Täiskogu kokkuvõte - Brüssel 18.-19.veebruar 2009
Käesoleval nädalal päevakorras olevatest teemadest olid ühed olulisemad: ühise välis- ja julgeolekupoliitika, Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning Lähis-Ida ühendatud arutelu. Samuti käsitleti Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendit, NATO rolli ELi julgeolekustruktuuris ning riiklike energiatõhususe tegevuskavadega seonduvat. Parlamendi poole pöördus tervituskõnega Tšehhi Vabariigi president Václav Klaus.
Tšehhi Vabariigi president Václav Klaus leidis parlamendis peetud kõnes, et Lissaboni leping suurendaks demokraatlikku defitsiiti Euroopas. EP president Pöttering vastas, et hr Klausi vaated on "Euroopa mitmekesisuse väljenduseks" ning ta juhis tähelepanu sellele, et "demokraatias loeb enamuse arvamus". Pöttering hoiatas, et ilma EP-ta oleks Euroopa bürokraatide kätes. Suur enamus saadikutest toetas Pötteringi vastust.
Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles nõutakse Gaza sektorile tekitatud kahju ja Gaza elanike vajaduste üksikasjalikku hindamist, mille tulemusele tuginedes võib koostada ülesehitamiskavu. Saadikud nõuavad samuti humanitaarabi suurendamist ning blokaadi lõpetamist Gaza sektoris. Resolutsiooni poolt hääletas 488, vastu 5 ja erapooletuks jäi 19 saadikut. Hääletusele eelnenud arutelul osales ka ÜVJP kõrge esindaja Javier Solana.
Parlament võttis vastu raporti, mis käsitleb NATO rolli ELi julgeolekustruktuuris. Saadikud tunnistavad NATO tähtsat rolli Euroopa julgeolekustruktuuris ning leiavad, et ELi tulevane kollektiivkaitse peaks võimalikult suures ulatuses olema korraldatud koostöös NATOga. Raporti poolt hääletas 293, vastu 283 ja erapooletuks jäi 60 saadikut.
Parlament võttis vastu Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendit käsitleva raporti, milles tuuakse esile kodanikuühiskonna kaasamise ning läbipaistvuse suurendamise vajadus. Saadikud rõhutavad lisaks, et ENP algatusi ida- või lõunasuunal ei tohiks kasutada nii, et need üksteist kahjustavad. Raportis tehakse ka ettepanek luua Euromedi assamblee eeskujul idapoolseid naaberriike hõlmav assamblee Euroeast. Raporti poolt hääletas 500, vastu 46 ja erapooletuks jäi 12 saadikut.
Parlamendiliikmed leiavad, et eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20% võrra peaks olema õiguslikult siduv. Saadikud soovivad samuti, et 2006. aasta energiateenuste direktiiv vaadataks läbi ning et energiatõhususe osas pandaks paika ambitsioonikamad vahe-eesmärgid. Raporti poolt hääletas 616, vastu 24 ja erapooletuks jäi 17 saadikut.
Saadikud leiavad vastu võetud raportis, et kuna hiljuti avalikustatud teave tõendab ELi liikmesriikide valitsuste seotust erakorraliste üleviimistega, kannavad liikmesriigid poliitilist, moraalset ja juriidilist vastutust Guantánamos ja salavanglates peetud isikute transportimise ja kinnipidamise eest. Raporti poolt hääletas 334, vastu 247 ja erapooletuks jäi 86 saadikut.
Parlament kiitis lõpphääletusel heaks ebaseaduslike sisserändajate tööandjate karistamist käsitleva direktiivi. Euroopa Liidus töötab umbes 4,5 kuni 8 miljonit ebaseaduslikku sisserändajat. Uue direktiivi kohaselt karistatakse selliste isikute tööandjaid ning ebaseaduslikele sisserändajatele antaks võimalus seaduslikult tööd teha. Saadikud toetavad kriminaalkaristuste kasutamist kõige tõsisemate rikkumiste puhul ning soovivad, et ettevõtted vastutaksid ka oma alltöövõtjate tegude eest.
Jana JALVI-ROBERTSON
Pressi- ja infoosakond, eesti toimetus - pressinõunik
: press-ET@europarl.europa.eu
: (32-2) 28 32192 (BXL)
: (33-3) 881 74794 (STR)
: (+32) 498 98 33 27
--------------------------------------------------------------------------------
Riina LUIK
Pressi- ja infoosakond, eesti toimetus - sekretariaat
: press-ET@europarl.europa.eu
: (32-2) 28 32101 (BXL)
: (33-3) 881 74104 (STR)
