Alzheimeri tõve teadusuuringud: ühiskavad paremate tulemuste saavutamiseks
Neurodegeneratiivsed haigused, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, on üheks Euroopa suuremaks väljakutseks vaimse tervise valdkonnas. Neljapäeval väljendas parlament tugevat toetust liikmesriikide katseprojektile teadustegevuse ühiseks kavandamiseks, kus ühendatakse oskused, teadmised ning rahalised vahendid.
Võitluses Alzheimeri ja Parkinsoni tõve vastu tuleb tegeleda kaksikprobleemiga: hoolitseda igapäevaselt üha kasvava arvu patsientide eest ning tagada rohkem vahendeid, et patsientide arv tulevikus järjekindlalt väheneks. Umbes 7,3 miljonit inimest ELis kannatab Alzheimeri tõve või mõne muu dementsuse vormi all ning eeldatava eluea pikenedes on järgmise 20 aasta jooksul oodata selle arvu kahekordistumist. Haigusele, mis võtab inimestelt nende mälu ja mõtlemisvõime, ühtegi teadaolevat ravi ei ole.
Vastu võetud resolutsioonis kutsutakse liikmesriike aktiivselt osalema neurodegeneratiivsete haiguste ühise teadusuuringute kava määratlemisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning parandama Alzheimeri tõve ja dementsuse muude vormide epidemioloogilisi andmeid.
Vaja on ulatuslikke uuringuid
Tõve vastases võitluses on olulise tähtsusega diagnostiliste testide varases staadiumis läbiviimine ja riskifaktorite (nt keskkond) uurimine. Saadikud leiavad, et lisaväärtust annavad riikidevahelise koostöö korras läbiviidavad ulatuslikud epidemioloogilised ja kliinilised uuringud.
Vaja on uurida seost vananemise ja dementsuse ning dementsuse ja eakate inimeste depressiooni vahel. Teadusuuringute programmid peaksid keskenduma esmajärjekorras vältimisele, varase diagnoosimise meetoditele, kriteeriumide ja diagnostikavahendite standardimisele ja laiapõhjaliste andmekogude loomisele.
Suurem teadlikkus ja vähem bürokraatiat
Komisjoni ja nõukogu ergutatakse lülitama dementsuse probleeme kõikidesse olemasolevatesse ja tulevastesse haiguste vältimisega seotud Euroopa Liidu algatustesse. Liikmesriigid peaksid propageerima ajutegevuse seisukohalt tervislikke eluviise. Saadikud teevad ettepaneku kaaluda peaaju Euroopa aasta algatamist, et tõsta teadlikkust vananemisega kaasnevatest ajuhaigustest ning meetmetest nende vältimiseks.
Saadikud märgivad, et katseprojekti käivitamisel tuleks tugineda olemasolevatele struktuuridele ja vältida uute bürokraatlike struktuuride loomist. Võimaluse korral tuleb teha koostööd tööstussektoriga, et kasutada ära kõiki olemasolevaid vahendeid ja kogemusi, säilitades samas sõltumatuse ja autonoomia.
Uus õiguslik alus tulevastele algatustele
Tulevased ühised teadusuuringute algatused tuleks saadikute arvates võtta vastu ELi teadusuuringute õiguslikule alusele tuginedes. Nii saaks parlament Lissaboni lepingu jõustudes kaasotsustusõiguse selles valdkonnas.
Arutelu: kolmapäev, 11. november
Hääletus: neljapäev, 12. november
Lisateave:
Mare Haab
Pressinõunik, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
mare.haab@europarl.europa.eu
(+372) 630 6967 (Tallinn)
(+33-3) 881 64 057 (Strasbourg)
(+372) 51 81 639
Jana Jalvi-Robertson
Pressinõunik
press-ET@europarl.europa.eu
(+32-2) 28 32192 (Brüssel)
(+33-3) 881 74794 (Strasbourg)
(+32) 498 983 327
