President Buzek rõhutas "ühise" Euroopa väljakutseid

Teisipäeva keskpäeval Euroopa Parlamendi presidendina oma avakõne pidanud Jerzy Buzek ütles, et finantskriis on läbi aegade kõige tõsisem väljakutse Euroopale. Parlamendi esimene idaeurooplasest president märkis ELi ühise energiapoliitika olulisust ning strateegilise partnerluse vajalikkust Venemaaga ning seda, et parlament muutuks kodanikukesksemaks ning avatumaks.

Buzeki sõnul on tema valimine EP presidendiks raudse eesriide taga elanud inimeste jaoks sümbol, mis märgistab inimeste unistusi ühise Euroopa järele.

Buzek nimetas Euroopa väljakutsed

Buzeki sõnul on Euroopa väljakutseteks hetkel majanduskriis, solidaarsus, energia ja keskkond, välispoliitika, inimõigused ja väärtustesüsteem.

Majanduse koha pealt palus Buzek Euroopa riikidel olla valmis üleilmastumiseks ning vältida protektsionismi. Ta rõhutas majanduslanguse sotsiaalset maksumust: "Tegelikku solidaarsust pole, kui kõige väetimad jäetakse kõrvale."

Poola keeles kõnelenud Buzek puudutas ka sisserände teemat, öeldes, et viimane on alati toonud Euroopale kasu. Samas rõhutas ta sisserännanute integratsiooni vajadust.

Buzek kõneles ka naiste integreerimisest tööle: "Me ei saa kriisist üle ilma naiste potentsiaali, majandusliku, intellektuaalse ja loomingulise panuseta."

Partnerlus Venemaaga ning ühine energiapoliitika  

Energiapoliitikast kõneledes märkis Buzek: "Eurooplased ei saa võib-olla aru geopoliitikast, aga nad saavad aru, kui nende küttesüsteem välja lülitatakse." Ta kutsus üles looma ühist energiapoliitikat ning investeerima enam taastuvenergiasse ja fossiilkütustesse, et tekiks "roheline revolutsioon, mis piiraks meie ekstravagantset elustiili".

Välissuhete koha pealt ütles Buzek, et peame arendama strateegilist partnerlust Venemaaga. "Me ei saa lubada, et majanduslikel ja poliitilistel eesmärkidel sõidetakse üle inimõigustest, õigusriigist ja demokraatiast. See kehtib ka Hiina kohta."

Parlamendi koha pealt rõhutas Buzek uute kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõttu, et Euroopa valimiste tarbeks tulevikus oleks parlamendi tegevus näha reaalajas.

Fraktsioonijuhtide kommentaarid

Euroopa Rahvapartei juht Joseph Daul toetas presidendi sõnu oma järgnenud sõnavõtus, märkides: "Peame eurooplastele ja Euroopa kodanikele seletama rohkem, mis on kaalul."

Sotsiaaldemokraatide juht Martin Schultz julgustas Buzekit: "Te võtate uue ametiposti vastu kõigile keerulisel ajal, eriti Euroopa Parlamendile. Selles majas näeme esimest korda, et Euroopa ühismeel on löögi alla sattunud."

Liberaalide juht Guy Verhofstadt ütles vastsele presidendile, et usaldab viimase kogemust jõuda järgnevate aastate jooksul lähemale kolmele eesmärgile: anda Euroopa kodanikele enam kõneruumi, tagada suurem demokraatia ja Euroopa integratsioon.

Roheliste kaasesimehe Rebecca Harmsi sõnul teeb finantskriis ida ja lääne vahelise silla ehitamise veelgi keerulisemaks, sest "ebavõrdsus surub tugevalt kõikide õlgadele".

Michał Kamiński Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonist ütles: "President, teie valimine on ajalooline hetk. Isegi kui meie arvamused ei lange kokku, oleme me siiski võimelised kompromisse saavutama."

Eva Britt Svensson fraktsioonist GUE/NGL nõustus, et parlament peaks end avama üldsusele. "Aga kui isegi parlamendiliikmed ei pühenda end parlamenditööle, kuidas saame siis kodanikke selles osas aidata?"

Francesco Enrico Speroni Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioonist pidas probleemiks seda, et parlamendil pole õigust algatada õigusloomet. "Me kirjutame pidevalt resolutsioone, allkirjastame kirjalikke deklaratsioone, mida aga ei arendata edasi..."

Lisateave:

Mare Haab
Pressinõunik, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
mare.haab@europarl.europa.eu
(+372) 630 6967 (Tallinn)
(+33-3) 881 64 057 (Strasbourg)
+372 51 81 639