EP info - Atlandi-ülesed suhted, toiduabi programm, turvalisus ja põhivabadused internetis

- Atlandi-üleste suhete seis pärast valimisi USAs  
- Toiduabi jaotamine enim puudustkannatavatele isikutele  
- Turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamine Internetis

ATLANDI-ÜLESTE SUHETE SEIS PÄRAST VALIMISI USA'S

Parlament märgib vastu võetud raportis, et nüüd, kus Barack Obama on ametisse asunud, on vaja uut Atlandi-ülest partnerluslepingut, mis looks suhetele kindlama ja ajakohasema aluse. Saadikud teevad ettepaneku uute institutsioonide, sh Atlandi-ülese assamblee ja poliitikanõukogu loomiseks. Raporti poolt hääletas 503, vastu 51 ja erapooletuks jäi 10 saadikut.

Raportis rõhutatakse vajadust asendada praegune, 1995. aastast pärinev Atlandi-ülene tegevuskava (NTA) uue Atlandi-ülese partnerluslepinguga, mis looks suhetele kindlama ja ajakohasema aluse. Saadikud rõhutavad Francisco José MILLÁN MONi (EPP-ED, ES) raportis, et "ELi ja USA suhted kujutavad endast ELi kõige olulisemat strateegilist partnerlust".

Parlamendiliikmed teevad ettepaneku luua julgeolekupoliitika süstemaatiliseks ja kõrgetasemeliseks arutamiseks ja kooskõlastamiseks Atlandi-ülene poliitikanõukogu. Organit juhiks ELi poolt kõrge esindaja/komisjoni asepresident ja USA poolt riigisekretär, ning kohtumised toimuksid vähemalt iga kolme kuu järel.

Ühtne Atlandi-ülene turg 2015. aastaks

Saadikud nõuavad, et partnerid kasutaksid Atlandi-ülese majandusnõukogu täit potentsiaali majandusliku integratsiooni praeguste takistuste ületamiseks ja ühtse Atlandi-ülese turu saavutamiseks aastaks 2015. Euroopa Komisjonil palutakse koostada üksikasjalik tegevuskava praeguste takistuste kohta, mis tuleb tähtajast kinnipidamiseks kõrvaldada. Komisjon peaks seejuures aluseks võtma Euroopa Parlamendi poolt 2007. aasta eelarve raames heaks kiidetud ja rahastatud uurimuse.

Lisaks rõhutavad saadikud, et Atlandi-ülest majandusnõukogu tuleb kasutada partnerite vahelise makromajandusalase koostöö raamistikuna ning nad soovitavad Euroopa ja USA pädevatel rahapoliitika institutsioonidel tugevdada vastastikust kooskõlastamist.

Atlandi-ülene assamblee

Saadikud leiavad, et uue lepinguga tuleks praegune Atlandi-ülene õigusloojate dialoog (TLD) ümber kujundada Atlandi-üleseks assambleeks, mis toimiks parlamentaarse dialoogi foorumina. Assamblee täiskogu istungid peaksid toimuma kaks korda aastas ja neil peaks osalema võrdne arv liikmeid Euroopa Parlamendist ja USA Kongressi mõlemast kojast.

Assamblee peaks saama teha soovitusi Atlandi-ülesele majandusnõukogule, Atlandi-ülesele poliitikanõukogule ning ELi ja USA tippkohtumistele. Lisaks peaks assamblee kaasjuhatajad olema kutsutud osalema mõlema nõukogu ning ELi ja USA tippkohtumiste avaistungitel.

LKA salavanglad

USA administratsioonil soovitatakse sulgeda kõik väljaspool USAd asuvad kinnipidamiskeskused, teha lõpp kinnipeetavate erakorralistele üleviimistele ning ratifitseerida Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut ja sellega ühineda.

Venemaa-poliitika

Raportis nõutakse, et mõlemad pooled kooskõlastaksid põhjalikult oma Venemaa-poliitikad ning et Venemaaga tehtaks konstruktiivset koostööd seoses mõlemale poolele muret tegevate probleemide, ohtude ja võimalustega, mille hulka kuuluvad julgeolekuküsimused, desarmeerimine ja tuumarelva leviku tõkestamine koos demokraatia põhimõtete, inimõigustealaste nõuete ja rahvusvahelise õiguse austamisega.

Eesti saadikute sõnavõtud

Toomas SAVI (ALDE, EE) tsiteeris president Obama avaldust, et Ameerikal ei ole paremat partnerit kui Euroopa, ning leidis, et tunded on vastastikused. "President Obama valimisvõit märgib uue peatüki algust Atlandi-ülestes suhetes, mis on näinud tõsiseid tagasilööke," ütles Savi ning märkis, et "Euroopa Parlamendi Kanada delegatsiooni aseesimehena pidin ma ühel hetkel isegi tunnistama olukorda, kus Kanada tegutses vahendajana Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel."

Savi tervitas president Obama pühendumist diplomaatiale suhetes Iraani Islamivabariigiga. "Samas, Vaba Iraani Sõprade ühenduse toetajana loodan, et kaasatakse ka Iraani demokraatlik opositsioon," lisas ta, rõhutades kõneluste läbipaistvuse olulisust kõigis aspektides. Kõneleja avaldas lootust, et uus ajastu ELi-USA suhetes laieneb ka USA suhetele kolmandate riikidega. "Euroopa poolt president Obamale seatud lootused peavad nüüd tegudega õigustatud saama," lisas Savi lõpetuseks.

Tunne KELAM (EPP-ED, EE) märkis, et ülemaailmne majanduskriis annab maailma kahele suurimale demokraatiale praktilise põhjuse teha koostööd ühiste väärtuse ja sarnaste majandussüsteemide alusel. Ta viitas hr Severini sõnadele strateegilise vastastikkuse kohta, mille kohaselt Euroopa vajab tugevat USAd ja USA vajab tugevat Euroopat. "Need kaks partnerit peaksid koordineerima oma tegemisi paremini ja tõhusamalt; sellel oleks väga positiivne mõju maailma stabiilsusele ja paljudele konkreetsetele regionaalsetele probleemidele," märkis Kelam.

Kelam nentis, et USA suurem huvi, paindlikkus ja avatus Euroopa suhtes on võimalus, mida tuleb ära kasutada. Samas tuleb tema sõnul alati meeles pidada, et suhted USAga on ELi kõige olulisem strateegiline partnerlus. Kelam rõhutas ka, et praegu ei ole aeg deklaratsioonideks, vaid rakendamiseks. Kelam tõi välja kolm raportis nimetatud prioriteeti: esiteks on vaja ühist tegevuskava, mis sisaldaks eesmärke lühikeses ja pikas perspektiivis ja nii globaalsete kui regionaalsete küsimuste osas; teiseks on vaja uut Atlandi-ülest partnerluslepingut, mis sisaldaks ka majandusnõukogu; kolmandaks tuleks luua Atlandi-ülene poliitikanõukogu ning Atlandi-ülene assamblee.

Francisco José MILLÁN MON (EPP-ED, ES)
Dokument: A6-0114/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 25.03.2009
Hääletus: 26.03.2009

TOIDUABI JAOTAMINE ENIM PUUDUSTKANNATAVATELE ISIKUTELE

Parlament leiab, et ELi puudustkannatavatele inimestele toiduabi jaotamise uus kava peab jääma ühise põllumajanduspoliitika raamesse, olema täielikult ühenduse poolt rahastatud ning et jaotada tuleks vaid ühenduse päritolu tooteid. Raporti poolt hääletas 425, vastu 71 ja erapooletuks jäi 62 saadikut.

Czesław Adam SIEKIERSKI (EPP-ED, PL) nõuandemenetluse raames vastu võetud raportis toetavad saadikud Euroopa Komisjoni ettepanekut lubada osta turult rohkem toitu, sest ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eduka reformi tagajärjel on sekkumisvarud kahanenud, vajadus toiduabi järgi on keerulise majandusolukorra tõttu aga suurenenud. Saadikud toetavad samuti toodete valiku suurendamist, et tagada edendada tasakaalustatud toitumist.

Täielik ühenduse-poolne rahastamine

Samas olid parlamendiliikmed vastu Euroopa Komisjoni poolt välja käidud kaasrahastamise ettepanekule, mille kohaselt liikmesriigid pidanuks maksma 15%-50% toiduainete maksumusest. Saadikud leiavad nimelt, et toiduabi andmise programme tuleks jätkuvalt rahastada täielikult ELi vahenditest, sest mõned liikmesriigid ei saa kavas osaleda, kui kohaldatakse kaasrahastamise määrasid. Lisaks tuleks katta ka toidukaupade veo- ja ladustamiskulud ja otseselt abikava rakendamisega seotud määratud organisatsioonide halduskulud.

Vaid Euroopa päritolu toiduained

Parlamendiliikmed leiavad ka, et programmi raames tuleks jagada vaid ühenduse päritolu toidukaupu, eelistades kohapeal toodetud värskeid toiduaineid.

Taustteave

Alates programmi käivitamisest 1987. aastal on miljonid puudustkannatavad eurooplased saanud toiduabi ühise põllumajanduspoliitika sekkumisvarudest. 1990ndatel reegleid muudeti ning teatud juhtudel võib toitu nüüd osta ka turult.

Euroopa Komisjoni andmetel on programm aidanud üle 13 miljoni inimese. Programmi maht on suurenenud alla 100 miljonilt eurolt 1987. aastal kuni 500 miljoni euroni 2009. aastal. Programmis osalemine on vabatahtlik; 2008. aastal osales programmis 19 liikmesriiki, sh Eesti.

Czesław Adam SIEKIERSKI (EPP-ED, PL)
Dokument: A6-0091/2009
Menetlus: Nõuandemenetlus (*)
Arutelu: 26.03.2009
Hääletus: 26.03.2009

TURVALISUSE JA PÕHIVABADUSTE TUGEVDAMINE INTERNETIS

Saadikud teevad raportis soovitusi selle kohta, kuidas leida tasakaal küberkuritegevuse ja internetikasutajate õiguste vahel: sõna- ja ühinemisvabadus, mittediskrimineerimine ja teised õigused, mida saab kaitsta vaid ELi seadusandluse abil, sest internet ei tunne piire. Raporti poolt hääletas 481, vastu 25 ja erapooletuks jäi 21 saadikut.

Saadikud märgivad Stavros LAMBRINIDISe (PSE, EL) raportis, et "e-kirjaoskamatusest saab 21. sajandi uus kirjaoskamatus" ning et kõigi kodanike jaoks internetile juurdepääsu tagamine on seetõttu samaväärne kooliharidusele juurdepääsu tagamisega, mistõttu "sellist juurdepääsu ei tohiks valitsused või eraettevõtted karistuseks ära keelata".

Andmeedastus ja kaugläbiotsimine

Saadikud nõuavad, et liikmesriigid, kes kuulavad pealt ja jälgivad andmeedastust, olgu siis tegemist oma riigi kodanike poolt või välisriikidest edastatud andmetega, peaksid seejuures rangelt kinni õigusaktides sätestatud tingimustest ja kaitsemeetmetest.

Samuti palutakse, et liikmesriigid tagaksid, et kaugläbiotsimine, kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud, viiakse läbi pädeva kohtuasutuse poolt väljastatud kehtiva läbiotsimismääruse aluse. Komisjoniliikmed leivad lisaks, et kaugläbiotsimise lihtsustatud menetlus on võrreldes otsese läbiotsimisega vastuvõetamatu, sest sellega rikutakse õigusriigi põhimõtet ja õigust eraelu puutumatusele.

Laste kaitsmine

Saadikud nõuavad, et internetti kasutavate laste kaitseks ajakohastaksid liikmesriigid õigusakte eeskätt selleks, et lugeda kriminaalkuriteoks peibutamine (seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimine internetis), nagu see on määratletud Euroopa Nõukogu 25. oktoobri 2007. aasta konventsioonis laste kaitsmise kohta seksuaalse ekspluateerimise ja kuritarvitamise eest.

Ülemaailmsed standardid

Raportis kutsutakse liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles tunnistama, et interneti globaalne ja avatud olemus nõuab ülemaailmseid andmekaitse-, turva- ja sõnavabaduse standardeid.

Saadikud märgivad, et "digitaalne identiteet" on muutumas järjest rohkem meie isiksuse lahutamatuks osaks ning väärib seetõttu kohast ja tõhusat kaitsmist nii erasektori kui ka avaliku sektori osalejate sekkumiste eest. Näiteks tuleks vaadata üle ja määrata piirid nõusolekule, mida kas valitsused või eraettevõtted võivad kasutajatelt nõuda, et loovutada osa oma eraelu puutumatusest, kuna üksikkasutajate ja selliste institutsioonide läbirääkimispositsiooni ja teadmiste vahel valitseb selge tasakaalustamatus.

Eesti saadiku sõnavõtt

Katrin SAKS (PSE, EE): "Head kolleegid. Kas teie kujutate elu ette ilma internetita? Mina igatahes enam ei kujuta. Ma olen Eestist, mis on interneti levi poolest maailmas esirinnas. Ja ilmselt seetõttu on meil ka rohkem kogemusi interneti ohtudega, alates kaks aastat tagasi riigi vastu suunatud kübersõjast, kuni selleni, et meie lapsed on langenud sagedamini kui paljud teised küberkiusamise ohvriks, nagu näitavad rahvusvahelised uuringud.

Mitme viimasel ajal vastuvõetud raportiga on Euroopa Parlament otsinud tegelikult vastust küsimusele: mis on internet? Aktuaalsem küsimus täna on ehk see, kas internetimaailm on justkui eraldiseisev ruum - virtuaalne maailm - mis ei kuulugi pärisellu, või on see osa meie avalikust maailmast? Seda kajastab ka kolleeg Lambrinidis oma raportiga, kui ütleb, et meie põhiülesanne on leida sobiv tasakaal privaatsuse ja turvalisuse vahel.

Internetiõiguste piiramise puhul kasutatakse koheselt sõnavabadust, see kätkeb endas õigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni, aga see tähendab ka vastutust. Tänan raportööri ja soovin kõigile meile jõudu, et me suudaksime leida vastuse küsimusele: mis asi on internet ja kas ja kuidas seda reguleerida? Et internet on globaliseerumise üks selgemaid märke, siis on siin vaja ka rahvusvahelist lähenemist."

Stavros LAMBRINIDIS (PSE, EL)
Dokument: A6-0103/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 25.03.2009
Hääletus: 26.03.2009


Eesti toimetus
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901
press-et@europarl.europa.eu