EP täiskogu 02.-05.02 info nr. 2
EP info - ebaseaduslike sisserändajate tööandjate karistamine, Mahmoud Abbasi kõne, ELi kliimakaitsepoliitika jm
· Ebaseaduslike sisserändajate tööandjate karistamine - kompromiss sai toetuse, lõpphääletus lükati edasi
· Abbas: "Rahvuslik leppimine on üks meie prioriteetidest"
· Soovitused tulevaseks ELi integreeritud kliimakaitsepoliitikaks
· Saadikud toetavad Guantánamo vangide vastuvõtmist ELi
· Traditsiooniliste rahvus-, etniliste ja sisserändajatest vähemuste kaitse Euroopas
Ebaseaduslike sisserändajate tööandjate karistamine - kompromiss sai toetuse, lõpphääletus lükati edasi
Parlament toetas nõukoguga saavutatud poliitilist kokkulepet direktiivi osas, kuid lükkas direktiivi lõpphääletuse edasi järgmisesse osaistungjärku. Lõpphääletus lükati edasi, kuna parlament soovis eesistujariigi kinnitust selle kohta, et tulevikus on võimalik teha muudatusi alltöövõtjaid puudutavatesse sätetesse. Tšehhi kui eesistujariik soovis enne kinnituse andmist teemat teiste liikmesriikidega arutada.
Parlament käsitles ettepanekut Claudio FAVA (PSE, IT) raportis.
Tööandja, mitte töövõtja kriminaliseerimine
Eelnõu eesmärgiks on võidelda ebaseadusliku sisserändega ja toetada seaduslikku siserännet seeläbi, et ebaseaduslike sisserändajate tööandjatele kehtestatakse Euroopa Liidu tasandil minimaalsed karistused. Tööandjaid võib trahvida ning neid võib sundida maksma kolmandate riikide kodanikele maksmata jäänud töötasu. Samuti võib tööandjaid jätta riigihankemenetlustes osalemise õigusest ning õigusest saada riiklikku või ELi toetust.
Tõsiste juhtumite puhul võib kasutada kriminaalkaristusi. Tõsised juhtumid on nt korduvad rikkumised, märkimisväärse arvu kolmandate riikide kodanike ebaseaduslik töölevõtmine, orjastavad töötingimused, mille puhul tööandja teab, et töötaja on inimkaubanduse ohver ning kus ohver on alaealine.
Maksmata jäänud töötasu hüvitamine
Süüdi olev tööandja peab automaatselt maksma välja maksmata jäänud töötasu ja hüvitama muud tööga seotud rahalised õigused. Samuti peab ta hüvitama maksmata jäänud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Tööandja peab samuti kandma vajadusel kõik kulud, mis kaasnevad sisserändaja koduriiki naasmisega.
Parlamendiliikmed leidsid ka, et liikmesriigid peaksid kasutama tagasihoidlikumaid rahatrahve teatud erandlikel ja piiritletud juhtudel majapidamisabi ning isiklike hoolekandeteenuste valdkonnas.
Kaebuste esitamine
Saadikud soovivad, et liikmesriigid looksid kaebuste esitamise mehhanismid. Liikmesriigi poolt määratud kolmandatel osapooltel, nt ametiühingutel, peaks olema võimalus anda teada seadust rikkuvatest tööandjatest, ilma et neid süüdistataks ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamises. Ebaseaduslikul sisserändajal, kes on valmis esitama oma tööandja vastu kaebuse, oleks võimalus saada ajutine elamisluba.
Peatöövõtja vastutab samuti
Kui seaduserikkuja on alltöövõtja, siis peetakse ka peatöövõtjat vastutavaks kui ta teadis või oleks pidanud teadma, et alltöövõtja võttis tööle ebaseaduslikult riigis viibiva kolmanda riigi kodaniku.
Tõhusad ja piisavalt sagedased kontrollid
Liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtteid kontrollitaks ebaseaduslike sisserändajate töölevõtmise osas piisavalt sagedasti ning tõhusalt. Tööandjad peavad kontrollima, et kolmandate riikide kodanikel oleks kehtiv elamisluba ning nad peavad teavitama ametiasutusi kui tööle võetakse uusi kolmandate riikide kodanikke.
Jõustumine
Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma hiljemalt 24 kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Giovanni Claudio FAVA (PSE, IT)
Dokument: A6-0026/2009
Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)
Arutelu: 03.02.2009
Abbas: "Rahvuslik leppimine on üks meie prioriteetidest"
Parlamendi poole pöördus tervituskõnega Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbas.
Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering tervitas Mahmoud Abbasi ning kutsus kõiki osapooli üles andma endast kõik, et saavutada püsiv rahu Lähis-Idas. "Me usaldame teid, sest te olete leppimise ja rahu sümbol," kinnitas Pöttering.
Iisrael peab oma destruktiivse poliitika lõpetama
Palestiina omavalitsuse president väljendas oma ahastust Palestiinas toimunud laastamise üle ning edastas saadikutele küsimuse ühe nägemise kaotanud Palestiina mehelt, kes oli tema käest küsinud: "Kes annab mulle tagasi mu silmad? Kes annab tagasi lootuse, vabaduse, rahu?" Abbas tõi esile, et Palestiinas on Iisraeli rünnakute läbi saanud surma 400 inimest ning üle 5000 inimese on saanud haavata, enamus neist tsiviilisikud.
Abbas lisas, et sündmused Palestiinas on samuti mõjunud laastavalt neile, kes on pühendanud oma elu Palestiina ehitamisele ja kelle elutöö on nüüd hävitatud. "Palju sellest oli ehitatud ELi ja teiste sõbralike riikide abiga - see kõik on hävitatud," kahetses ta.
Palestiina omavalitsuse president kritiseeris Iisraeli rünnakuid ning asunduste poliitikat ning ta nentis, et inimesed Palestiinas ei saa elada oma igapäevaelu. "Me ei tohi Iisraeli kohelda kui riiki, kes ei pea kellegi ees vastutama. Me peame Iisraeli võtma vastutusele rahvusvahelise ja sõjaõiguse rikkumise eest," rõhutas ta.
Abbas kutsus seejärel ELi ja teisi riike üles toetama ülesehitustööd Palestiinas. Ta selgitas ka, et rahvuslik leppimine on Palestiina omavalitsuse üks prioriteetidest ning selle saavutamise nimel tehakse kõik. Abbas lisas lõpetuseks, et rahu saavutamises peab rahvusvaheline üldsus võtma endale moraalse ja poliitilise vastutuse ning Iisrael peab oma destruktiivse poliitika lõpetama.
Arutelu: 04.02.2009
Soovitused tulevaseks ELi integreeritud kliimakaitsepoliitikaks
Kliimamuutuste ajutise komisjoni lõppraportis leitakse, et Euroopa Liit ja teised tööstusriigi peaksid ohtliku kliimamuutuse ära hoidmiseks võtma endale eesmärgiks vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaase 25% kuni 40% ning 2050. aastaks vähemalt 80% võrreldes 1990. aastaga. Parlamendiliikmed teevad lisaks konkreetseid soovitusi erinevate majandussektorite poolt võetavate meetmete kohta. Raporti poolt hääletas 570, vastu 78 ja erapooletuks jäi 24 saadikut.
Parlamendiliikmed on "sügavalt mures asjaolu pärast, et paljude viimasel ajal avaldatud teadusandmete kohaselt on kliimamuutus oma negatiivsete mõjude osas palju kiirem ja tõsisem, kui varem arvati". Seetõttu palutakse Euroopa Komisjonil hoolikalt jälgida ja analüüsida kõige värskemaid teadusuuringute tulemusi, et hinnata, kas ELi 2°C sihteesmärk on ikka veel piisav ohtliku kliimamuutuse vältimise eesmärgi täitmiseks. Lisaks peaks EL ja teised tööstusriigid seadma endale eesmärgi vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaase 25% kuni 40% ning 2050. aastaks vähemalt 80% võrreldes 1990. aastaga.
Vaja on ideaalide poole püüdlevat kujundustahet
Parlamendiliikmed märgivad, et me oleme jõudnud energia- ja kliimapoliitilisse murranguperioodi, mis väljendub tooraine nappuses. Saadikud rõhutavad vajadust end kliimamuutuse probleemi keerukusest mitte kohutada lasta, vaid "reageerida ideaalide poole püüdleva kujundustahtega ja juhtiva rolliga poliitikas, majanduses ja ühiskonnas". Globaalne soojenemine ja sellest tulenev kliimamuutus tuleks lülitada uute raamtingimustena kõikidesse tegevus- ja poliitikavaldkondadesse ning kodanikud tuleb kliimamuutuste võitlemise protsessi täielikult kaasata.
Soovitused kliimamuutusega võitlemiseks
Saadikud teevad arvukalt soovitusi kliimamuutusega võitlemiseks erinevates valdkondades, nt energia, transpordi, põllumajanduse ja hariduse vallas.
Komisjoni kutsutakse üles tegema ettepanekut võtta vastu siduv eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20% ja esitama konkreetsed vähendamise vahe-eesmärgid. Liikmesriike kutsutakse üles korraldama tasuta energiaauditeid, mis võimaldaks kodanikel vähendada oma energiatarbimist ja heitkoguseid.
Komisjoniliikmed leiavad ka, et pikaajaline eesmärk Euroopa ehitussektoris peaks olema nullilähedane energia kogutarbimine uute elumajade puhul aastaks 2015 ning uute äri- ja avalike hoonete puhul aastaks 2020. Pikemas perspektiivis tuleks selle eesmärgiga hõlmata ka renoveeritud hooned.
Lisaks kutsutakse komisjoni üles avatult kaaluma põllumajandussektori sõnaselget kaasamist ELi tulevasse integreeritud kliimaalasesse poliitikasse ja põllumajandussektorist pärinevate kasvuhoonegaaside, sealhulgas metaani ja dilämmastikoksiidi heite vähendamise eesmärkide väljatöötamisse.
Raportis nõutakse jätkusuutlikule transpordipoliitikale suunatud ja üksteist täiendavatest meetmetest koosnevat laiaulatuslikku poliitikat, mis hõlmab sõidukitehnoloogia edasiarendamist, alternatiivsete energiaallikate ulatuslikumat kasutamist transpordis, puhaste kütuste jaotusvõrkude loomist, arukat liikluskorraldust, muutusi sõidustiilis ja sõiduautode kasutuses, paremat logistikat, nn rohelisi koridore ning transpordisektori info- ja sidetehnoloogiat, CO2 heite maksustamist ja ühistranspordi kaasajastamist, et saavutada saasteainete nullheite eesmärk, eiramata samas suuremat vajadust liikuvuse järele. Saadikud märgivad, et kõike seda oleks võimalik toetada avalike hangete puhul tehtud selgete valikutega. Samuti rõhutatakse, et "saastaja maksab" põhimõtte kohaldamist tuleb pidada esmatähtsaks.
Kliimamuutus peab olema järgmises finantsperspektiivis esikohal
Parlamendiliikmed rõhutavad, et järgmises finantsperspektiivis tuleb esikohale seada kliimamuutus ja selle vähendamiseks mõeldud meetmed. Lisaks tuleb kasutusele võtta täiendavad vahendid, et aidata arenguriikidel lahendada kliimamuutusest tulenevaid probleeme ning heite vähendamise nõuded ja kliimamuutuse tagajärgedega kohanemise meetmed tuleb lülitada arenguabi programmidesse.
Karl-Heinz FLORENZ (EPP-ED, DE)
Dokument: A6-0495/2008
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 04.02.2009
Hääletus: 04.02.2009
Saadikud toetavad Guantánamo vangide vastuvõtmist ELi
Parlamendiliikmed tervitavad Barack Obama otsust sulgeda Guantánamo Bay kinnipidamiskeskus ning tuletavad meelde, et kõige suuremat vastutust kinnipidamiskeskuse sulgemise ja selle vangide tuleviku eest kannavad Ameerika Ühendriigid. Saadikud kutsuvad siiski liikmesriike üles tegema koostööd USA valitsusega, kui ta peaks seda paluma, et leida lahendused ja olla valmis Guantánamo vangide vastuvõtmiseks ELi. Resolutsiooni poolt hääletas 542, vastu 55 ja erapooletuks jäi 51 saadikut.
Resolutsioonis märgitakse, et kõik demokraatlikud riigid on kohustatud järgima rahvusvahelist õigust ja põhiõigusi, eelkõige aga EL ja selle liikmesriigid, mis koos moodustavad ühistel väärtusel rajaneva ühiskonna. USAd kutsutakse üles tagama Guantanamo kinnipeetavatele nende inimõigused ja põhivabadused rahvusvahelise ja Ameerika Ühendriikide põhiseaduse alusel.
Kinnipeetavaid puudutavad valikud
Kinnipeetavate osas leiavad saadikud, et kui kinnipeetava vastu on piisavalt tõendeid, tuleb tema üle pidada viivitamata ja nõuetekohaselt kohut ja süüdimõistmise korral peab ta kandma vanglakaristust Ameerika Ühendriikides.
Kui kinnipeetavale süüdistust ei esitata, kuid teda ei saa kodumaale tagasi saata piinamise või tagakiusamise tegeliku ohu tõttu, siis antakse talle võimalus Ameerika Ühendriikidesse jääda ja talle pakutakse humanitaarkaitset USA mandriosas ning võimaldatakse hüvitust.
Kinnipeetavad, kellele süüdistust ei esitata ja kes soovivad vabatahtlikult kodumaale tagasi pöörduda, saadetakse koduriiki tagasi nii kiiresti kui võimalik.
Saadikud kutsuvad liikmesriike üles tegema koostööd USA valitsusega, kui ta peaks seda paluma, et leida lahendused ja olla valmis Guantánamo vangide vastuvõtmiseks ELi. Resolutsioonis lisatakse, et liikmesriikidel on lojaalse koostöö kohustus konsulteerida üksteisega avaliku julgeoleku võimalike mõjude osas kogu ELis.
Hääletus: 04.02.2009
Traditsiooniliste rahvus-, etniliste ja sisserändajatest vähemuste kaitse Euroopas
Euroopa Komisjonile esitati suuline küsimus traditsiooniliste rahvus-, etniliste ja sisserändajatest vähemuste kaitse kohta Euroopas.
Suulise küsimuse üks esitajatest oli Eesti saadik Katrin SAKS (PSE).
Suulise küsimuse täpne tekst:
Traditsiooniliste rahvus- ja etniliste vähemuste kaitsmine, etniliste rühmade vaheliste suhetega tegelemine ja sisserändajatest vähemuste integreerimine on olulise tähtsusega väljakutsed Euroopa Liidu ning tema stabiilsuse, julgeoleku, jõukuse, heanaaberlike suhete, sisemise ja välise legitiimsuse ning usaldusväärsuse jaoks.
Kas Kopenhaageni kriteeriumid vähemuste õiguste austamise kohta on kehtivad ainult uute liikmesriikide ja kandidaatriikide jaoks või seovad need samuti kõiki liikmesriike?
Kas ja mil määral on vähemuste õiguste rikkumine liikmesriikide siseküsimus?
Milliseid rahvusvähemuste nõudmisi peetakse Euroopa Liidu poliitiliste "normide" vaatepunktist õiguspärasteks?
Kas EL peaks Lissaboni lepingu alusel välja töötama traditsioonilise rahvusvähemuse kaitse normide ja kontrollimehhanismide õiguslikult siduva süsteemi?
Kas komisjon kavatseb töötada välja ühised standardid uute, ümberasujatest vähemuste integratsiooni suhtes praegu väljaarendamisel oleva ELi ühise sisserändepoliitika raames?
Kas komisjon nõustub, et kõik ELi liikmesriigid peavad ratifitseerima rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta?
Kas komisjoni arvates hõlmab mitmekeelsus piirkondlikke ja vähemuskeeli?
Kas komisjon nõustub, et erinevad autonoomia/omavalitsuse vormid subsidiaarsuse põhimõtte alusel on parim lahendus vähemuskogukondade kaitsmiseks?
Kas komisjon nõustub, et vähemuste kaitse taseme järelevalvele liikmesriikides ja läbirääkijariikides tuleks anda prioriteet Põhiõiguste Ameti töös?
Eesti saadiku sõnavõtt
Katrin SAKS (PSE, EE) - "Austatud kolleegid. Keeleline ja kultuuriline mitmekesisus, mida me hindame kui Euroopa Liidu rikkust, muutub sageli probleemiks liikmesriikide tasemel. Eriti piirkondades, kus ajaloo keerdkäikude tõttu on nihkunud piirid või hoopiski vähemusest on saanud enamus ja enamusest vähemus, nii nagu ka minu kodumaal Eestis. Ja siis on see ühele riigile tõepoolest erakordselt suur väljakutse.
Euroopa Liidu tasemel on aga väga oluline, et ei kasutataks topeltstandardeid. Kopenhaageni kriteeriumitest, mida eelkõnelejad on juba mitmel pool nimetanud mitmes kõnes, ja mida uued liitujad täitma pidid, oli juba juttu. Aga samas teadsime me väga hästi, et neid samu kriteeriume, neid samu nõudmisi - olgu või hariduslikke nõudmisi - ei täideta mitmel pool vanades liikmesriikides. On erakordselt oluline, et kõiki riike koheldakse ühtemoodi, et minimaalsed standardid kehtivad kõigile."
Csaba Sándor Tabajdi, Hannes Swoboda, Jan Marinus Wiersma, Véronique De Keyser, Katrin Saks, Claude Moraes
Dokument: O-0002/2009
Arutelu: 03.02.2009
