EP järgmise nädala täiskogu peamised teemad - volinike küsitlused, Haiti, uus Euroopa Ombudsman, Hispaania EL eesistumise programm, Iraan, Jeemen
Järgmisel nädalal toimub Strasbourgis selle aasta esimene EP täiskogu. Alljärgnevalt leiate ülevaate peamistest teemadest koos viidetega taustamaterjalidele. EP täiskogu saab jälgida EP kodulehelt ja volinike kuulamisi lisaks ka Europe by Satellite vahendusel nii interneti kui satelliidi kaudu.
Peamised teemad
Volinikukandidaatide kuulamised jätkuvad Strasbourgis
Antonio Tajani (tööstus ja ettevõtlus) ja Maroš Šefčoviči (institutsioonidevahelised suhted ja haldusküsimused) kuulamised leiavad aset esmaspäeva õhtul. Teisipäeva hommikul toimuvad Cecilia Malmströmi (siseasjad) ja Maria Damanaki (merendus ja kalandus) kuulamised.
Hispaania esitleb parlamendis eesistumise programmi
Hispaania peaminister José Luis Rodríguez Zapatero esitleb kolmapäeva hommikul parlamendile oma riigi eesistumise programmi. Hispaania prioriteedid on Lissaboni lepingu rakendamine, majanduse taastamine, välissuhted ja õiguste ning vabaduste Euroopa. Saadikud arutavad ka kolme järgmise eesistujariigi ühist 18-kuulist programmi.
Haiti maavärin
Neljapäeval arutavad saadikud traagilist olukorda Haitis pärast purustavat maavärinat. President Buzek on juba teinud üleskutse, et Euroopa eraldaks hädaabi nii kiiresti kui võimalik. Buzek teeb Haiti kohta samuti avalduse esmaspäeval täiskogu osaistungjärku avades.
Olukord Jeemenis
Praegune poliitiline, majanduslik ning julgeolekuolukord selles Aafrika, Lähis-Ida ja Aasia ristteel asuvas riigis on päevakorras teisipäeva pärastlõunal, mil ELi kõrge esindaja teeb vastava avalduse. Jeemenit on hiljuti hakatud pidama Al-Qaida võitlejate võimalikuks koolituskeskuseks.
Uue Euroopa Ombudsmani valimine
Parlamendiliikmed valivad uue Euroopa Ombudsmani, kelle volitused kestavad kuni praeguse koosseisu ametiaja lõpuni (2014). Täiskogu salajasel hääletusel teevad Euroopa Parlamendi liikmed valiku kolme isiku hulgast: kandidaatideks on itaallane Vittorio Bottoli, kreeklane Nikiforos Diamandouros ja belglane Pierre-Yves Monette.
Türgi demokratiseerimisprotsess
Nõukogu ja komisjon teevad avalduse Türgi demokratiseerimisprotsessi kohta pärast seda, kui Türgi konstitutsioonikohus kuulutas eelmise aasta detsembris kurdimeelse Demokraatliku Ühiskonna Partei (DTP) ebaseaduslikuks. DTP, millel on Türgi parlamendis 21 saadikukohta, keelustati väidetavate sidemete tõttu Kurdistani Töölisparteiga.
Olukord Iraanis
Parlament arutab teisipäeval üldist olukorda Iraanis, protestiliikumisi pärast vastuolulisi presidendivalimisi 2009. aasta juunis ning uraani rikastamise tuumaprogrammi teemat. Parlamendiliikmed räägivad tõenäoliselt ka oma jaanuari algusesse planeeritud, ent tühistatud reisist Teherani.
Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumise tulemus
Saadikud arutavad nõukogu ja komisjoniga eelmise aasta detsembris aset leidnud Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsi tulemusi. Tippkohtumisest osa võtnud Euroopa Parlamendi ametliku delegatsiooni hinnangul oli Kopenhaagenis saavutatud nõrk kokkulepe suur pettumus.
Volinikukandidaatide kuulamised jätkuvad Strasbourgis
Strasbourgis toimuvad nelja viimase volinikukandidaadi kuulamised. Antonio Tajani (tööstus ja ettevõtlus) ja Maroš Šefčoviči (institutsioonidevahelised suhted ja haldusküsimused) kuulamised leiavad aset esmaspäeva õhtul. Teisipäeva hommikul toimuvad Cecilia Malmströmi (siseasjad) ja Maria Damanaki (merendus ja kalandus) kuulamised.
Parlament hääletab uue Euroopa Komisjoni koosseisu üle 26. jaanuaril Brüsselis.
Kuulamiste ajad (Strasbourgi aja järgi):
Esmaspäev, 18. jaanuar kell 18.00 - 21.00
Antonio Tajani, LOW S1.4
Maroš Šefčovič, LOW N1.4
Teisipäev, 19. jaanuar kell 9.00 - 12.00
Cecilia Malmström, LOW S1.4
Maria Damanaki, LOW N1.4
***
Hispaania esitleb parlamendis oma eesistumise programmi
Hispaania peaminister José Luis Rodríguez Zapatero esitleb kolmapäeva hommikul parlamendile oma riigi eesistumise programmi. Hispaania prioriteedid on Lissaboni lepingu rakendamine, majanduse taastamine, välissuhted ja õiguste ning vabaduste Euroopa. Saadikud arutavad ka kolme järgmise eesistujariigi ühist 18-kuulist programmi.
Arutelu: kolmapäev, 20. jaanuar
***
Haiti maavärin
Neljapäeval arutavad saadikud traagilist olukorda Haitis pärast purustavat maavärinat. President Buzek on juba teinud üleskutse, et Euroopa eraldaks hädaabi nii kiiresti kui võimalik. Buzek teeb Haiti kohta samuti avalduse esmaspäeval täiskogu osaistungjärku avades.
Haiti on maailma üks vaeseimaid riike ning on viimastel aastatel kannatanud mitmete orkaanide läbi. "Haiti on AKV-riik ning on seega meie partneriks Cotonou partnerluslepingu alusel," ütles president Buzek kui ta edastas ohvrite perekondadele kaastunde- ning solidaarsusavalduse.
Arutelu: neljapäev, 21. jaanuar
***
Olukord Jeemenis
Praegune poliitiline, majanduslik ning julgeolekuolukord selles Aafrika, Lähis-Ida ja Aasia ristteel asuvas riigis on päevakorras teisipäeva pärastlõunal, mil ELi kõrge esindaja teeb vastava avalduse. Jeemenit on hiljuti hakatud pidama Al-Qaida võitlejate võimalikuks koolituskeskuseks.
Parlamendiliikmed arutavad tõenäoliselt ka riigi põhja-ja lõunaosa vahelisi pingeid. Viimaste kuude jooksul on valitsusvägede ja loodepiirkonna mässuliste vahelised kokkupõrked omandanud piirkondlikud mõõtmed, sest konflikti on väidetavalt segatud ka Saudi Araabia ja Iraan.
Arutelu: teisipäev, 19. jaanuar
***
Uue Euroopa Ombudsmani valimine
Parlamendiliikmed valivad uue Euroopa Ombudsmani, kelle volitused kestavad kuni praeguse koosseisu ametiaja lõpuni (2014). Täiskogu salajasel hääletusel teevad Euroopa Parlamendi liikmed valiku kolme isiku hulgast: kandidaatideks on itaallane Vittorio Bottoli, kreeklane Nikiforos Diamandouros ja belglane Pierre-Yves Monette. Euroopa Ombudsman uurib kodanike kaebusi haldusomavoli kohta ELi institutsioonides.
Kolm ombudsmanikandidaati vastasid parlamendiliikmete küsimustele 30. novembril 2009 petitsioonikomisjonis korraldatud kuulamisel. Saadikud soovisid teada, kuidas parandada ELi institutsioonide läbipaistvust ning koostööd parlamendi ja ombudsmani büroo vahel, ja kuidas avalikkust paremini teavitada ombudsmani tööst.
Euroopa Ombudsmani valimismenetlust juhib petitsioonikomisjon, mis kontrollib taotluste sobivust ja seda, kas kandidaadid täidavad kõik vajalikud tingimused. ELi reeglid ütlevad muu hulgas, et ombudsmani sõltumatus ja pädevus peavad olema nõutaval viisil tagatud. Ombudsmani valib Euroopa Parlament salajasel hääletusel iga ametiaja alguses.
1995. aastal loodud Euroopa Ombudsmani ameti ülesanne on uurida haldusomavoli ELi institutsioonides, sealhulgas läbipaistvuse puudumist ja teabe või dokumentide andmisest keeldumist.
Praegune Euroopa Ombudsman, Nikiforos Diamandouros, valiti ombudsmaniks 2003. aasta jaanuaris, kui liidu esimene ombudsman Jacob Söderman läks pensionile.
Hääletus: kolmapäev, 20. jaanuar
***
Türgi demokratiseerimisprotsess
ELi kõrge esindaja teeb avalduse Türgi demokratiseerimisprotsessi kohta pärast seda, kui Türgi konstitutsioonikohus kuulutas eelmise aasta detsembris kurdimeelse Demokraatliku Ühiskonna Partei (DTP) ebaseaduslikuks. DTP, millel on Türgi parlamendis 21 saadikukohta, keelustati väidetavate sidemete tõttu Kurdistani Töölisparteiga.
Leyla Zana, kes pälvis Sahharovi auhinna 1995. aastal, oli lühikest aega DTP liige. Temal ja veel 30 kurdi poliitikul on pärast Türgi konstitutsioonikohtu hiljutist otsust keelatud järgmise 5 aasta jooksul poliitikas osaleda.
Välisasjade komisjon annab 26. jaanuaril oma hinnangu Türgi edusammudele liitumisläbirääkimistes. Täiskogul tuleb raport tõenäoliselt hääletusele 25. veebruaril.
Arutelu: kolmapäev, 20. jaanuar
***
Olukord Iraanis
Parlament arutab teisipäeval üldist olukorda Iraanis, protestiliikumisi pärast vastuolulisi presidendivalimisi 2009. aasta juunis ning uraani rikastamise tuumaprogrammi teemat. Parlamendiliikmed räägivad tõenäoliselt ka oma jaanuari algusesse planeeritud, ent tühistatud reisist Teherani.
Euroopa Parlamendi delegatsioon Iraaniga suhtlemiseks väljendas oma üllatust, et Iraani ametivõimud tühistasid viimasel hetkel delegatsiooni planeeritud visiidi Teherani (8.-11. jaanuar). Parlamendiliikmetel oli kavas kohtuda Majlise (Iraani parlamendi), välisministeeriumi ning poliitilise opositsiooni ja kodanikuühiskonna esindajatega.
Delegatsiooni esimees Barbara Lochbihler (Greens/EFA, DE) ütles, tühistamine oli "järjekordne kurb näide sellest, kuivõrd Iraani juhtkond on vastu mis tahes arutelule, mis puudutab peamisi lahendamata probleeme riigis". Lochbihler lisas, et poliitilised arengud Iraanis jäävad Euroopa tegevuskavas tähtsale kohale.
Arutelu: teisipäev, 19. jaanuar
***
Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumise tulemus
Saadikud arutavad nõukogu ja komisjoniga eelmise aasta detsembris aset leidnud Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumise tulemusi. Tippkohtumisest osa võtnud Euroopa Parlamendi ametliku delegatsiooni hinnangul oli Kopenhaagenis saavutatud nõrk kokkulepe suur pettumus. Tippkohtumise tulemus ja menetlus näitavad, et ÜRO töömeetod vajab kiiremas korras muutmist.
Saadikud avaldasid kahetsust, et "Kopenhaageni kokkulepe" ei ole õiguslikult siduv leping ja ainult "tunnistab" vajadust piirata temperatuuri tõus 2°C-ni. Arenenud riigid peaksid endale võtma kohustuse eraldada 2020. aastaks 100 miljardit dollarit aastas, et aidata arengumaadel tulla toime kliimamuutuste mõjuga. Kokkulepe sisaldab ka meetodit, millega kontrollitakse tööstusriikide heitkoguste vähendamist.
Arutelu: kolmapäev, 20. jaanuar
***
Muud päevakorra teemad
ELi Doonau piirkonna strateegia
AKV-EÜ koostöölepingu (Cotonou leping) teine muutmine
Olukord Iraagis
Suuline küsimus - Inimkaubanduse ennetamine ning ohvrite kaitse
Suuline küsimus - ELi-Lõuna-Korea vabakaubandusleping
Olukord Tuneesias
SWIFT
Komisjoni teatis Arktika kohta
ELi ja kolmandate riikide vahelised tagasivõtulepingud
Protsessuaalsed õigused kriminaalmenetluses
Kontakt
François ARNAUD
(+32) 2 28 32379 (BXL)
(+33) 3 881 74005 (STR)
(+32) 498 98 32 83
tran-press@europarl.europa.eu
Jana JALVI-ROBERTSON
(+32) 2 28 32192 (BXL)
(+33) 3 881 74794 (STR)
(+32) 498 98 33 27
press-et@europarl.europa.eu
