EP: ELi ühtse töö- ja elamisloa seadusandluse osas ei jõutud kokkuleppele

Euroopa Parlamendi täiskogu ei jõudnud kokkuleppele "ühtse loa" seadusandluse osas, mille eesmärk on lihtsustada seaduslike sisserändajate jaoks töö- ja elamisloa menetlust ning anda neile teatud valdkondades ELi kodanikega võrdsed õigused, et võõrtööjõudu ei kuritarvitataks.

Pärast seda, kui mitmed õigusakti ettepaneku muudatused olid heaks kiidetud, otsustas enamik saadikutest, et õigusakti ettepanekut ei ole võimalik lõplikul kujul toetada. Muudetud ettepanek lükati tagasi 306 poolt- ja 350 vastuhäälega, erapooletuid oli 25. Seetõttu saadetakse ettepanek tagasi kodanikuvabaduste komisjoni ning tööhõivekomisjoni.

Direktiiv, mis on seotud nn sinise kaardi ettepanekuga kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajate jaoks, on mõeldud seadusliku sisserände võimaldamiseks valdkondades, kus see on vajalik Euroopa tööturu jaoks. Selleks lihtsustatakse nõudmisi kolmandate riikide kodanikele, et võimaldada ühise töö- ja elamisloa taotlemist. Samuti antakse sisserändajatele, kes seaduslikult elavad ja töötavad ELis, ühtsed õigused kogu ELis.

Peamisteks arutelu teemadeks fraktsioonide vahel olid seadusandluse ulatus, kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine ning liikmesriikide võimalus anda lisaks töö- ja elamisloale välja täiendavaid dokumente.

Õigusakti ettepanek ei oleks hõlmanud kolmanda riigi kodanikke, kes on saanud pikaajalise elaniku staatuse, põgenikke, lähetatud töötajaid, ettevõttesiseselt ümberpaigutatavaid töötajaid ega hooajatöölisi.

Enamik saadikutest, eesotsas raportöör Veronique Mathieuga (EPP, Prantsusmaa), leidis, et pikaajalised elanikud ning varjupaigataotlejad on juba kaetud ELi seadusandlusega ning et kolme viimase kategooria puhul on vaja eraldi ELi direktiive. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon soovis aga hõlmata ka lähetatud töötajad, ettevõttesiseselt ümberpaigutatavad töötajad, hooajatöölised ning varjupaigataotlejad, sest vastasel juhul tekiksid tööjõuturul erinevad kategooriad. Sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekud lükati siiski tagasi.

Direktiivi ettepanek nägi samuti ette, et kolmandatest riikidest pärit töötajatel peavad tööhõivega seotud küsimustes olema ELi kodanikega võrdsed õigused: ligipääs sotsiaalkindlustusele, koolitusele ning väljaõppele, ent vastu võetud muudatusettepanekud oleks liikmesriikidele andnud õiguse piirata neid õigusi.

Lisaks puudutas üks vastu võetud muudatusettepanekutest liikmesriikide õigust anda välja täiendavaid dokumente. ALDE fraktsioon hääletas seetõttu lõpliku teksti vastu.

Raportöör Mathieu väljendas pärast hääletust pettumust, et pärast terve aasta kestnud läbirääkimisi ei jõutud siiski seadusandluse vastu võtmiseni, mis oleks andud ELis töötavatele kolmandate riikide kodanikele võrdsed õigused.

Enne hääletust toimunud arutelu kokkuvõte

Enne hääletust ütles raportöör Mathieu: "See õigusakt võimaldab sisserändevoogude paremat juhtimist. See peaks kõrvaldama liikmesriikidevahelised erinevused töö- ja elamisloa taotlemisel ning erinevused kolmandate riikide kodanike õiguste vahel ELi tööturul."

Alejandro Cercas (S&D, Hispaania) leidis, et "võrdne kohtlemine on mistahes majandusliku sisserände poliitika võti. Käesolevast direktiivist ei piisa, sest kõrvale jäetakse inimesed, kes vajavad kaitset, nt lühiajalise töölepinguga töölised või hooajatöölised."

Ria Oomen-Ruiten (EPP, Holland) märkis aga, et need, kelle õigused ei ole sätestatud käesolevas direktiivis, on kaetud teiste ELi direktiividega.

Liberaalide nimel ütles Sophie In´t Veld (ALDE, Holland), et tema fraktsioon soovib esimese lugemise kokkulepet. Ta tegi ka selgeks, et liberaalid hääletaksid ettepaneku vastu, kui liikmesriikidele jäetaks võimalus nõuda lisadokumente.

Jean Lambert (Rohelised, Ühendkuningriik) sõnas, et tema fraktsioon ei soovi, et kolmandate riikide kodanike õigusi piirataks. Patrick Le Hyaric (GUE/NGL, Prantsusmaa) märkis aga, et "see seadus tekitaks konkurentsi ELi töötajate ja kolmandate riikide kodanike vahel ning sisserändajate erinevate kategooriate vahel. See tekitaks töötajate erinevad seisused ja kategooriad".

Mara Bizotto (EFD, Itaalia) nentis, et menetluste lihtsustamine on positiivne. "Aga me peaks kõigepealt ise jalule saama ning aitama oma kodanikel töökohad leida." Daniël van der Stoep (NI, Holland) märkis omalt poolt, et tema fraktsioon on mistahes ELi ühtse sisserändepoliitika vastu. "Ühtne menetlus teeb ELi sisenemise inimeste jaoks lihtsamaks," lisas ta.


Lisateave:

Jana Jalvi-Robertson
Pressinõunik
press-ET@europarl.europa.eu
(+32-2) 28 32192 (Brüssel)
(+33-3) 881 74794 (Strasbourg)
(+32) 498 983 327

Mare Haab
Pressinõunik
Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
mare.haab@europarl.europa.eu
(+372) 630 6967 (Tallinn)
(+33-3) 881 64 057 (Strasbourg)
(+372) 51 81 639