Ebaseaduslike sisserändajate tööandjate karistamise direktiiv sai heakskiidu
Parlament kiitis lõpphääletusel heaks ebaseaduslike sisserändajate tööandjate karistamist käsitleva direktiivi. Euroopa Liidus töötab umbes 4,5 kuni 8 miljonit ebaseaduslikku sisserändajat. Uue direktiivi kohaselt karistatakse selliste isikute tööandjaid ning ebaseaduslikele sisserändajatele antaks võimalus seaduslikult tööd teha. Saadikud toetavad kriminaalkaristuste kasutamist kõige tõsisemate rikkumiste puhul ning soovivad, et ettevõtted vastutaksid ka oma alltöövõtjate tegude eest.
Parlament käsitles ettepanekut Claudio FAVA (PSE, IT) raportis. Raporti poolt hääletas 552, vastu 105 ja erapooletuks jäi 34 saadikut.
Tööandja, mitte töövõtja kriminaliseerimine
Eelnõu eesmärgiks on võidelda ebaseadusliku sisserändega ja toetada seaduslikku siserännet seeläbi, et ebaseaduslike sisserändajate tööandjatele kehtestatakse Euroopa Liidu tasandil minimaalsed karistused. Tööandjaid võib trahvida ning neid võib sundida maksma kolmandate riikide kodanikele maksmata jäänud töötasu. Samuti võib tööandjaid jätta riigihankemenetlustes osalemise õigusest ning õigusest saada riiklikku või ELi toetust.
Tõsiste juhtumite puhul võib kasutada kriminaalkaristusi. Tõsised juhtumid on nt korduvad rikkumised, märkimisväärse arvu kolmandate riikide kodanike ebaseaduslik töölevõtmine, orjastavad töötingimused, mille puhul tööandja teab, et töötaja on inimkaubanduse ohver ning kus ohver on alaealine.
Maksmata jäänud töötasu hüvitamine
Süüdi olev tööandja peab automaatselt maksma välja maksmata jäänud töötasu ja hüvitama muud tööga seotud rahalised õigused. Samuti peab ta hüvitama maksmata jäänud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Tööandja peab samuti kandma vajadusel kõik kulud, mis kaasnevad sisserändaja koduriiki naasmisega.
Parlamendiliikmed leidsid ka, et liikmesriigid peaksid kasutama tagasihoidlikumaid rahatrahve teatud erandlikel ja piiritletud juhtudel majapidamisabi ning isiklike hoolekandeteenuste valdkonnas.
Kaebuste esitamine
Saadikud soovivad, et liikmesriigid looksid kaebuste esitamise mehhanismid. Liikmesriigi poolt määratud kolmandatel osapooltel, nt ametiühingutel, peaks olema võimalus anda teada seadust rikkuvatest tööandjatest, ilma et neid süüdistataks ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamises. Ebaseaduslikul sisserändajal, kes on valmis esitama oma tööandja vastu kaebuse, oleks võimalus saada ajutine elamisluba.
Peatöövõtja vastutab samuti
Kui seaduserikkuja on alltöövõtja, siis peetakse ka peatöövõtjat vastutavaks kui ta teadis või oleks pidanud teadma, et alltöövõtja võttis tööle ebaseaduslikult riigis viibiva kolmanda riigi kodaniku.
Tõhusad ja piisavalt sagedased kontrollid
Liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtteid kontrollitaks ebaseaduslike sisserändajate töölevõtmise osas piisavalt sagedasti ning tõhusalt. Tööandjad peavad kontrollima, et kolmandate riikide kodanikel oleks kehtiv elamisluba ning nad peavad teavitama ametiasutusi kui tööle võetakse uusi kolmandate riikide kodanikke.
Jõustumine
Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma hiljemalt 24 kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Giovanni Claudio FAVA (PSE, IT)
Dokument: A6-0026/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 03.02.2009
Hääletus: 19.02.2009
Eesti toimetus
-----------------------------------------------
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901
press-et@europarl.europa.eu
