla edukas eesistujana. Samas avaldas ta ka kriitikat ja leidis, et Idapartnerluse jaoks ei eraldatud piisavalt raha, samuti ei tehtud otsust viisade osas. Bielan ei olnud rahul ka sellega, et majanduse taastamise kava vahendite kasutamisega seotud reeglid on jäigad, mistõttu Poola tõenäoliselt ei suuda suurt osa vahenditest kasutada.

Claude TURMES (Greens/EFA, LU) märkis, et president Roosevelt oli 1930ndatel majandusreformide läbiviimisel edukas nelja asjaolu tõttu: ta reguleeris suurte ettevõtete tegevust; ta tugevdas sotsiaalset süsteemi rikkuse ümberjagamise ning noortele töökohtade tagamise läbi; ta kaasas kõik osapooled ühiskonnas; ja ta tegi majanduslikke investeerinuid Turmes leidis, et EL peaks tegema sama ning peaks keskenduma rohelistele investeeringutele.

Vladimir REMEK (GUE/NGL, CZ) leidis, et kriisist välja saamiseks tuleb taastada inimeste usaldus, ent küsimus on selles, kuidas seda teha. Remeki arvates peaks EL toetama rohelisi tehnoloogiaid, mis tagaks samuti uute töökohtade loomise. Lisaks avaldas ta muret Idapartnerluse pärast, sest tema arvates püütakse selle abil "luua uusi mõjusfääre".

Hanne DAHL (IND/DEM, DK) märkis, et Jacques Delors olevat eelmisel nädalal öelnud, et finantssektori korrastamiseks puudub poliitiline tahe. Dahl leidis, et ülemkogu järeldused olid selles osas tõesti hägused. Lisaks olevat Delors öelnud, et Euroopa majandused on ühisvaluuta jaoks liiga erinevad ning Dahl toetas seda seisukohta.

Eesti saadikute sõnavõtud

Tunne KELAM (EPP-ED, EE) leidis, et ülemkogu julgustav tulemus on see, et 27 liikmesriiki lähevad G-20 tippkohtumisele ühise seisukohaga. Kelam nõustus Topoláneki väitega, et ülemkogu võib nimetada edukaks selles mõttes, et Euroopa Liit ei nõustunud asuma kergema vastupanu teele, mis tähendanuks pankrotistunud ettevõtete massilisi väljaaitamisi ja nende natsionaliseerimist. Kelam leidis ka, et Tšehhi valitsuskriis asetab komisjonile ja president Barrosole suurema vastutuse ühenduse kriisist väljajuhtimisel ning suurema kokkukuuluvuse tagamisel. Kelami arvates peab komisjon pakkuma paindlikumaid mehhanisme ülemkogu poolt otsustatud lisarahade õigeaegseks kasutamiseks. Kõige olulisem on, et komisjon kohandaks raamtingimusi väikeettevõtete ja innovatsiooni toetamiseks. "Just praegu on tähtis investeerida teadusuuringutesse, haridusse ja kutsekoolitusse," rõhutas Kelam.

Kõneleja leidis samas, et "majanduslangus ei õigusta moraalset depressiooni" ning et "nagu tavaliselt, annab kriis võimalused reformide läbiviimiseks". Kelam märkis, et "rahanduskriis võrsub väärtuste kriisist" ning ta leidis, et "taastumine peab algama meie ühisväärtuste, eelkõige solidaarsuse tugevdamisest". Kõige olulisem on Kelami sõnul see, et majanduskriisiga ei tohi õigustada protektsionismi ning Euroopa riigid peavad tegutsema koos arusaamas, et üksteist toetades ning Lissaboni strateegia vaimus reforme läbi viies teeb kriis Euroopa tugevamaks.

Katrin SAKS (PSE, EE) märkis, et energia- ja lairibaprojektid ning otsus suurendada toetusfondi Ida-Euroopa riikidel on hea märk. Ta nentis samas, et "minu jaoks üks märk sellest, mida Euroopa Ülemkogu saavutas või ei saavutanud, on see, mida ütles meie peaminister kui Eestisse tagasi jõudis. Nimelt, et Euroopa on tagasi pöördumas oma põhiväärtuste juurde. Ta viitas sellele, et Euroopas on lahtumas kirg edaspidiste stiimulpakettide osas ning on märk, et pöördutakse tagasi konservatiivse eelarvepoliitika juurde. Esindades ultraliberaalset parteid, pole tema seisukoht üllatuslik, küll aga peegeldab see üldisemat probleemi, et teatud ideoloogilise taustaga valitsusjuhid ei ole valmis tegema julgemaid samme, mis nõuavad visiooni ja võtma vastu meetmeid, mis võivad sattuda konflikti nende ideoloogiliste uskumustega".

Saks viitas seejärel Nobeli preemia laureaadi Paul Krugmani sõnadele, et Euroopa Liidu stiimulpakett ei ole võib-olla piisav - mitte 400 miljardit, vaid 500 miljardit sel aastal ja kolm triljonit võib kokku olla vajalik. "Niisiis, meil on vaja solidaarset tegevust ja aktiivset tegutsemist, mitte nähtamatut kätt", rõhutas Saks lõpetuseks.

Arutelu: 25.03.2009

AUTOTÖÖSTUSE TULEVIK

Parlament võttis vastu resolutsiooni Euroopa autotööstuse tuleviku kohta, milles saadikud märgivad, et ehkki esmane kohustus kriisiga tegeleda lasub tööstusel, on kriisi lahendamiseks vaja liikmesriikide sidusaid ja kooskõlastatud algatusi ning tõelist Euroopa tegevusraamistikku, milles nähakse ette konkreetsed sammud vajalike otsustavate meetmete võtmiseks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Resolutsiooni poolt hääletas 413, vastu 44 ja erapooletuks jäi 29 saadikut.

Saadikud juhivad vastu võetud resolutsioonis tähelepanu sellele, et Euroopa autotööstus, mis annab otseselt ja kaudselt tööd 12 miljonile töötajale ehk 6 protsendile Euroopa Liidu töötavast elanikkonnast, on hetkel väga raskes olukorras.

Vaja on Euroopa tegevusraamistikku

Saadikud märgivad, et "esmane kohustus kriisiga tegeleda lasub tööstusel", ent leiavad samas, et vaja on ELi liikmesriikide sidusaid ja kooskõlastatud algatusi ning "tõelist Euroopa tegevusraamistikku, milles nähakse ette konkreetsed sammud vajalike otsustavate meetmete võtmiseks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil".

Resolutsioonis avaldatakse muret, et mõned liikmesriikide tasandil võetud lühiajalised meetmed võivad pikaajalist konkurentsivõimet kahjustades moonutada konkurentsi ühtsel turul, ning seetõttu palutakse liikmesriikidel tagada edasiste meetmete sidusus, tõhusus ja kooskõlastatus.

Euroopa Komisjonil ja nõukogul palutakse kiirendada, lihtsustada ja suurendada finantsabi andmist autotööstusele, eriti Euroopa Investeerimispanga (EIP) kaudu, ning madala intressiga laenudele riiklike garantiide andmisega.

Komisjonil palutakse koostada suunised ja soovitused autopargi uuendamist toetavate meetmete jaoks, nagu autolammutuskavad ja muud turustiimulid, mis kiirelt ja positiivselt mõjutavad tarbijate nõudlust uute autode järele ning aitavad sõidukite liisinguturgu taaselavdada.

Samuti palutakse komisjonil tagada olemasolevate Euroopa Liidu fondide parim kasutamine töökohtade toetuseks.

Arutelu: 24.03.2009
Hääletus: 25.03.2009

BIOMEETRILISED VIISAD - ALLA 12-AASTASTELT SÕRMEJÄLGI EI VÕETA

Parlament kiitis heaks nõukoguga saavutatud kokkuleppe biomeetriliste viisade kohta. Kokkuleppe kohaselt on alla 12-aastased lapsed sõrmejälgede andmise nõudest vabastatud. Biomeetrilised viisad, mida kasutatakse biomeetrilistes passides, tagavad kõrgema turvalisuse.

Viisainfosüsteemi eesmärgiks on viisade välja andmise menetluse lihtsustamine, tagades samal ajal, et menetlus on kõikjal sama. Selleks on vaja ühiseid konsulaarjuhiseid, mis tagavad, et liikmesriigid annavad viisasid samade kriteeriumite alusel ning et viisad vastavad samadele nõuetele.

Sarah LUDFORDi (ALDE, UK) raporti vastu võtmisega kiitis parlament heaks nõukogu ja raportööri kokkuleppe, mis puudutab biomeetriliste tunnuste viisainfosüsteemi sisestamist.

Biomeetriliste tunnuste (näokujutis ja kümme sõrmejälge) abil saab kindlamini tuvastada viisataotleja isiku ning tagada, et viisa ning passi omanik ja esitaja on üks ja sama isik.

Erand alla 12-aastastele lastele

Läbirääkimistel nõukoguga saavutasid saadikud selle, et alla 12-aastased lapsed vabastatakse sõrmejälgede andmise nõudest. Katsed on nimelt näidanud, et laste sõrmejäljed muutuvad ning ei ole piisava kvaliteediga isiku tuvastamiseks.

14. jaanuaril kiitis parlament heaks sarnase, biomeetrilisi passe puudutava erandi.

Sarah LUDFORD (ALDE, UK)
Dokument: A6-0143/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)
Arutelu: 24.03.2009
Hääletus: 25.03.2009



Eesti toimetus
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901
press-et@europarl.europa.eu