NATO roll ELi julgeolekustruktuuris

Parlament võttis vastu raporti, mis käsitleb NATO rolli ELi julgeolekustruktuuris. Saadikud tunnistavad NATO tähtsat rolli Euroopa julgeolekustruktuuris ning leiavad, et ELi tulevane kollektiivkaitse peaks võimalikult suures ulatuses olema korraldatud koostöös NATOga. Raporti poolt hääletas 293, vastu 283 ja erapooletuks jäi 60 saadikut.

Ari VATANENi (EPP-ED, FR) raportis märgitakse, et pärast Ameerika Ühendriikide uue presidendi valimist valitseb mõlemal pool Atlandi ookeani kasvav üksmeel tuumarelvade järjest väheneva kasulikkuse suhtes praeguste ohtude ees, ning on hakatud tajuma, et tuumarelvade hulka tuleks kiiremas korras vähendada.

Raportis nenditakse, et kaasaegse maailma julgeolekuohtusid iseloomustavad järjest enam sellised nähtused nagu rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvade levik, läbikukkunud riigid, keerulised konfliktid, organiseeritud kuritegevus, küberohud, keskkonna hävimine ja sellega seotud julgeolekuohud, loodus- ja muud õnnetused ning et need nõuavad veelgi tihedamat partnerlust ja keskendumist ELi ja NATO põhivõimete tugevdamisele ning tihedamat koordineerimist kavandamise, tehnoloogia, varustuse ja koolituse valdkonnas.

Saadikud leiavad, et EL ja NATO võiksid teineteist tugevdada sellega, et välditakse konkurentsi ja arendatakse laiemat koostööd kriisiohjamisoperatsioonide alal. Sellega seoses toetavad nad Prantsusmaa valitsuse ettepanekut korrapäraste kontaktide loomiseks NATO ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäride vahel, et vältida segadust, kui EL ja NATO peavad tegema koostööd samal sõjatandril erinevatel missioonidel ühise eesmärgi nimel, näiteks Kosovos ja Afganistanis.

Parlamendiliikmed märgivad, et "Berliin Pluss kokkuleppeid, mis võimaldavad ELil kaasata NATO vahendeid ja võimeid, tuleb parendada, et kahel organisatsioonil oleks võimalik sekkuda praegustesse erinevate ülesannetega tsiviil-sõjalist valmidust nõudvatesse kriisidesse ja neid tõhusalt leevendada".

Parlamendiliikmed usuvad ka, et EL ja NATO peaksid jätkama laiahaardelise kriisiohjamise lähenemisviisi väljatöötamist ning nad kutsuvad ELi üles jätkama missioonide lähetamist ning edendama samal ajal EJKP suuremat jätkusuutlikkust, et ennetada konflikte ja edendada stabiilsust.

Raportis toetatakse ELi operatsioonide alalise peakorteri loomist, mis tegutseb komisjoni asepresidendi/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja alluvuses ning mille ülesannete ühe osa moodustab EJKP sõjaliste operatsioonide kavandamine ja läbiviimine.

27st ELi liikmesriigist on 21 NATO liitlased (v.a Austria, Küpros, Soome, Iirimaa, Malta ja Rootsi). Raportis nõutakse, et kõik ELi liikmesriigid oleksid eranditult kohal ELi-NATO ühistel kohtumistel. Lisaks teevad saadikud ettepaneku, et need NATO liitlased, kes on ELi kandidaatriigid, peaksid olema tihedamalt kaasatud EJKP ja Euroopa Kaitseagentuuri töösse.

Saadikud mõistavad hukka eelkõige asjaolu, et Türgi ja Küprose vaidlus takistab endiselt tugevalt ELi ja NATO koostöö arengut, arvestades, et ühest küljest keeldub Türgi lubamast Küprosel osaleda EJKP missioonidel, mis hõlmavad NATO teavet ja vahendeid, ning et teisest küljest keeldub Küpros vastuseks lubamast Türgil osaleda EJKP üldises arendamises ulatuses, mis vastaks Türgi sõjalisele kaalule ja strateegilisele tähtsusele Euroopa ja Atlandi-ülese liidu jaoks. Küprost kutsutakse seetõttu üles vaatama läbi oma poliitilise seisukoha "partnerlus rahu nimel" liikmelisuse suhtes ning NATO liikmesriikidel palutakse hoiduda oma vetoõiguse kasutamisest ELi liikmesriikide takistamisel NATO liikmeks saamisel.

Parlamendiliikmed peavad vajalikuks, et EL ja NATO jätkaksid Venemaaga realistlikku ja avameelset dialoogi, mis hõlmaks inimõigusi ja õigusriiki, piirkondlikku julgeolekut, energiat, raketitõrjet, massihävitusrelvade leviku tõkestamist, relvajõudude ja kosmosepoliitika piiramist. Saadikud on arvamusel, et kui Venemaast saab tõeline demokraatia, mis loobub sõjaliste ähvarduste kasutamisest poliitilise surve avaldamiseks naabritele, võib Venemaa ja ELi vahelise koostöö ulatus saavutada enneolematu taseme, kaasa arvatud võimalus, et Venemaa ühineb kõigi Euro-Atlandi struktuuridega.

Tunne KELAM (EPP-ED, EE) ütles oma sõnavõtus, et "dünaamiline Euro-Atlandi partnerlus on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse parim tagatis". Kelam avaldas toetust uue trans-Atlandi koostöökava vastuvõtmisele, mis peab saavutama uute koostööinstitutsioonide rajamise ning päädima kõikehõlmavas trans-Atlandi ühisturus.

Kelam juhtis tähelepanu vajadusele kaasata tihedamasse kaitsealasesse koostöösse eranditult kõik NATO ning ELi liikmed, vaatamata sellele, millisesse organisatsiooni nad kuuluvad. Ta toetas ka ELi operatiivse peakorteri rajamise ideed, seda tingimusel, et selline keskus täiendab NATO juhtimisstruktuure ega võistle nendega. Kõneleja juhtis tähelepanu ka sellele, et EL ja NATO saavad kaitseks vajalikke vahendeid samadest vahenditest ning oluline on vältida duplitseerimist. Kelam esitas küsimuse liikmesriikidele: "Milliseid vahendeid ühise kaitsepoliitika teostamiseks me pakume Javier Solana käsutusse?"

Lisaks kutsus Kelam üles tegelema uute julgeolekuohtudega: "Tulevikukonfliktid võideldakse ja pahatihti otsustatakse küberruumis. Seetõttu pean vajalikuks ka Euroopa Parlamendi panust leidmaks tõhusat vastust sellele dramaatilisele väljakutsele, millele valitsustel tuleb mõnikord reageerida ajavahemikus, mis ei ületa sekundit."


Ari VATANEN (EPP-ED, FR)
Dokument: A6-0033/2009
Menetlus: Omaalgatuslik raport
Arutelu: 18.02.2009
Hääletus: 19.02.2009

Eesti toimetus
-----------------------------------------------
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901
press-et@europarl.europa.eu