Stockholmi programm: EP saadikud soovivad kodanikele rohkem õigusi
Euroopa Liidu riigid peaks tegema rohkem koostööd varjupaigataotlejate vastu võtmisel ning diskrimineerimise vastases võitluses. Juurdepääsu õigusmõistmisele tuleb parandada ning küberkuritegudega tegeleda süsteemselt. Parlament esitas need ja täiendavad nõudmised resolutsioonis, mis käsitleb järgmise viie aasta justiits- ja siseasjade programmi.
Kolmapäeval, 25. novembril väljendas EP arvamust nn Stockholmi programmi kohta, mis paneb paika ELi järgmise viie aasta prioriteedid justiits- ja siseasjade valdkonnas. Programmi lõplik versioon võetakse vastu 10.-11. detsembri ülemkogul.
Saadikud rõhutasid, et kuritegude ohvritele, eriti inimkaubanduse ning soolise vägivalla ohvritele, tuleks pakkuda võimalikult laialdast kaitset. Saadikute hinnangul on vähemused eriti haavatavad, kuna neil on oht langeda ka diskrimineerimise ja rassistlike kuritegude ohvriks. EP saadikud soovisid Euroopa strateegia ja direktiivi vastuvõtmist, mis on suunatud naistevastase vägivalla vastu.
Resolutsioon, mille koostasid Juan Fernando López Aguilar (S&D, ES), Carlo Casini (S&D, IT) ja Luigi Berlinguer (S&D, IT), võeti vastu 487 poolt- ja 122 vastuhäälega, 49 saadikut jäi erapooletuks.
Terrorism ja organiseeritud kuritegevus
Saadikud leidsid, et kodanike kaitsmist terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse eest peaks toetama tõhusad vahendid, mis võimaldavad ELi kodanikel kasutada kõiki õigusi, sealhulgas õigust vaidlustada ebaproportsionaalsed või ebaselged eeskirjad või eeskirjade kohatu rakendamine. Terrorismiohvrite õiguste kaitsmine ja suurendamine ning ohvritele majandusliku hüvitise maksmine peaksid olema esmatähtsad.
Sisseränne ja varjupaik: koormust tuleb paremini jagada
Parlamendiliikmete arvates on vaja läbipaistvat süsteemi eri liikmesriikide vastuvõtuvõime hindamiseks. Oluline on võimaldada sisserändajatele õiguskaitse kättesaadavus, juurdepääs eluasemele, haridusele ja tervishoiule. Taunimist väärivad sisserändajate tagasisaatmine ja kollektiivsed väljasaatmised riikidesse, kus ei austata inimõigusi või kes ei ole allkirjastanud 1951. aasta Genfi konventsiooni.
Euroopa küberkuritegude kohus
Resolutsiooni põhjenduste osas on viide küberkuritegudele, mille arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. EP saadikud toetavad seetõttu küberkuritegevuse vastu võitlemiseks tervikliku ELi strateegia väljatöötamist koostöös Interneti teenuseosutajate ja kasutajate organisatsioonidega. Lisaks tuleks uurida võimalust asutada Euroopa küberkuritegude kohus, mis spetsialiseeruks küberkuritegevusega seotud küsimustele.
Lisateave:
Mare Haab
Pressinõunik, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
mare.haab@europarl.europa.eu
(+372) 630 6967 (Tallinn)
(+33-3) 881 64 057 (Strasbourg)
(+372) 51 81 639
