Siim Kallase kuulamise kokkuvõte - transport
Euroopa Parlamendi transpordikomisjonis toimunud kolmetunnisel kuulamisel tutvustas volinikukandidaat Siim Kallas oma kava saavutada jätkusuutlik Euroopa transpordipoliitika, mis "toob tõelist kasu kodanikele ning ettevõtetele".
Saadikud esitasid Kallasele küsimusi, mis puudutasid transpordisektori osa kasvuhoonegaaside heitkogustes, reisijate õigusi, raudteesektori liberaliseerimist, Rail Balticat ning kehaskannerite kasutamist lennujaamades.
"Vaba liikumine on üks Euroopa kodanike suuremaid vabadusi. Ja kaasaegne transport annab suure panuse selle vabaduse saavutamisel," ütles Eesti volinik oma avakõnes.
Kallas tutvustas oma vaateid kliimamuutuste osas, keskkonna- ja sotsiaalstandardite ning konkurentsivõime vahelise tasakaalu saavutamise vallas ning raudteesüsteemi ühtlustamise küsimuses. Samuti kõneles Kallas teeohutusest ning sellest, et Euroopa transpordipoliitika vajab " tugevat ja ühtset rahastamissüsteemi ".
Kallas mõistis lisaks hukka liikmesriigid, kes on juba võtnud skannerid kasutusele oma lennujaamades, ootamata ära ELi ühiseid standardeid.
Panus kliimamuutuse vastasesse võitlusesse
Parlamendiliikmed Matthieu Grosch (EPP, BE) ja Saïd El Khadraoui (S&D, BE) märkisid, et transpordisektor on ainuke sektor, mis ei ole viimase 10 aasta jooksul kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendanud. Transpordisektorist pärineb kolmandik Euroopa CO2 heitmetest ning see sektor "nullib edusammud, mida teised sektorid teevad heitmete vähendamise teel," ütles Michael Cramer (Greens/EFA, DE).
"Dekarboniseerimise osas ei saa järeleandmisi teha," ütles Kallas. "Meil on siduvad heitmete vähendamise eesmärgid 2020. aastaks ning me teeme vajalikud seadusandlikud ettepanekud," lisas ta.
Küsimusele, mis puudutas transpordisaaste väliskulude arvestamist toote omahinda, vastas Kallas, et ELi kliimamuutuste tegevuskava nõuab edusammude tegemist sobiva hinnakujunduse poole kõikide transpordiliikide puhul.
Kallas märkis, et komisjon jätkab tööd veoautode maksustamise (Eurovinjett) suunas, kuid tõenäoliselt tuleb edasiminekut oodata Belgia eesistumisperioodini 2010. aasta teises pooles. Volinikukandidaat pööras tähelepanu ka ettevõtete huvidele ja rõhutas vajadust leida tasakaal rohelise seadusandluse ning tasuvuse vahel: "Peame olema ettevaatlikud, et ei saavutataks kompromissi, millega mitte keegi rahul ei ole," nentis ta.
Lennunduse heitmed ja ETS (Emission trading system - saastekvootidega kauplemise süsteem)
Michael Cramer (Verts, DE) ja Christine De Veyrac (PPE-DE, FR) soovisid teada, kuidas tagada, et lennundus võtab enda kanda osa kliimamuutustega seotud kulusid. Kallas nõustus, et EL peaks püüdma saavutada ETSi laienemise lennundussektorile. Kui Kallaselt küsiti, kas ta kasutaks ETSi tulusid ELi ühiste roheliste poliitikate rahastamiseks, vastas ta, et see on võimatu, sest ETSi tulud lähevad liikmesriikidele, mitte liidule. Kallas andis siiski mõista, et ta oleks valmis teemat arutama.
Lennunduse julgeolek: kehaskannerid
"Ma pooldan ELi ühtset seadusandlust kehaskanneri osas," ütles volinikukandidaat. "On väga halb, et mõned liikmesriigid juba kasutavad kehaskannereid, ehkki ELi ühised standardid selles valdkonnas puuduvad," lisas ta.
"Kas skannerid võivad tõesti aidata terrorismi vältida?" küsis Tanja Fajon (S&D, SL), väljendades muret, mis tekkis seoses 25. detsembri terrorirünnaku katsega Amsterdami-Detroidi lennul.
"Kehaskannerid võivad suurendada julgeolekut, kuid ükski meede ei ole 100% kindel," vastas Kallas, lisades, et kehaskannerid ei ole imerohi. Ta kinnitas samas, et inimeste kartustega "tuleb tegeleda" ning kordas, et EL peaks leppima kokku ühiseeskirjades.
Raudteesektori ühtlustamine ja liberaliseerimine
Gesine Meissner (ALDE, DE) soovis, et Kallas tutvustaks oma seisukohti raudteesektori liberaliseerimise ja ühtlustamise osas. "Toetan avatud konkurentsi. See toob kasu kõikidele sektoritele," vastas Kallas ja ütles, et ta soovib "eemaldada tõkked" transpordi optimaalse toimimise teelt, sh poliitilised ning halduslikud tõkked ja tehnilised takistused, nt rongide omavahel sobimatud märguandesüsteemid.
Siim Kallas toetas ELi regionaal-ja tõukefondide suuremat kasutamist raudteevõrgustike täiustamiseks. Ta tegi ka ettepaneku luua "Euroopa infrastruktuuri investeeringute fond" ja kinnitas parlamendiliikmetele, et ta võtaks arvesse nende palvet, et 40% ELi transpordieelarvest tuleks eraldada raudteesektorile.
Roberts Zīle (ECR, LV) märkis, et edasiminek Rail Baltica osas on väga aeglane ning soovis teada, kuidas edendada transpordisüsteeme Balti riikides. Kallas vastas, et "edu sõltub valitsuste ambitsioonikusest ning see ei ole kuigi kõrge". Volinikukandidaat märkis, et tema sooviks on see, et rööpavahe Balti riikides ühtlustataks Euroopa süsteemiga, kuid et paljud peavad seda liiga kalliks.
Teeohutus ning reisijate õigused
Inés Ayala Sender (S & D, ES) ja Jim Higgins (PPE-DE, IE) soovisid teada, milline on olukord piiriüleste liikluseeskirjade rikkumiste eest karistamise osas. Kallas ütles, et ta kahetseb, et nõukogu ettepanekud tagasi lükkas. "Me peame seda õigusakti propageerima," rõhutas ta, lisades, et ta kavatseb hoolitseda ka selle eest, et arukaid transpordisüsteeme rakendataks ELi tasandil tõhusalt, et vähendada liiklusõnnetuste ning ohvrite arvu.
Ádám Kósa (PPE-DE, HU) kaebas, et ELi erinevate reisijate õigusi käsitlevate õigusaktide vahel on vastuolud. Ta leidis, et ühtne Euroopa harta, mis käsitleks kõiki transpordiliike, ennetaks erinevaid tõlgendusi ja viletsat rakendamist. Kallas vastas, et ta on valmis uurima reisijate õiguste ühtse koodeksi võimalust.
Kontakt
François ARNAUD
(+32) 2 28 32379 (BXL)
(+33) 3 881 74005 (STR)
(+32) 498 98 32 83
tran-press@europarl.europa.eu
Jana JALVI-ROBERTSON
(+32) 2 28 32192 (BXL)
(+33) 3 881 74794 (STR)
(+32) 498 98 33 27
press-et@europarl.europa.eu
