EP info - videomängude kontroll, Horvaatia, Türgi ja FYROMi eduaruanded
- Alaealiste kaitse seoses videomängude kasutamisega
- Horvaatia, Türgi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi liitumisläbirääkimised
ALAEALISTE KAITSE SEOSES VIDEOMÄNGUDE KASUTAMISEGA
Videomängud on Euroopas erinevas vanuses inimeste hulgas muutumas üha populaarsemaks. Samas tekitavad tehnoloogilised muutused ja fakt, et järjest rohkem mänge on mõeldud ainult täiskasvanutele, vajaduse selliseid mänge paremini reguleerida. Saadikud leiavad vastu võetud raportis, et vaja oleks üleeuroopalist videomängude hindamissüsteemi ning et vanemad peaksid "punase nupu" abil saama videomängu peatada, kui nad leiavad, et see ei ole nende lapse jaoks sobilik.
Toine MANDERSi (ALDE, NL) raportis rõhutatakse, et videomängud on heaks ergutusvahendiks, mida saab peale meelelahutuse kasutada ka hariduslikel eesmärkidel. Samas ei ole kõik mängud sobivad erinevas vanuses lastele ning teatud mängude halba mõju lastele ei saa välistada. Parlamendiliikmed leiavad, et avalikkust tuleks paremini teavitada videomängude sisust, vanemliku kontrolli võimalustest ja sellistest vahenditest nagu üleeuroopalise mänguteabe süsteemi (PEGI) kohane mängude liigitamine vanusegruppide järgi.
Raportis märgitakse, et uurida tuleks erinevaid lähenemisviise videomängude rangemale kontrollimisele, ent ei tehta konkreetset õigusakti ettepanekut. Raporti poolt hääletas 552, vastu 12 ja erapooletuks jäi 6 saadikut.
Saadikud soovivad, et liikmesriigid tagaksid, et riiklikud vanusepiirangute süsteemid ei põhjustaks turu killustumist, ning nad märgivad, et videomängude märgistamise reeglite ühtlustamine oleks kasulik, eriti kui aluseks võetaks PEGI süsteem. Liikmesriike kutsutakse üles jätkama tihedat koostööd alaealiste kaitse edendamisel ning video- ja konsoolmängude tootjaid kutsutakse üles täiustama PEGI-süsteemi ja süsteemi PEGI Online ning eelkõige ajakohastama regulaarselt vanusepiirangute ja märgistamise kriteeriumeid, reklaamima PEGI-süsteemi aktiivsemalt ja laiendama allakirjutanute nimekirja.
Mängude parem kontroll
Parlamendiliikmed on eriti mures veebipõhiste mängude pärast, mida saab lihtsalt alla laadida nii arvutisse kui mobiiltelefoni ning mida vanematel on raske kontrollida. Saadikud kiidavad heaks süsteemi PEGI Online ning nad toetavad selle jätkuvat kaasrahastamist komisjoni poolt turvalisema Interneti programmi raames.
Samas kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles koostöös asjaomase tööstusharuga kaaluma, kas oleks mõttekas välja töötada nn punane nupp, mida saab paigaldada (kaasaskantavatele) konsoolidele, teistele mänguseadmetele ja arvutitele ning mis tõkestab teatava mängu või mille abil saab kontrollida mängule juurdepääsu teatavate kellaaegade jooksul või mänguosade kaupa.
Lisaks kutsutakse tootjaid, jaemüüjaid, lapsevanemaid ja teisi sidusrühmi võtma meetmeid mis tahes kahjulike mõjude vältimiseks. Nii tuleks tagada, et jaemüügis olevaid vägivaldseid mänge saavad osta ainult täiskasvanud. Interneti-kohvikute omanikelt nõuavad parlamendiliikmed, et nad takistaksid lastel Interneti-kohvikutes kõrgemale vanuserühmale mõeldud mängude mängimist - 2008. aastal avaldatud Eurobaromeetri uuring "Laste jaoks turvalisem Internet ELis − lapsevanemate vaatenurk" leidis nimelt, et 6-17aastastest lastest 3,2% kasutavad Internetti Interneti-kohvikutes täiskasvanute järelevalveta.
Toine MANDERS (ALDE, NL)
Dokument: A6-0046/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Hääletus: 12.03.2009
HORVAATIA, TÜRGI JA ENDISE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIGI LIITUMISLÄBIRÄÄKIMISED
Saadikud on rahul Horvaatia edusammudega 2008. aastal ning nad avaldavad kahetsust liitumisläbirääkimiste blokeerimise pärast. Parlament toetab endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi liikmelisuse väljavaateid ning saadikud nõuavad, et nõukogu paneks veel sel aastal paika läbirääkimiste alguskuupäeva. Türgi puhul avaldavad parlamendiliikmed muret reformide aeglustumise pärast 2008. aastal ning Türgi valitsust kutsutakse üles tõestama oma poliitilist tahet reformiprotsessi jätkamiseks.
Horvaatia
Saadikud kiidavad Horvaatiat heade tulemuste eest, mida saavutati 2008. aasta jooksul ELi liikmesuseks nõutavate õigusaktide vastuvõtmisel ja reformide läbiviimisel.
Samas kahetsevad nad, et ühinemisläbirääkimised on olnud pikka aega täiesti blokeeritud kahepoolsete küsimuste tõttu. Saadikud rõhutavad, et ühinemisläbirääkimiste edule ei tohiks kahepoolsed küsimused takistuseks olla ning nad paluvad Horvaatia valitsusel ja naaberriikide valitsustel, eelkõige Sloveenial, leida kiiresti lahendus kõigile oma probleemsetele küsimustele.
Parlamendiliikmed on veendunud, et on võimalik saavutada eesmärk lõpetada läbirääkimised 2009. aastal kooskõlas komisjoni avaldatud soovitusliku kavaga, tingimusel et Horvaatia valitsus teeb suuremaid jõupingutusi ühinemisprotsessiga seotud tundlikumate küsimuste käsitlemiseks, sealhulgas võitluses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu.
Saadikud on rahul, et Horvaatia valitsus on vastu võtnud tegevuskava rahvusvähemusi käsitleva riigiõiguse rakendamiseks ning suurendanud rahastamist. Samas nõuavad nad, et tähelepanu pöörataks vähemuste majanduslikele ja sotsiaalsetele õigustele, eriti mis puudutab nende juurdepääsu töökohtadele. Lisaks tuleb reformida haridusvaldkonda, sest praeguse korra tagajärjeks on segregatsioon, eriti romide puhul.
Parlament leiab ka, et Horvaatia peab kiirendama reforme majandusvallas, et jõuda ELi liikmesriikidele järgi. Samuti peab riik vähendama kaubavahetusbilansi ja jooksevkonto kasvavat puudujääki ning välisvõlga.
Resolutsiooni poolt hääletas 548, vastu 40 ja erapooletuks jäi 34 saadikut.
Türgi
Parlament avaldab vastu võetud raportis muret, kuna Türgi reformiprotsess on juba kolmandat aastat järjest pidevalt aeglustunud, ning kutsub Türgi valitsust üles tõestama oma poliitilist tahet 2005. aastal kohustuseks võetud reformiprotsessi jätkamiseks.
Raportis avaldatakse muret Türgi ühiskonna ja peamiste erakondade jätkuva polariseerumise pärast, mis on 2008. aasta jooksul süvenenud ning on mõjutanud negatiivselt poliitiliste institutsioonide toimimist ja reformiprotsessi.
Türgi valitsust kutsutakse üles jätkama tööd uue tsiviilpõhiseadusega, mis seaks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kesksele kohale. Samuti nõuavad saadikud tungivalt, et valitsus tagaks erakondade ja kodanikuühiskonna ning etniliste ja usuliste vähemuste aktiivse kaasamise kõnealusesse põhiseaduse väljatöötamise protsessi.
Parlamendiliikmed juhivad lisaks tähelepanu tungivale vajadusele täiendavate süstemaatiliste jõupingutuste järele, et tõhustada kohtusüsteemi erapooletust ja professionaalsust. Saadikud on mures ka pressi- ning mõttevabaduse puuduliku kaitse pärast.
Samuti rõhutatakse vajadust leida Küprose küsimusele terviklik lahendus, mis põhineks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidel ja Euroopa Liidu aluspõhimõtetel. Toetust avaldatakse praegu toimuvatele läbirääkimistele kahe Küprose kogukonna juhtide vahel ja Türgit kutsutakse üles looma läbirääkimisteks sobivat õhkkonda ning viima selle nimel välja Türgi väed ja võimaldama kahel juhil pidada vabalt läbirääkimisi oma riigi tuleviku üle.
Saadikud nõuavad, et Türgi valitsus teeks poliitilise algatuse kurdi küsimuse lõplikuks lahendamiseks ning keskenduks seejuures kurdi päritolu kodanike majanduslikele ja sotsiaalsetele võimalustele, ning parandaks märkimisväärselt nende kultuurilisi õigusi, sealhulgas tegelikke võimalusi õppida kurdi keelt ning kasutada seda ringhäälingus ja avalikele teenustele juurdepääsuks. Saadikud kurdikeelse avalik-õigusliku telekanali käivitamist 1. jaanuaril 2009. aastal.
Raporti poolt hääletas 528, vastu 52 ja erapooletuks jäi 43 saadikut.
Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
Raportis kinnitavad parlamendiliikmed oma täielikku toetust endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi väljavaadetele saada ELi liikmeks ning nad avaldavad kahetsust selle üle, et kolm aastat pärast ELi kandidaatriigiks saamist ei ole ikka veel alustatud ühinemisläbirääkimisi. Saadikud nõuavad, et nõukogu kiirendaks nimetatud protsessi, määrates kindlaks ühinemisläbirääkimiste alguskuupäeva käesoleva aasta jooksul. Lisaks märgitakse, et ELi suurenenud huvi Serbia vastu ei tohi kaasa tuua huvi vähenemist endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vastu ega ühinemisprotsessi edasist aeglustumist.
Saadikud kordavad, kui oluline on, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Kreeka leiaksid mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmine nimeküsimuses, võttes aluseks rahvusvahelised lubadused ja oma kahepoolsed ning mitmepoolsed kohustused.
Parlament tervitab endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik teinud edusamme mitmes olulises valdkonnas, sh viisaküsimuste, inimkaubanduse vastu võitlemise ning ebaseadusliku rände vastu võitlemise osas.
Raporti poolt hääletas 478, vastu 92 ja erapooletuks jäi 42 saadikut.
Horvaatia liitumisläbirääkimised 2008. aastal
Arutelu: 11.03.2009
Hääletus: 12.03.2009
Türgi liitumisläbirääkimised 2008. aastal
Arutelu: 11.03.2009
Hääletus: 12.03.2009
Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi liitumisläbirääkimised 2008. aastal
Arutelu: 11.03.2009
Hääletus: 12.03.2009
