Rangemad eeskirjad tööstusheitmetele

Euroopa Parlamendis kolmapäeval vastu võetud tööstusheitmete direktiivi eesmärgid seonduvad selgemate eeskirjade ja puhtama õhuga. Rangemad piirangud hakkavad kehtima näiteks õhusaastele, kuigi liikmesriigid võivad anda teatud elektrijaamadele eeskirjade täitmisel ajapikendust või erijuhtudel mitte rakendada reegleid teatud käitiste puhul.

Tööstusheitmete direktiivi eesmärk on tervishoid ja keskkonna kaitsmine ning reeglite selgus ja rakendamise lihtsus. Sellega ajakohastatakse ja ühildatakse seitse kehtivat õigusakti, seejuures suurte põletusseadmete direktiiv ning saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv (IPPC). Viimane hõlmab umbes 52 000 kõrge reostustasemega tööstus- ja põllumajandusettevõtet, alates rafineerimistehastest kuni seafarmideni.

Euroopa Parlament võttis nõukoguga saavutatud kokkuleppe vastu 639 poolthäälega, vastu oli 35 ja erapooletuks jäi 10 saadikut. Parlamendi raportöör Holger Krahmer (ALDE, DE) märkis: "Pärast enam kui kaks aastat väldanud keerulisi läbirääkimisi oleme jõudnud kompromissini, mis aitab parandada direktiivi rakendamist. Võrreldes praeguse olukorraga pakub see suuremat läbipaistvust ja suuremat võimalust, sest konkurentsitingimused on võrdsed ning tööstuskäitised terves Euroopas peavad täitma samu keskkonnanõudeid.

Õhusaaste eesmärgid: ajapikendus mõningatele elektrijaamadele

Lämmastikoksiidid, vääveldioksiid ja tolm võivad põhjustada olulist tervise- ja keskkonnakahju - aidata kaasa näiteks vähi tekkele, astmale ja happevihmadele. Rangemad piirangud nende heitkogustele kehtestatakse alates 2016. aastast. Saadikud leppisid lõpuks kokku, et liikmesriigid võivad kasutada nn "siseriiklikke üleminekukavasid", et anda suurtele põletustehastele (sh fossiilkütustel töötavatele elektrijaamadele) eeskirjade rakendamisel pikendust kuni 2020. aasta juulini. Mõned vanemad elektrijaamad ei pea eeskirjadele vastama juhul kui nad suletakse 2023. aasta lõpuks või kui nad ei kasuta seadet üle 17 500 töötunni peale 2016. aastat, olenevalt sellest, kumb juhtub esimesena. Uuemad elektrijaamad peavad eeskirju hakkama täitma 2012. aastal.

Holger Krahmer lisas: "See on Euroopa tragöödia, et mitmed vananenud kivisöel töötavad elektrijaamad võivad keskkonda saastata veel kümme aastat. See on samuti äärmiselt ebaõiglane liikmesriikide suhtes, kes võtsid varaseid meetmeid nõuete täitmiseks."

Keskkonnamõju optimeerimine

Loa saamiseks peavad saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi alla kuuluvad ettevõtted rakendama "parimat võimalikku tehnoloogiat", et optimeerida oma keskkonnategevust. Arvesse võetakse nii heiteid õhku, pinnasesse ja vette, kui ka müra ning ohutust.

Liikmesriigid võivad mõneti lihtsustada tavapäraseid reegleid, juhul kui säilitatakse üldine kõrge keskkonnakaitse tase. Saadikute survel tuleb sel juhul tõestada, et parima võimaliku tehnoloogia rakendamise kulud oleks keskkonnaalase kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt suured asjaomase käitise geograafilise asukoha või kohalike tingimuste tõttu. Tuleb esitada ka hindamisdokumendid, mis tõestavad, et eeskirju ei lihtsustata mõjuva põhjuseta.

Järgmised sammud


Parlament on andnud teisel lugemisel oma heakskiidu nõukoguga kokku lepitud tekstile. Nõukogu peab teksti nüüd ametlikult vastu võtma ja seejärel peavad liikmesriigid direktiivi üle võtma.



Lisateave:
Pressinõunik, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
: mare.haab@europarl.europa.eu
: (+372) 630 6967 (Tallinn)
: (+33-3) 881 64 057 (Strasbourg)
: (+372) 51 81 639

Jana Jalvi-Robertson
Pressinõunik, Brüsselis
: press-ET@europarl.europa.eu
: (+32-2) 28 32192 (Brüssel)
: (+33-3) 881 74794 (Strasbourg)
: (+32) 498 983 327