Lennuliikluse katkestused: EP saadikud arutasid otsust õhuruumid osaliselt avada
EP fraktsioonid toetasid teisipäeval ELi liikmesriikide otsust avada osaliselt õhuruumid. Vulkaanilise tolmu pilvede tõttu tekkinud lennuliikluse häireid käsitlenud arutelu käigus rõhutas Euroopa rahvapartei fraktsioon majanduslikke tagajärgi ning käis välja mõtte osutada lennufirmadele abi ELi eelarvest. Sotsiaaldemokraadid, liberaalid ning rohelised leidsid aga, et kriis näitas kui oluline on parandada raudteevõrgustikke Euroopas, et toimiks alternatiivne transpordiliik.
Nõukogu nimel ütles Hispaania riigisekretär Diego LÓPEZ GARRIDO, et häirest on saanud ootamatu ja tõsine kriis. Ta rõhutas, et kuigi ELil ei ole selles valdkonnas eriti suurt pädevust, on liikmesriigid reageerinud koordineeritult ning dünaamiliselt. Esmaspäeva õhtul osalesid kõik ELi transpordiministrid videokonverentsil ning kiitsid ühehäälselt heaks Eurocontroli ettepaneku hinnata alates teisipäevast õhukvaliteeti iga 6 tunni järel ja anda liikmesriikidele teavet ohutute õhukoridoride avamise kohta. Kindlaks määratakse kolm õhutsooni: tuhapilve kohal olev lennukeelutsoon, avatud lennutsoon tuhavabas piirkonnas ning vahepeale tsoon, kus tuhka on vähe ning kus lennud võivad toimuda teatud tingimustel.
Transpordivolinik Siim Kallas rõhutas Euroopa kooskõlastatud reageeringu olulisust. " Eelkõige ohutus ja selles osas ei saa teha kompromisse," lisas ta. Kallas märkis ka, et komisjonil on antud valdkonnas piiratud pädevus ning otsus õhuruum sulgeda oli valitsuste otsus, mis põhines sõltumatute ekspertide hinnangul. Volinik kutsus üles rakendama ühtse Euroopa taeva seadusandlust paremini ning tõhusamalt tagama ELi õigusaktidega reisijatele ette nähtud õiguseid.
Fraktsioonide kõnevoor
Corien Wortmann-Kool (Rahvapartei, Holland) ütles, et on näha, et õhutranspordita on Euroopa ühiskond ja majandus tervikuna raskustes. "Ohutus eelkõige!" on õige lähenemine, kuid oluline on ka võtta õhuruum võimalikult kiiresti uuesti kasutusele. Lennuettevõtted on saanud suurt majanduslikku kahju, sealhulgas peavad nad maksma hüvitist reisijatele. "Kas see on õige, et kõik kulud langevad lennuettevõtjate õlgadele?" küsis ta. "Kas ELi eelarvest ei tuleks vahendeid ette näha?"
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Martin SCHULZ (Saksamaa) tõstis esile kriisi inimliku mõõtme ning rääkis kümnetest tuhandetest inimestest kõikjal maailmas, kes ei pääse liikuma. Ta märkis, et ka lennufirmade jaoks on olukord raske ning et nende kahjud on juba suuremad kui 11. septembri terrorirünnakute põhjustatud kahjud. Sellega on Schulzi sõnul tõestatud, kuivõrd on vaja alternatiivseid Euroopa transpordiliike, sh raudteevõrgustike koostalitusvõimet.
"Loodus on osutunud tehnoloogiast tugevamaks," ütles Gesine Meissner (ALDE, Saksamaa). Ta lisas, et pärast 20 aastat kestnud arutelusid ühtse transpordituru ja ühtse Euroopa taeva teemadel ei ole ikka veel piisavalt palju saavutatud. "Inimesed ei saa broneerida rongipileteid Põhja-Euroopast Lõuna-Euroopasse," lisas ta.
Michael Cramer (Saksamaa) avaldas roheliste fraktsiooni nimel tänu otsuse eest sulgeda Euroopa õhuruum, sest ohutus, mitte kasum, on eelkõige oluline. Ta märkis, et olukord rõhutas vajadust investeerida enam kõige ohutumasse ja säästvamasse transpordiliiki - raudteetransporti.
Peter van Dalen (Holland) kritiseeris ECR fraktsiooni nimel Euroopa võimude jäikust, kui nad sulgesid õhuruumi väga kiiresti. Ta tunnustas otsust osaliselt avada teatud marsruudid ning meenutas, et testlennud on näidanud, et lennureiside jätkamine on ohutu.
Lothar Bisky (GUE / NGL, Saksamaa) kiitis otsust mitte "mängida" inimeste eluga ning soovis siduva kokkuleppe sõlmimist lennuettevõtjatega, et tagada, et töökohti ei kaotata ning palkasid ei kärbita.
Francesco Speroni (EFD, Itaalia) leidis, et võimud reageerisid olukorra arengut arvesse võttes liiga aeglaselt, sulgedes lennujaamad siis, kui pilved olid juba õhuruumist kadunud. "Me peame vältima üldiste lennukeeldude kasutamist ning keskenduma sobivate ja konkreetsete meetmete võtmisele," lisas ta.
Lisateave:
Jana Jalvi-Robertson
Pressinõunik
press-ET@europarl.europa.eu
(+32-2) 28 32192 (Brüssel)
(+33-3) 881 74794 (Strasbourg)
(+32) 498 983 327
Mare Haab
Pressinõunik, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
mare.haab@europarl.europa.eu
(+372) 630 6967 (Tallinn)
(+33-3) 881 64 057 (Strasbourg)
(+372) 51 81 639
