Kopenhaagen: Saadikud soovivad, et EL säilitaks juhtrolli kliimamuutuse vastases võitluses
Euroopa Parlament ootab Kopenhaageni kliimatippkohtumiselt ambitsioonika ja õiguslikult siduva kokkuleppe saavutamist, mis näeks ette heitgaaside vähendamise eesmärgid arenenud ning arenguriikidele, rahastamiskohustused ja sanktsioonid eesmärkide mitte täitmise eest.
ELi valitsusjuhid peavad näitama üles poliitilist eeskuju, et Kopenhaageni kliima-alane tippkohtumine oleks edukas, rõhutavad saadikud kolmapäeval vastu võetud resolutsioonis. Tulevased põlvkonnad ei pruugi enam olla võimelised kliimamuutust kontrollima kui ülemaailmse tegutsemisega viivitatakse.
Kopenhaagenis peavad läbirääkimiste osalised jõudma vähemalt siduvale kokkuleppele tööstusriikide eesmärkide osas kliimamuutuse leevendamiseks ja vajalikuks rahastamiseks, öeldakse vastu võetud resolutsioonis. Samuti tuleb 2010. aasta esimestel kuudel kehtestada ametlik protsess õiguslikult siduva 2012. aasta järgse kliimalepingu saavutamiseks.
Paar nädalat enne COP15 kohtumist Kopenhaagenis, kus tahetakse viia lõpule läbirääkimised rahvusvahelise ulatusliku kliimamuutuste kokkuleppe sõlmimise osas 2012. aasta järgseks ajavahemikuks, kutsuvad saadikud riigipäid ja valitsusjuhte üles omistama sellele küsimusele võimalikult kõrget prioriteeti ja näitama üles poliitilist eeskuju. Nad nõuavad tungivalt, et EL jätkaks kliimaalase välispoliitika väljaarendamist ja esineks ühehäälselt, et säilitada juhtroll COP 15 läbirääkimistel.
"Euroopa Liit on kliimakaitse osas võtnud juhi rolli ning me tahame, et see ka Kopenhaagenis nii oleks. Seetõttu peame jääma oma pakkumise juurde - 30%line CO2 vähendamine 2020. aastaks, " ütles keskkonnakomisjoni esimees Jo Leinen, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist (DE).
516 poolt-, 92 vastu- ja 70 erapooletu häälega vastu võetud resolutsioonis ütlevad saadikud, et rahvusvaheline leping peaks tagama:
- arenenud riikides kollektiivse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise vahemikus 25-40% aastaks 2020 võrreldes 1990. aasta tasemega; pikaajalise eesmärgi: vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaase vähemalt 80% võrreldes 1990. aasta tasemega;
- arengumaad tervikuna piiravad heitkoguste kasvu praegusest 15-30% väiksemaks; arvestades Hiina, India ja Brasiilia majanduslikku osatähtsust, peaksid ka need riigid seadma endale tööstusriikidega sarnased eesmärgid;
- arenenud riikide kohustuse anda piisavat, jätkusuutlikku ja prognoositavat rahalist ja tehnilist toetust arengumaadele, kusjuures need vahendid peavad täiendama ametlikku arenguabi. Umbes 5-7 miljardit eurot on vaja kiirrahastamise korras aastateks 2010-2012;
- ELi ühine panus arengumaade jõupingutustesse kliimamuutuse leevendamiseks ja selle tagajärgedega kohanemiseks peaks 2020. aastaks ulatuma vähemalt 30 miljardi euroni aastas;
- nii heitkoguste vähendamise eesmärgid kui ka rahastamiskohustused tuleb allutada rangele vastavuse kontrolli režiimile, mis sisaldaks varase hoiatamise süsteemi ja karistusi;
- rahvusvahelise lennunduse ja meretranspordi lisamise rahvusvahelisse kokkuleppesse samasuguste kohustuslike eesmärkidega nagu muudes valdkondades, kusjuures vähemalt 50 % saastekvootidest tuleks müüa enampakkumisel;
- arenguriikidele tuleb anda märkimisväärset rahalist toetust ning tehnilist ja haldusabi troopikametsade suuremahulise raadamise lõpetamiseks hiljemalt 2020. aastaks ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames tuleks luua Ülemaailmne Metsade Süsinikumehhanism.
Saadikud rõhutavad, et Kopenhaageni kokkulepe võib anda vajaliku stiimuli nn uuele säästvale kursile, kiirendades säästvat sotsiaalset arengut ja majanduskasvu, edendades keskkonnasäästlikku tehnoloogiat, taastuvenergiat ja energiatõhusust, vähendades energiatarbimist ning kindlustades uusi töökohti ja sotsiaalset ühtekuuluvust nii arenenud riikides kui ka arengumaades.
Teiste riikide panuse osas Kopenhaageni kliimakonverentsile nõuavad saadikud, et USA muudaks valimiskampaania käigus seatud eesmärgid siduvaks. Samuti rõhutavad nad India panuse olulisust. Resolutsioonis tunnustatakse Jaapani võetud kohustust vähendada oma heitkoguseid 2020. aastaks 25% võrra ja positiivset suhtumist Hiinalt.
Lisateave:
Mare Haab
Pressinõunik, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
mare.haab@europarl.europa.eu
(+372) 630 6967 (Tallinn)
(+33-3) 881 64 057 (Strasbourg)
(+372) 51 81 639
Jana Jalvi-Robertson
Pressinõunik
press-ET@europarl.europa.eu
(+32-2) 28 32192 (Brüssel)
(+33-3) 881 74794 (Strasbourg)
(+32) 498 983 327
