EP info - Eurovinjeti direktiiv, meretranspordi pakett, ülemkogu ettevalmistamine jm

- Eurovinjett - raskete kaubaveokite maksustamine
- Merenduspakett sai parlamendi heakskiidu
- Ülemkogu, Euroopa majanduse taastamiskava ja Lissaboni strateegia
- Naftatarnetega seotud probleemide lahendamine

EUROVINJETT -RASKETE KAUBAVEOKITE MAKSUSTAMINE

Raskete kaubaveokite maksustamisel peaks arvesse võtma ka nende põhjustatud õhu- ning mürasaastet, leiavad parlamendiliikmed vastu võetud raportis. Tegemist on "aruka" teemaksuga, mille arvutamisel arvestatakse sõiduki keskkonnasõbralikkust, kasutatava tee tüüpi ning sõidu ajahetke. Veoautode maksustamine ummikutega seotud kulude eest on samuti võimalik, ehkki selle arvutusmeetod jäeti tekstist välja. Raporti poolt hääletas 359, vastu 256 ja erapooletuks jäi 86 saadikut.

Saïd EL KHADRAOUI (PSE, BE) raportis toetavad saadikud üldiselt Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega vaadatakse läbi 1999. aasta Eurovinjeti direktiiv. Maksustatavate väliskulude hulka kuuluvad kokkuleppe kohaselt õhu- ja mürasaaste ning tiheda liiklusega teedel võib tipptundidel maksustada ka ummikutega seotud kuludega seoses.

Õhu- ja mürasaaste ning ummikutega seotud kulud

Vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekutele võib maksustada õhu- ja mürasaastega ning ummikutega seotud kulusid.

EPP-ED fraktsioon oli vastu ummikutega seotud kuludega seoses maksustamisele, sest nende sõnul vastutavad ummikute eest ka sõiduautod. Transpordikomisjon soovis lubada ummikutega seotud kulude eest maksustamist, ent täiskogu ei kiitnud neid muudatusettepanekuid siiski heaks.

Kokkuleppe kohaselt võivad liikmesriigid ummikutega seotud makse rakendada tipptundidel teelõikudel, kus on sageli ummikuid. Ummikutega seotud kulude eest ei saa maksustada sõiduautosid, vaid ainult veoautosid. Lisaks peavad ummikumaksude arvutusmeetodid panema paika liikmesriigid ise.

"Arukas" teemaks

Eurovinjeti direktiivis nähakse ette selline teemaksu arvutamise meetod, mis võtab arvesse sõiduki keskkonnasõbralikkust (Euro 0 kuni Euro 6), kasutatava tee tüüpi ning ajahetke, mil teed kasutatakse (tipptundidel kõrgem maks). Elektroonilised teemaksu kogumise süsteemid arvutavad vastavate kriteeriumite alusel välja täpse maksu.

Tulude eraldamine "rohelise" transpordi edendamiseks

Parlamendiliikmed leidsid, et maksustav liikmesriik peab tagama, et maksust saadav tulu eraldatakse eelkõige maanteetranspordi väliskulude vähendamiseks ja võimaluse korral kaotamiseks. Nii tuleks tulu kasutada maanteesõidukite süsinikdioksiidi- ja energiatõhususe parandamiseks ning olemasolevat teede infrastruktuuri parandamiseks või alternatiivse infrastruktuuri välja arendamiseks.

Mägistes piirkondades ja linnastutes oleks võimalik kasutada teemaksu hinnalisandit, tingimusel et lisatulu eraldatakse alternatiivsete infrastruktuuride (nt raudtee) ehitamiseks.

Hõlmatud on kõik peamised teed

Uus Eurovinjeti direktiiv kehtiks kõikide üle-euroopalisse võrgustikku kuuluvate teede puhul ning teede puhul, mida reeglina läbib olulise mahuga rahvusvaheline kaubaveoliiklus. Hõlmatud on kõik üle 12-tonnised sõidukid. Linnad võiksid jätkuvalt kehtestada kohalikke teemakse (nt Londoni ummikumaks).

Eurovinjeti direktiiv ei kohusta siiski liikmesriike teemaksu kehtestama, vaid paneb paika ELi standardid teemaksu kasutada soovivate riikide jaoks.

Saïd EL KHADRAOUI (PSE, BE)
Dokument: A6-0066/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 10.03.2009
Hääletus: 11.03.2009

MERENDUSPAKETT SAI PARLAMENDI HEAKSKIIDU

Parlament ja nõukogu jõudsid lepitusmenetluse raames kokkuleppele kolmanda meretranspordi paketi osas, mille eesmärgiks on eelkõige ohutuse suurendamine.

Vedajate vastutus õnnetusjuhtumite korral

Hiljemalt 2016. aastast on A-klassi laevade käitajad ELi vetes vastutavad reisijatele tekitatud kahju puhul. Laevaettevõtted peavad maksma kuni 2587 eurot hüvitist kaotatud või rikutud pagasi eest ning kuni 460 000 eurot hüvitist reisija surma või invaliidsuse puhul. Hiljemalt 2018. aastast laieneb määrus ka B-klassi laevadele. Määrus hõlmab ka siseriiklikku laevaliiklust meredel.

Saadikud saavutasid Paolo COSTA (ALDE, IT) raportis ka selle, et määrus rakendub hiljemalt 2012. aasta lõpus. Euroopa Komisjon peab lisaks esitama hiljemalt 30. juuniks 2013 õigusakti ettepaneku, et laiendada määruse kohaldamisala C- ja D-klassi laevadele.

Laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevad organisatsioonid

Laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevaid organisatsioone puudutavat direktiivi ja määrust käsitles parlament Luis de GRANDES PASCUALi (EPP-ED, ES) raportites. Õigusaktid tagavad, et liikmesriigid kehtestavad ühised reeglid ja standardid klassifikatsiooniühingutele, mis lipuriigi nimel tegelevad laevade kontrolli ja ülevaatusega ning ohutustunnistuste väljastamisega. Õigusaktid näevad lisaks ette ohutustunnistuste vastastikuse tunnustamise.

Sadamariigi kontroll

Kui nõukogu tahtis reegleid rikkuvate laevade suhtes kasutada vaid ajutist sissesõidukeeldu, siis parlament soovis Dominique VLASTO (EPP-ED, FR) raportis, et korduvalt reegleid rikkunud laevale saaks kehtestada lõpliku sissesõidukeelu.

Parlamendi survel lisataksegi korduvalt reegleid rikkunud alused alaliselt ELi "musta nimekirja". Lisaks saavutas parlament selle, et direktiivi alusel tuleb kontrollida ka neid aluseid, mis jäävad ankrusse merel. Samuti tuleb kontrolle tihedamini läbi viia. Sadamariigi kontroll puudutab välisriigi lipu all sõitvate aluste kontrolli.

Sõltumatu asutus määrab merehätta sattunud laevale ohutu sadama

Dirk STERCKXi (ALDE, BE) raportis käsitletakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi direktiivi. Kokkuleppe kohaselt peavad liikmesriigid määrama sõltumatu asutuse, kellel on piisavad volitused ja teadmised, et iseseisvalt otsustada, milline on parim viis õnnetust ära hoida või selle tagajärgi maksimaalselt vähendada. Seejuures oleks sõltumatul asutusel pädevus määrata merehätta sattunud laevale ohutu sadam. Varasemad õnnetused on näidanud, et tihti kulutati liiga palju aega, kuna ei teatud, kes mille eest vastutab.

Meretranspordi sektoris toimunud õnnetuste juurdlus

Parlamendiliikmed leidsid eelnevate lugemiste ajal Jaromír KOHLÍČEKi (GUE/NGL, CZ) raportis, et ohutusjuurdlused peaksid olema kohustuslikud ka raskete, mitte ainult väga raskete õnnetuste puhul. Nõukogu sellega siiski ei nõustunud. Kompromissi kohaselt tuleb tõsise õnnetuse korral koostada esialgne hinnang selle kohta, kas täielikku juurdlust on vaja. Direktiivi eelnõu paneb samuti paika, et üldreeglina uurib ühte õnnetust üks liikmesriik ning et vaid erakordsetel juhtudel võib läbi viia paralleelsed juurdlused. Lisaks saavutasid saadikud selle, et tunnistajatele tagatakse sobiv õiguslik kaitse.

Lipuriigi nõuete täitmine ja laevaomanike kindlustus merinõuete korral

Nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele ka lipuriigi nõuete täitmist ning laevaomanike tsiviilvastutust puudutavate ettepanekute osas. Parlament käsitles eelnõusid Emanuel Jardim FERNANDES'i ja Gilles SAVARY raportites.

Laevaomanike kindlustust puudutava direktiiv eelnõu kohaselt peab kõikidel liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel ja muu kui kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel olema kindlustus, kui sellised laevad saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevasse sadamasse. Samuti pannakse eelnõus paika kohustusliku kindlustuse summa.

Laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevad ühised eeskirjad ja standardid (uuestisõnastamine)
Raport: Luis de Grandes Pascual
Dokument: A6-0097/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***III)
Arutelu: 10.03.2009
Hääletus: 11.03.2009

Laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühised eeskirjad ja standardid (uuestisõnastamine)
Raport: Luis de Grandes Pascual
Dokument: A6-0098/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***III)
Arutelu: 10.03.2009
Hääletus: 11.03.2009

Sadamariigi kontroll (uuestisõnastamine)
Raport: Dominique Vlasto
Dokument: A6-0099/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***III)
Arutelu: 10.03.2009
Hääletus: 11.03.2009

Ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem
Raport: Dirk Sterckx
Dokument: A6-0100/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***III)
Arutelu: 10.03.2009
Hääletus: 11.03.2009

Meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted
Raport: Jaromír Kohlíček
Dokument: A6-0101/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***III)
Arutelu: 10.03.2009
Hääletus: 11.03.2009

Reisijate meritsi vedajate vastutus õnnetusjuhtumite korral
Raport: Paolo Costa
Dokument: A6-0102/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***III)
Arutelu: 10.03.2009
Hääletus: 11.03.2009

Laevaomanike kindlustus merinõuete korral
Gilles Savary
Dokument: A6-0072/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)
Arutelu: 10.03.2009
Hääletus: 11.03.2009

Lipuriigi nõuete täitmine
Emanuel Jardim Fernandes
Dokument: A6-0069/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)
Arutelu: 10.03.2009
Hääletus: 11.03.2009

ÜLEMKOGU, EUROOPA MAJANDUSE TAASTAMISKAVA JA LISSABONI STRATEEGIA

Ühendatud arutelu raames käsitlesid saadikud 19.-20. märtsi Euroopa Ülemkogu ettevalmistusi ja Lissaboni strateegiaga seonduvat. Lisaks arutati Euroopa majanduse taastamiskava, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid ning ühtekuuluvuspoliitikat puudutavaid raporteid.

Arutelu
Nõukogu kõnevoor

Alexandr VONDRA märkis, et finantssüsteemi kokku kukkumist suudeti vältida ning et nüüd on prioriteediks krediidivoogude taastamine majanduses. Ta rõhutas, et liikmesriikide taastamiskavad on koordineeritud, et ära hoida negatiivseid mõjusid. Vondra sõnul on uuendatud Lissaboni strateegia jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks õige vahend. Ta lisas ka, et protektsionismi ei tohi langeda.

Ülemkogul on oluliseks teemaks ka energiajulgeolek ning eesmärgiks on jõuda kokkuleppele liidu energiajulgeoleku tagamise kavas lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Samuti arutatakse ülemkogul kliimamuutustega seonduvat. Lisaks algatab ülemkogu Idapartnerluse programmi, mis peab edendama stabiilsust ja õitsengut kogu mandril.

Komisjoni kõnevoor

José Manuel BARROSO ütles, et ülemkogul tuleb edusamme teha neljas valdkonnas - finantsturu reform, investeeringud reaalmajandusse, tööhõive toetamine ning G20ga seotud töö.

Fraktsioonide kõnevoor

Joseph DAUL (EPP-ED, DE) leidis, et järgmise nädala ülemkogu peab saatma signaali Euroopa tugevusest ning otsustuskindlusest praeguste probleemide lahendamisel. Protektsionismile tuleb tema sõnul öelda "ei" ning tuleb olla solidaarne. Majanduse taastumise seisukohast on olulised investeeringud teadmistepõhisesse majandusse ja keskkonnatehnoloogiasse ning siseturul eksisteerivate barjääride eemaldamine. Daul rõhutas, et tema fraktsioon toetab reeglitega turumajandust.

Martin SCHULZ (PSE, DE) rõhutas liikmesriikidevahelise solidaarsuse ning finantssektori parema kontrollimise vajadust. Ta märkis ka, et pankade "päästmise" eest maksid tavalised inimesed ning et nüüd ei tohi pankuritel lasta vanaviisi jätkata.

Graham WATSON (ALDE,UK) ütles, et parlament on koostanud mitmeid raporteid, mis kõik käsitlevad majanduse taastamist, ning et liikmesriigid peavad nüüd soovitusi kuulda võtma. Watson rõhutas, et kõige olulisem on tööhõive ning et "flexicurity", riiklikud investeeringud teadusuuringutesse ning teadmistepõhine majandus on tugeva majanduse alustalad. Lisaks ei tohi unustada kliimamuutustega seotud investeeringuid ning finantsinstitutsioone tuleb paremini reguleerida.

Cristiana MUSCARDINI (UEN,IT) soovis teada, kas nõukogu kavatseb külmutada derivatiividega kauplemise. Ta leidis ka, et selleks, et tootjaid ja tarbijaid kaitsta ilma protektsionismi laskumiseta, tuleks juurutada uus kaupade märgistamise süsteem.

Rebecca HARMS (Verts/ALE, DE) märkis, et tegemist on viienda aruteluga Lissaboni strateegia teemal ning ta tahtis teada, kuidas on võimalik, et järsku on Euroopas siiski tohutu kriis. Ta tuletas ka meelde, et eelmisel aastal kutsus parlament komisjoni üles finantssektorit paremini reguleerima, kuid toona vastust ei tulnud. Harms rõhutas, et pangasüsteemile on vaja uut vundamenti, sest vastasel juhul jäävad kriisid korduma. Lisaks juhtis ta tähelepanu kliimamuutuste vastasele võitlusele, mis on võrdselt tähtis.

Jiří MAŠTÁLKA (GUE/NGL, CZ) nentis, et reformiprogrammis lepiti kokku 2005. aastal, kuid et 2009. aastal on käes finantskriis ja vaesus. Kõneleja leidis, et senised lähenemisviisid ei ole olnud tõhusad ning ülemkogul tuleb välja tulla uue poliitikaga, mis keskendub töökohtade kvaliteedile, keskkonna seisukorrale jne.

Nigel FARAGE (IND/DEM, UK) seadis küsimärgi alla Euroopa solidaarsuse idee ning leidis, et Ida-Euroopa riikidele ei saa anda "tühja tšekki", sest raha ei ole. Farage leidis ka, et poliitiliselt on vastuvõetamatu, et Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ja Saksamaa maksumaksjad peavad maksma kinni Ida-Euroopa majanduse taastamise kava.

Vastu võetud raportid ja resolutsioonid:
Euroopa majanduse taastamiskava

Elisa FERREIRA (PSE, PT) raportis käsitletakse Euroopa majanduse taastamiskava, mille Euroopa Komisjon esitas 2008. aasta lõpus.

Parlamendiliikmed leiavad raportis, et taastamiskava ülim prioriteet peab olema Euroopa Liidu majanduse ja konkurentsivõime ergutamine, et kaitsta kodanike võimalusi ja turvalisust ning vältida tööpuuduse kasvu. Sellega seoses ootavad saadikud ülemkogu 2009. aasta kevadkohtumiselt kokkulepet selgete suuniste ja konkreetsete abinõude kohta tööhõive kindlustamiseks ja töövõimaluste loomiseks.

Saadikud soovitavad tungivalt vältida ohtu, et rakendatavad lahendused oleksid vaid siseriiklike poliitikate summa, koos kaasneda võivate kulude ja konfliktidega, mis kahjustaksid ühtset turgu ja majandus- ja rahaliitu ning nõrgestaksid Euroopa ülemaailmset rolli. Parema koordineerimise huvides tuleks liikmesriikidele luua siduv raamistik, mille raames nad konsulteerivad üksteise ja komisjoniga enne suuremate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmist ning mis põhineks ühisel arusaamisel probleemidest, prioriteetidest ning vajalikest ja kohastest heastamismeetmetest. Raportis märgitakse, et kriisi tuleks kasutada täiendava stiimulina, et ümber orienteeruda keskkonnasäästlikele investeeringutele.

Selleks, et taastamiskava oleks tulemuslik, peaks riiklike taastamiskavade kooskõlastamisel olema aga võimalik kohandada iga programmi iga riigi konkreetsete vajadustega, kuid võttes seejuures arvesse ühist huvi, ühiseid kliimamuutuse vastase võitluse strateegiaid ja võimalikult suurt võimendusefekti, eriti tööhõive osas. Saadikud rõhutavad, et ajutised erandid ja kõrvalekalded ühenduse konkurentsipoliitikast tuleb selgelt määratud tähtaegade jooksul lõpetada ja normaalne olukord taastada.

Saadikud soovivad lisaks, et nõukogu kinnitaks ettepaneku anda kõigile liikmesriikidele võimalus kohaldada energiatõhusate kaupade ja teenuste ning töömahukate ja kohalikult pakutavate teenuste suhtes vähendatud käibemaksumäära, võttes arvesse nende võimalikku tööhõivet ja nõudlust suurendavat mõju.

Parlamendiliikmed nõuavad, et Euroopa Liit püüaks rohkem investeerida oskustesse, koolitusse ja jätkusuutlike töökohtade loomisesse, töökohtade kaitsmisse ning massilise tööpuuduse vältimisse, tagades samas konstruktiivse maksupoliitika, mis peaks aitama kindlaks määrata taastamiskava koostisosad ja ulatuse. Samuti tervitavad saadikud komisjoni ettepanekut lihtsustada ligipääsu Euroopa Sotsiaalfondile, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile ja Euroopa Regionaalarengu Fondile.

Raportis leitakse, et VKEdele ja kodanikele tuleb tagada koheselt kogu Euroopa Liidus piisav, taskukohane ja mõistlikkuse piires turvaline juurdepääs krediidile. Saadikud soovitavad tungivalt ELi tasandil luua ja kooskõlastada piisavate järelevalve- ja vajaduse korral karistusmeetmete pakett, et tagada selle eesmärgi saavutamine.

Parlamendiliikmed soovitavad lõpetuseks Euroopa Liidul etendada juhtrolli rahvusvahelistel foorumitel, eriti finantsstabiilsuse foorumil (FSF) ja Rahvusvahelises Valuutafondis, ning tulevastel G20 kohtumistel, et tugevdada valuutapiirkondade mitmepoolset järelevalvet ja finantsturgusid.

Raporti poolt hääletas 526 ja vastu 105 saadikut.

Lissaboni strateegia

Täiskogu võttis vastu ka Lissaboni strateegiat puudutava resolutsiooni, milles rõhutatakse vajadust luua dünaamiline teadmistepõhine majandus. Saadikud märgivad, et põhieesmärk on töövõimaluste loomine ja seeläbi massilise tööpuuduse vältimine, ning et just see eesmärk peab määrama Euroopa majanduse taastamiskava ulatuse ja komponendid.

Raportis juhitakse tähelepanu sellele, et Euroopa vajab uut rohelist kurssi, millega püütakse lahendada majandus-, keskkonna- ja sotsiaalset kriisi.

Parlamendiliikmed märgivad, et vahendid, mida EL vajab Lissaboni strateegia eesmärkide edendamiseks, on põhiliselt kõikide asjaomaste poliitikate, kõikide rahastamisvahendite ja fondide ning ka ELi eelarve ühtlustamine selliselt, et oleks võimalik kiirendada ning süvendada pingutusi majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks. Lühiperspektiivis on saadikute arvates kiireks toibumiseks majanduskriisist vaja maksustiimuleid, eeldusel et sellega suunatakse erakulutused ja käitumise ümber kooskõlas Lissaboni-Göteborgi strateegia eesmärkide ning kliima- ja energiapaketiga. Raportis hoiatatakse valimatute maksukärbete eest ja leitakse, et maksustiimulid peavad olema suunatud sotsiaalsetele ja keskkonna alastele eesmärkidele. Näiteks võiks rahastada rohelisi algatusi muu hulgas energiasektoris ja ka autotööstuses ning ehituses. Lisaks võiks tarbijaid toetada näiteks maksuvabastustega nn rohelisemate autode ja keskkonnasõbraliku eluaseme ostmisel.

Resolutsiooni poolt hääletas 579, vastu 94 ja erapooletuks jäi 21 saadikut.

Tööhõivepoliitika suunised

Saadikud rõhutavad vastu võetud resolutsioonis, et tööhõivepoliitikat silmas pidades tuleb investeerida kliimamuutuse vastasesse võitlusse ja tagada piisavad sissetulekud, pöörates erilist tähelepanu ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele. Komisjonil palutakse esitada enne kevadist Euroopa Ülemkogu neid eesmärke silmas pidavaid algatusi ja ettepanekuid. Resolutsioonis meenutatakse, et haridus, kvalifikatsioon ja koolitus on parimad tööhõivepoliitika vahendid.

Parlamendiliikmed rõhutavad samuti vajadust uuendada kompleksseid suuniseid, stabiilsuse ja kasvu pakti ja säästva arengu strateegiat. Komisjon peaks laiendama juurdepääsu Globaliseerumisega Kohanemise Fondile, millest tuleb toetada erinevas olukorras töötajaid, sh töö kaotanud ajutisi töötajaid. Euroopa Sotsiaalfond tuleks aga avada töökohtade säilitamise meetmetele. Samuti tuleks mõlemaid fonde kasutada elukestva õppe programmide rahastamiseks.

Resolutsiooni poolt  hääletas 548, vastu 74 ja erapooletuks jäi 31 saadikut.

Ühtekuuluvuspoliitika: investeerimine reaalmajandusse

Evgeni KIRILOVi (PSE, BG) raportis märgitakse, et üle 65% ELi ühtekuuluvuspoliitika assigneeringute kogusummast on mõeldud investeeringuteks nelja esmatähtsasse valdkonda - inimesed, ettevõtlus, energia ja infrastruktuur ning uurimis- ja uuendustegevus. Euroopa Komisjon soovib struktuurifonde puudutavate määruste muutmisega parandada liikmesriikide rahavooge ja likviidsust, hõlbustada finantskorraldusvahendite kasutamist, laiendada eluasemete energiatõhususse ja taastuvenergia kasutamisse tehtavate investeeringute toetamise võimalusi ning muuta struktuurifonde paindlikumaks, et need suudaksid pikas perspektiivis rahuldada erakorralistest majandusoludest tingitud vajadusi.

Parlamendiliikmed leiavad, et sellised meetmed nagu maksete kiirendamine ja paindlikkus, ühekordsete maksete ja ühtsete määrade kasutamine ergutavad ja kiirendavad eelkõige infrastruktuuri-, energeetika- ja keskkonnasektori poliitika ning Euroopa Sotsiaalfondi projektide rakendamist. Saadikud tervitavad komisjoni ettepanekut suurendada ettemakseid, et hõlbustada projektide elluviimist rahaliste vahendite andmisega nende varases rakendusjärgus, mis vähendab pangalaenude vajadust. Samas nõuavad nad, et pangad ja finantsasutused kasutaksid täiel määral ära neile antud vahendeid, et säilitada ja toetada majandusele laenude andmist ning kanda oluliste intressimäärade vähendamine edasi laenuvõtjatele.

Saadikud soovivad, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide rakendamise kiirendamise, lihtsustamise ja paindlikumaks muutmise eesmärgil vastu võetud meetmed ei kahanda nende vastutust fondide rakendamise kontrollimisel. Ka palutakse liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi tagada kaasfinantseerimise eeskirjadega nõutav omafinantseerimine, mis võimaldaks struktuurifondidest eraldatavaid vahendeid täielikult ära kasutada.

Lisaks palutakse komisjonil hoolikalt jälgida liikmesriikides võetud majandusmeetmeid, tagamaks, et need ei riiva vaba turukonkurentsi ja sotsiaalseid norme, ega takista ühenduse keskkonna- ja kliimakaitsealastest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist.

Raportis nõutakse otsustavat tegutsemist majanduse nõudluspoole toetamiseks ning ühtlasi meetmeid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, sotsiaalmajandusettevõtete ning kohalike ja piirkondlike asutuste abistamiseks, et säilitada ühtekuuluvus ning kindlustada tähtsamad investeeringud ja infrastruktuuri projektid. Lisaks palutakse liikmesriikidel struktuurifonde laialdaselt kasutada ametikoolituse ja töökohtade loomise toetuseks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) ja ettevõtluse edendamiseks.

Liikmesriike ergutatakse uurima sünergiat ühtekuuluvuspoliitika raames saadava ja muudest ühenduse allikatest (TEN-T, TEN-E, teadusuuringute ja tehnoloogia arengu seitsmes raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm) saadava rahastamise ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahastamise vahel. Samuti nõutakse rahastamisvahendite JESSICA, JASMINE ja JEREMIE pakutavate võimaluste lihtsustamist ja kättesaadavamaks muutmist, et ergutada VKEsid ja asjast huvitatud toetuse saajaid neid sagedamini kasutama.

Saadikud tervitavad ettepanekut võimaldada kogu ELis rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist investeeringuid eluasemete energiatõhususe tõstmisse ja taastuvenergia kasutamisse elamumajanduses. Liikmesriikidelt ja piirkondadelt nõutakse seetõttu tungivalt selle uue võimaluse igakülgset kasutamist.

Raporti poolt hääletas 508, vastu 30 ja erapooletuks jäi 52 saadikut.

Nõukogu ja komisjoni avaldused - Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine (19.-20. märts 2009)
Arutelu: 11.03.2009
Hääletus: 11.03.2009

Euroopa majanduse taastamiskava
Elisa FERREIRA (PSE, PT)
Dokument: A6-0063/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 11.03.2009
Hääletus: 11.03.2009

Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised
Jan ANDERSSON (PSE, SE)
Dokument: A6-0052/2009
Menetlus: Menetlus: Nõuandemenetlus (*)
Arutelu: 11.03.2009
Hääletus: 11.03.2009

Ühtekuuluvuspoliitika: investeerimine reaalmajandusse
Evgeni KIRILOV (PSE, BG)
Dokument: A6-0075/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 11.03.2009
Hääletus: 11.03.2009

NAFTATARNEGA SEOTUD PROBLEEMIDE LAHENDAMINE

Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles lahatakse naftatarnetega seotud probleemide lahendamise võimalusi. Parlamendiliikmed leiavad, et kasutusele tuleks võtta ka mittekonventsionaalsed ressursid, sh põlevkivi, ning et enam tähelepanu tuleb pöörata avastamata naftavarudele. Lisaks tuleb transporditeid mitmekesistada ja vähendada nõudlust nafta järele. Resolutsiooni poolt hääletas 471, vastu 190 ja erapooletuks jäi 16 saadikut.

Nafta osakaal Euroopa Liidu energiatarbimises on praegu peaaegu 37%. Rohkem kui 30% sisenõudlusest rahuldati 2007. aastal Euroopa Liidu ja Norra poolt toodetud naftaga. Samas suureneb Euroopa Liidu sõltuvus nafta impordist 2030. aastaks hinnanguliselt 95% võrra ning suureneva nõudluse tekitatud konkurentsi korral võivad tarned muutuda ebakindlaks.

Kõrgetasemeline kohtumine tasakaalu leidmiseks ja läbipaistvus

Saadikud tervitavad Euroopa Komisjoni algatust luua ülemaailmne poliitiline dialoog naftat tarbivate ja naftat tootvate riikide vahelise kõrgetasemelise kohtumise kujul, et luua naftaturul õiglane tasakaal tarnimise ja nõudluse vahel ning vältida naftahindade kunstlikult kõrgel tasemel hoidmist naftat tootvate riikide poolt.

Parlamendiliikmed on ka seisukohal, et naftahinna stabiliseerimiseks on vaja suurendada turu läbipaistvust. Seejuures tuleb läbipaistvust suurendada ka naftat tootvates riikides, ja eelkõige tuleb läbipaistvalt avalikustada ka nafta tootmiskogused ning reservide suurus.

Uued naftavarud ja mittekonventsionaalsed ressursid

Saadikud leiavad, et naftatootjad peaksid investeerima oma hiljutise olulise kasumi uute naftavarudega seotud uurimis- ja arendustegevusse ning energiasäästliku tehnoloogia ja nafta aseainete uuringute edendamisse.

Raportis nõutakse lisaks, et intensiivistataks püüdeid mittekonventsionaalsete ressursside tööstuslikuks hõlvamiseks (umbes 80% mittekonventsionaalsetest varudest langeb põlevkivi arvele).

Nõudluse vähendamine

Parlamendiliikmed väljendavad veendumust, et erilist rõhku tuleb panna meetmetele, mis võivad vähendada nõudlust nafta järele. Nad avaldavad kahtlust, kas esimese põlvkonna biokütused nafta asendajana osutuvad keskmises ja pikemas perspektiivis kõlbulikuks ning leiavad, et vaja on kasutada säästvamaid transpordiliike, nagu raudtee- ja veetransport. Samuti on vaja tõhusamalt rakendada moodsaid liiklusjuhtimissüsteeme, mis vähendavad maantee-, õhu- ja laevaliikluses ooteaegu ja ümbersõite, ning rohkem soodustada rohelist logistikat.

Transporditeede mitmekesistamine

Saadikud rõhutavad, et uued nafta infrastruktuuriprojektid, nagu Odessa-Gdański ja Constanța-Trieste torujuhtmed, peaksid jätkuvalt olema Euroopale huvipakkuvad esmatähtsad projektid. Komisjoni ja liikmesriike kutsutakse üles kaaluma nafta infrastruktuuri lisamist TEN-E võrku.

Lisaks juhivad saadikud tähelepanu sellele, et ülimalt tähtsad on heanaaberlikud suhted nii transiidiriikide endi kui ka transiidiriikide ja nende naaberriikide vahel.

Vastu võetud resolutsiooni esitasid EPP-ED ja PSE fraktsioon alternatiivse resolutsioonina, sest nad ei olnud nõus mõningate punktidega (Arktika naftavarude uurimise ettepanek, tuumaenergia kasutamise ettepanek, soov lisada energia varustuse teema aluslepingutesse) esialgses, Herbert Reuli koostatud raportis.

Herbert REUL (EPP-ED, DE)
Dokument: A6-0035/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 09.03.2009
Hääletus: 11.03.2009